lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-21-6217/69

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 24.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-21-6217/69
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
24.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1348
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-21-6217/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.10.20211-21-6217/64Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja02.09.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
1-26-2615/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.05.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

24. september 2024

Kriminaalasja number

1-21-6217 Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Mario Truu

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. septembri 2024 määrus Aare Saare (Saar; isikukood: 38301244910) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises

Määruskaebuse esitaja

süüdimõistetu Aare Saar

Menetluse vorm

kirjalik

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 2. septembri 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Harju Maakohtu 8. oktoobri 2021 otsusega tunnistati Aare Saar süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi, mille eest teda karistati üheaastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti sellele juurde Tartu Maakohtu 9. juuli 2021 otsusega mõistetud vangistus, saades kohtuotsuste kogumis kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1–3 alusel määrati, et sellest karistusest kuulub kohesele kandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 3 aastat ja 1 kuu vangistust, jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et A. Saar ei pane katseaja jooksul toime uusi kuritegusid ning täidab üldisi käitumiskontrolli nõudeid. Muu hulgas keelati A. Saarel narkootiliste- või psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine, samuti kohustati teda osalema sotsiaalprogrammis. Kaheks kuuks allutati ta elektroonilisele valvele. Kohtuotsus jõustus 26. oktoobril 2021.
2.Harju Maakohtu 24. novembri 2022 määrusega pöörati A. Saarele Harju Maakohtu
8.oktoobri 2021 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 3 aastat ja 1 kuu vangistust, täitmisele. A. Saar asus karistust kandma 17. veebruaril 2023.
3.Viru Vangla esitas 16. augustil 2024 Viru Maakohtule materjalid, otsustamaks A. Saare ennetähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ja vangla toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
4.Viru Maakohus jättis 2. septembri 2024 määrusega A. Saare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõetult nii. Täidetud on formaalsed eeldused A. Saare ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu on osalenud nii tööhõives kui riskipõhistes vestlustes, samuti läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Vabanemise järel asub ta elama oma tuttava korterisse. Vajadusel pakutakse A. Saarele ehitusalast tööd. Siiski ei ole A. Saare retsidiivsusrisk ennetähtaegseks vabastamiseks veel piisavalt madal. A. Saar tunnistati Tartu Maakohtu 9. juuli 2021 otsusega süüdi suures koguses narkootikumide käitlemises: kohtuotsuse kohaselt oli ta pooleteist kuu jooksul käidelnud vähemalt 444 grammi amfetamiini. Kuivõrd A. Saar on narkootikumide tarvitaja, säilib tema puhul narkokuritegude sooritamise oht. Neljandat korda vanglas viibimine näitab, et varasem karistatus pole teda kuritegudest eemal hoidnud. Õiguskuulekale teele ei ole teda suunanud ka lähedaste toetus ega laste olemasolu. Harju Maakohtu 16. juuni 2022 määrusega kohustati A. Saart asuma viiekuulisele statsionaarsele sõltuvusravile. Seal viibis ta aga vähem kui kolm kuud – motivatsiooni puudumisel lõpetati sealne leping. Järelikult pole A. Saar motiveeritud oma sõltuvusega tegelema. Võimalik tagasilangus suurendab aga uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kinnipeetava iseloomustuse ja A. Saare selgituste pinnalt kohtuistungil ei teki veendumust, et süüdimõistetu oleks motiveeritud õiguskuulekalt elama. A. Saare käitumine kriminaalhooldusel näitab, et vabaduses on tema motivatsioon sõltuvusainete tarvitamisest hoidumiseks vähene. Kriminaalhoolduslikud meetmed jäävad taolise ohu maandamiseks ebapiisavaks. Neid asjaolusid arvestades ei ole ka elektroonilise valve kohaldamine piisav: see annab küll võimaluse süüdimõistetu asukohta jälgida, kuid ei näita, millega ta parasjagu tegeleb. Määruskaebus
5.A. Saar esitas Viru Maakohtu 2. septembri 2024 määruse peale kaebuse, leides, et kohtu põhjendused pole piisavad, faktiliselt tõestatud ega kooskõlas põhiseadusega. A. Saar juhib tähelepanu vangla iseloomustuses märgitud informatsioonile, mille kohaselt on tema vastu algatatud KarS § 331 tunnustel kriminaalmenetlus – ehkki kriminaalasi on tänaseks lõpetatud, võis kohus seda arvesse võtta. 2022. aastal aset leidnud sõltuvusravi katkestamisele ei saa tugineda, sest sõltuvus on haigus. Sellest vabanemist ei saa ajaliselt mõõta. Põhjendamatu on tugineda varasematele kuritegudele, sest need jäävad minevikku. A. Saar toob välja, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on käitunud hästi. Tema vabanemisjärgsed väljavaatedki on head: tal on olemas elu- ja töökoht. Nii vangla kui prokuratuur toetavad tema vabastamist. Tema sidemed kriminaalsete tuttavatega on katkenud. Kui neil argumentidel pole kaalu, puudub vangla poolt pakutul mõte ning maksumaksja ressursse on kulutatud otstarbetult. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Esimese astme kohtul on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tagajärjel võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt

tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 2020 määrus asjas nr 1-09-3703, p 8). Kirjeldatud viisil kaalutlusviga maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole. Ehkki esimese astme kohus on kinnipeetava iseloomustust refereerides viidanud tõepoolest A. Saare suhtes alustatud kriminaalasjale, ei ole kohus otsustuse langetamisel sellele tuginenud. Seetõttu jääb kaebaja sellekohane kriitika ainetuks.

7.Ei saa eitada, et A. Saart iseloomustavad positiivses valguses mitmed asjaolud. Ta on löönud kaasa vangla majandustöödel ja osalenud riskipõhistel vestlustel, samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Distsiplinaarkaristuste puudumine viitab samuti korrakohasele käitumisele. Siiski ei kummuta need järeldust, et A. Saare retsidiivsusrisk ei ole tema vabastamise puhuks veel piisavalt madal – A. Saare vabadusse laskmise vastu kõneleb tema kuritegelik elukäik ühes uimastisõltuvusega.
8.Ringkonnakohus meenutab, et kinnipeetava varasemat elukäiku saab ja peabki vastavalt KarS § 76 lg-le 4 tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel muude asjaolude kõrval arvestama. Osaks kinnipeetava varasemast elukäigust on ka tema karistusandmed – neist ilmneb, kui palju ja milliseid kuritegusid on kinnipeetav toime pannud ning milliseid riske võib tema varasema elukäigu pinnalt näha. Seega talitas maakohus veatult, kui tugines A. Saare retsidiivsusriski prognoosimisel muu hulgas tema varasemale elukäigule. Kolleegiumi meelest tingibki A. Saare vabastamata jätmise ennekõike tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos. Tõik, et A. Saart on kümnel korral kriminaalkorras karistatud (seitsmel korral Eestis, kolmel korral Soomes), näitab, et varasemad karistusmeetmed on tema õiguskuulekale käitumisele suunamise perspektiivist osutunud viljatuks. Veelgi enam – viimase kuriteo, s.o mootorsõiduki joobes juhtimise, pani A. Saar toime katseajal. Sellele järgnenud karistust kandes rikkus ta korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid, mis päädis viimaks karistuse täitmisele pööramisega.
9.A. Saare vabastamise vastu kõnelevad ka tema tihedad kokkupuuted narkootiliste ainetega: ta on kuritegusid toime pannud narkojoobes. Samuti on A. Saart karistatud narkootikumide käitlemise eest – seda nii Eestis kui Soomes. Sealjuures tõi maakohus asjakohaselt välja A. Saare viimast kriminaalhooldust varjutanud rikkumised, osutades asjaolule, et A. Saar jätkas isegi käitumiskontrolli ajal narkootikumide tarvitamist. Ehkki süüdimõistetu märgib, et sõltuvus on haigus, millest vabanemine pole kerge, ei saa mööda vaadata asjaolust, et ta on alles hiljaaegu lasknud käest võimaluse kõrvalise (meditsiinilise) abi toel sõltuvusprobleemiga tegeleda. Harju Maakohtu 16. juuni 2022 määrusega kohustati A. Saart viie kuu jooksul viibima statsionaarsel sõltuvusravil. Vähem kui kolme kuu möödumisel kadus tal motivatsioon raviga jätkamiseks, mis viis selle katkestamiseni. Öeldu annab aluse kahelda, kas A. Saar on motiveeritud uimastisõltuvusega tegelema või kas ta sellega toime tuleb. Pidades silmas tema varasemaid kokkupuuteid narkootikumidega, on tõenäoline, et ta jätkab nende tarvitamist ka pärast praeguse vangistuse lõppemist. See suurendab aga ohtu, et A. Saar võib kuritegelikule teele naasta.
10.A. Saare lubadused jätkata seaduskuulekat elu kirjeldatud asjaoludele tuginevat retsidiivsusprognoosi kolleegiumi silmis ümber ei lükka. Kui juba varasem kriminaalhooldusel viibimine pole A. Saart õiguskuulekale teele suunanud, tuleb temast lähtuvat ohtu pidada reaalseks tänaselgi päeval. Niisugust seisukohta ei muuda ka maakohtu poolt tuvastatud positiivsed asjaolud, sest uute kuritegude risk jääb püsima neist hoolimata. Väide, justkui puuduks vangla poolt pakutud tegevustel mõte ning tegemist oleks vaid maksumaksja ressursside otstarbetu kulutamisega, jääb retsidiivsusriski ümberlükkamise seisukohalt sisutühjaks.
11.Tagajärjetuks jääb ka A. Saare viide sellele, et vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist. Kuivõrd vangla ega prokuratuuri seisukohta KarS § 76 lg-s 4 välja ei tooda, ei saa kellegi vabastamise või vabastamata jätmise otsustust neile rajada. Vangla või prokuratuuri arvamus võiks omada kaalu vaid puutuvalt argumentidesse, millega vangla või prokuratuur oma seisukohta põhjendavad – kohtul võiks tulenevalt lahendi põhistamiskohustusest (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 145 lg 1 p 1 ) olla tarvis neile argumentidele vastata. Praegu aga vangla ega prokuratuur mingeid argumente oma seisukoha selgitamiseks esitanud ei ole.
12.Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 2. septembri 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.