1-21-6217/64 - Liiklussüüteod - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

koheele ärakandmisele kuulub 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 3 aastat ja 1 kuu vangistust, jäeti täitmisele pööramata, kui Aare Saar ei pane 3 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 21, 8 ja 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks määrati 2 kuud alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Aare Saare keha külge. Kohtuotsus jõustus 26.10.2021. Harju Maakohtu 24.11.2022 määrusega pöörati täitmisele Aare Saarele Harju Maakohtu 08.10.2021 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 3 aastat ja 1 kuu vangistust. Kohtumäärus jõustus 16.01.2023. Aare Saar asus karistust kandma 17.02.2023. Karistuse lõpp 17.03.2026. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avaneb 27.02.2025. Võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla avanes 17.08.2024. Kohtule on vangla poolt esitatud kinnipeetava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat Eestis karistatud seitsmel korral, neist viis karistust on tänaseks arhiveeritud. Lisaks on isik kolmel korral karistatud Soome Vabariigis. Vangistuses viibib isik neljandat korda. Toime pandud kuriteod on eriliigilisedisikut on karistatud varguse, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest, avaliku korra raske rikkumise eest ning narkokuriteo eest. Soome Vabariigi karistusandmetest nähtub, et isikut on karistatud isikuvastaste süütegude-, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, narkosüüteo- ja relvade ebaseadusliku käitlemisega seotud süüteo eest. Viimane kuritegu oli mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Karistus pöörati täitmisele kriminaalhooldusnõuete rikkumise tõttu. Kinnipeetaval on sõltuvusprobleemid ja puudulik probleemilahendusoskus. Viru Vanglas algatati tema suhtes 24.04.2024 kriminaalmenetlus KarS § 331 tunnustel. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmise ja vanglas käitumise kohta on iseloomustuses märgitud järgmist: -

Kinnipeetav on töötanud erinevatel ehitusega seotud töökohtadel nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Töötamise käigus omandas puidutööoskuse. Enne käesolevat vangistust oli Eesti Töötukassas töötuna arvel. K- Raha andmetel on isikul 26 967 euro ulatuses kohustusi, vabanemisfondis on 465 eurot. Vanglas osaleb tööhõives. Vabanemise korral on avaldanud soovi asuda tööle ettevõttesse X OÜ. Ettevõtte omaniku sõnul on ta töökoha asjus vestelnud Weissenstein retrokodu OÜ esindajaga, kes saab vajadusel pakkuda isikule ehitusalast tööd. Kimmipeetava ema kinnitas kriminaalhooldusametnikule, et on valmis poega esimestel kuudel materiaalselt toetama. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tema Soomes elav ema ja Eestis elav isa. Vanematega on suhted head, ema toetab vangistuses materiaalselt. Kinnipeetav suhtleb lähedastega telefoni teel, õde on käinud vanglas lühiajalisel kokkusaamisel. Kinnipeetaval on kaks tütart (sünd. X ja X), kes elavad oma emaga Soomes. Laste emaga on kooselu lõppenud. Kinnipeetav on pannud kuritegusid toime ka grupis, kuid väidetavalt enam kriminaalse taustaga isikutega ei suhtle. Vanglas läbis isik Viha juhtimise sotsiaalprogrammi, mille jooksul kaardistas oma peamised ärritajad, õppis tundma vihastamise tundemärke ning viise, kuidas ärritumisega erinevates faasides toime tulla. Läbiviija hinnangul täitis programm oma eesmärgi. Kinnipeetav on alkoholijoobes pannud toime vägivallateo. Samuti on ta alkoholijoobes juhtinud mootorsõidukit. Isik mõistab alkoholi tarvitamise tagajärgi ja alkoholi mõju, kuid pisendab probleemide tõsidust. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul anamneesis sõltuvusdiagnoosid. Isik on pannud toime kuritegusid ka narkojoobes (sh viimane kuritegu). Samuti on isikut karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest nii Eestis kui Soomes. Isikuga viidi vanglas läbi riskipõhised vestlused. Tuleviku eesmärgiks on kinnipeetav seadnud pere loomise ja töökoha, samuti aja veetmise oma lastega. Ametiisikutesse suhtub ta positiivselt, kuid ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning on katseajal pannud toime uue kuriteo. Kinnipeetav teadvustab osaliselt kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid ning on sõnades valmis muutuma, kuid muutuse saavutamine ei pruugi olla realistlik. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik nii üksikisikule kui avalikkusele. Oht seisneb alkovõi narkojoobes mootorsõiduki juhtimises, vägivallaga avaliku korra raskes rikkumises, millega võib tekitada füüsilist valu, ning tulirelva kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on joobeseisundis, kui soovib majanduslikku kasu või kui tekivad konfliktolukorrad. Samuti siis, kui isik käitub impulsiivselt hetke ajel ning ei lahenda probleeme õiguskuulekalt. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla Aare Saare tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks vabastada Aare Saare vangistusest tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Aare Saarele katseaeg kuni 17.03.2026 koos käitumiskontrolliga. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tuleks kriminaalhooldaja hinnangul määrata 4 kuud. Karistuse kandmise jätkamisel kriminaalhoolduses plaanitakse süüdimõistetule vestlused narkootikumide mõjust tema elule, eesmärkide püstitamisest, nende vajalikkusest ja võimalikest tagasilöökidest, reeglite ja normide täitmise vajalikkusest, isikupoolne analüüs suhtlusringkonna mõjust mõtlemisele ja käitumisele, varasemate käitumismustrite analüüs, vestlus leidmaks püsiv elukoht ja elukoha registreerimine Rahvastikuregistris, vestlus vabaduses karistuse kandmiste eeldustest ja kohustustest. 3/6

Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Aare Saare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Aare Saare ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu Aare Saar selgitas kohtuistungil, et tema pereelus on muutusi toimunud, mis väga motiveerib teda muuta oma senist käitumist. Ta enam ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Kaitsja oli seisukohal, et kõik eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise vave alla täidetud. Võib öelda, et isik on väga motiveeritud ja oma vigadest aru saanud. Asjaolud, et isikule on tagatud nii elu- kui ka korralik hästi tasustatav töökoht, on antud juhul olulised ja positiivsed. Kaitsja poolt on esitatud kohtule garantiikiri ja tööandjat puudutav äritegistri väljavõte, et kohtule oleks arusaadav, mis ettevõttega tegemist on, millega ( väljavõttega) on kohus tutvunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Aare Saar tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Aare Saar kannab karistust Harju Maakohtu 08.10.2021 otsuse alusel, millega mõisteti liitkaristus Tartu Maakohtu 09.07.2021 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistusega. Seega kannab Aare Saar karistust muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevalt KarS § 76 lg-st 2. KarS § 76 lg 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Pool Aare Saarele karistuseks mõistetud vangistusest möödus 17.08.2024 ning see on ühtlasi rohkem, kui neli kuud. Kohtule on kinnipidamisasutuse poolt esitatud Aare Saare nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kohtule iseloomustuse lisana esitatud andmed Aare Saare vabanemisjärgse elukoha kontrollimise kohta. Sellest nähtub, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 18.07.2024 Aare Saare elukoha (XXX) sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Ametniku hinnangul vastab elukoht elektroonilise valve tingimustele ning on sobilik selle kohaldamiseks. Korteri omaniku esindaja on andnud kirjaliku nõusolek elektroonilise valve seadme paigaldamiseks nimetatud elukohta. Seega on täidetud formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Järgnevalt analüüsib kohus ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste täidetust. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise 4/6

peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vanglas käitumise kohta on iseloomustuses välja toodud mitmeid positiivseid aspekte. Süüdimõistetu on vangistuses osalenud tööhõives ja riskipõhistes vestluses, läbitud on sotsiaalprogramm Viha juhtimine. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtupraktikas loetakse head käitumist vanglas oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (vt nt RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama korterisse, kus elab ja töötab massöörina tema tuttav koos oma alaealise lapsega. Registrijärgne elukoht isikul puudub. Iseloomustusest ei selgu, kas isikule garanteeritakse vabanemisjärgne töökoht, kuid on märgitud, et vajadusel pakutakse talle ehitusalast tööd. Arvestades, et isikul on märkimisväärses ulatuses võlgnevusi, on tööle asumine kahtlemata vajalik. Tartu Maakohtu 09.07.2021 otsusega tunnistati Aare Saar süüdi KarS § 184 lg 1 järgi 2020.a ca 1,5 kuu jooksul vähemalt 444 grammi amfetamiini käitlemises. Kuna isik on ka ise narkotarvitaja, ei pruugi ametlikul teel teenitud sissetulek tema vajadusi katta, mistõttu säilib Aare Saare puhul ka uue narkokuriteo oht. Isik viibib vangistuses neljandat korda, mis näitab, et varasem karistatus ei ole teda piisavalt mõjutanud kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Samuti ei ole teda õiguskuulekale teele asumiseks motiveerinud lähedaste toetus ja laste olemasolu. Aare Saar määrati Harju Maakohtu 08.10.2021 otsusega käitumiskontrollile kohustusega alluda KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 21 ja 8 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustustele. Kriminaalhooldus algas 26.10.2021. 23.05.2022 esitas kriminaalhooldaja kohtule esimese erakorralise ettekande Aare Saare suhtes taotlusega pöörata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt tuvastati Aare Saarel 02.12.2021 ja 11.05.2022 narkootilise aine tarvitamine. Erakorralise ettekande läbivaatamiseks korraldatud kohtuistungil väitis Aare Saar, et tarvitab narkootikume alates 2000.a ning soovib asuda X haiglasse statsionaarsele ravile, kuna saab aru vajadusest tegeleda narkosõltuvusega. Harju Maakohtu 16.06.2022 määrusega kohustatigi Aare Saart asuma SA X sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse statsionaarsele ravile hiljemalt 31.07.2022 ning viibida ravil vähemalt 5 kuud. 19.10.2022 esitatud erakorralise ettekande kohaselt viibis Aare Saar rehabilitatsioonikeskuses veidi vähem kui 3 kuud ning teenuse osutamise leping lõpetati kliendi motivatsiooni puudumise tõttu, samuti ei pidanud isik kinni keskuses kehtivast sisekorraeeskirjast. Seega puudub tal vabaduses tõsiseltvõetav motivatsioon oma sõltuvusega tegelemiseks. Kohtule esitatud garantiikirjast ja äriregistri väljavõttest nähtub, et peale vabanemist võib isik asuma tööle ettevõttesse, mis tegeleb katusetöödega ja mis tegutseb majanduslikult alates 2006. aastast. Ettevõttel on käive, mis näitab ettevõtte reaalselt ja sujuvat majanduslikku tegevust. Isik selgitas kohtuistungil, et tema oodatud palk on 2000 euro ringis. Kahtlemata, tõdeb kohus, need asjaolud on olulised ja väga positiivsed ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Samas kohus näeb, et isikul on konkreetne sõltuvus ja alles hiljuti, 2022.aastal, ei olnud isik võimeline alluma isegi talle kohustuslikuks määratud ravile. Kohtul on veendumus, et risk, et isik langeb oma sõltuvusesse tagasi, on väga suur. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kriminaalhoolduslikud meetmed ei ole Aare Saare puhul piisavad, et maandada tema narkootiliste ainete tarvitamisest tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu. 5/6

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Aare Saare puhul ei saa käesoleval ajal jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, valmisolek vanglas töötada ning vabanemisjärgsed elutingimused ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Vangla iseloomustusest ja süüdimõistetu selgitustest kohtuistungil ei teki kohtul veendumust, et süüdimõistetu motivatsioon õiguskuulekaks eluks on nüüd tõsikindel ja vankumatu. Ka pärast viimast süüdimõistvat otsust ja vangistuse osalist ärakandmist oli süüdimõistetul võimalus tõestada oma suutlikkust elada seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusel aga jätkas isik narkootikumide tarvitamist. Isiku käitumine kriminaalhooldusel näitas, et vabaduses jääb motivatsioon sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks väheseks. Arvestades tema varasemaid kuritegusid, s.o korduvat mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis, samuti narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist, leiab kohus, et Aare Saare puhul ei ole uute kuritegude risk piisavalt maandatud. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Käesolevalt ei ole kohtul veendumust, et vabaduse tingimustes säilib süüdimõistetul motivatsioon hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest ja uute kuritegude toimepanemisest. Varasemad karistused (mh vanglakaristused) ja kriminaalhoolduslikud meetmed ei ole talle seni piisavat mõju avaldanud. Arvestades varasemate kuritegude asjaolusid ning süüdimõistetu isikut ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vabastada teda ka elektroonilise järelevalve alla. Elektrooniline valve annab ametnikule teavet süüdimõistetu asukoha kohta ning annab signaali, kui süüdimõistetu kaldub kõrvale temale ette nähtud liikumisrežiimist, kuid ei näita, millega isik tegeleb. Näiteks ei ole elektroonilise järelevalve kohaldamisega võimalik tagada seda, et isik ei tegele oma kodus narkootiliste ainete tarvitamisega ega edasiandmisega. Samuti ei saa elektroonilise valve seade takistada mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Arvestades isiku varasemat impulsiivset käitumist eriliigiliste kuritegude toimepanemisel ei ole elektrooniline valve piisavalt tõhus meede arvestades süüdimõistetu ohuprognoosi. Kuna kohus leiab, et süüdimõistetu varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud, tuleb tal jätkata karistuse kandmist vanglas. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432 jätab kohus süüdimõistetu Aare Saare temale Harju Maakohtu 08.10.2021 otsusega mõistetud ja 24.11.2022 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik