Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Raimo Kikas tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Raimo Kikas on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.03.2024 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel talle mõisteti karistuseks 11 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 26.02.2024 ja lõpp 28.01.2025. Kinnipidamisasutuses Raimo Kikas kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Raimo Kikas on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi on kuus. Vanglas on olnud 19 korda. Varasemalt on Raimo Kikas pannud toime varguseid, asja omavolilise kasutamise, vägivalla kasutamise võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes, võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise, piinamise, tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja psühhotroopse aine valmistamise, omamise, valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise, röövimise ja mootorsõiduki ärandamise. Praeguseks kuriteoks on süstemaatiline vargus. Raimo Kikasel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Raimo Kikase karistusaeg on alla aasta ning seetõttu talle vanglas individuaalset täitmiskava ei koostatud. Praeguse vangistuse ajal osaleb kunstiringis. Võimalikuks ennetähtaegseks vabanemiseks ei esitanud isik elukoha andmeid. On võimalik ennetähtaegsel vabanemisel elama asuda rehabilitatsiooni-ja adaptsioonikeskusesse "xxx" aadressil xxx. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetaval põhiharidus. Töötamise registris on isikul üks kanne ametlike töökohtade kohta. Töötas ajavahemikul 17.05.2021. a kuni 04.06.2021. a xxx. Valdavalt on isik olnud tegevuseta. Suurem osa isiku kuritegudest on vargused. Praeguse vangistuse jooksul ei ole isikut tööle määratud. Vangla andmetel puudub isikul vabanemisel töökoht. Isikul on võimalik ennast registreerida Eesti Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid Eesti Töötukassa poolt pakutavate teenuste näol. K- Raha 16.07.2024. a seisuga on isikul tasumata nõudeid 17 891,25 eurot. Vabanemisfondis isikul raha ei ole. Isikul on varasemalt diagnoositud alkoholisõltuvus. Praeguse kuriteo raames on korduvalt proovinud alkoholi poest varastada. Varasemalt on alkoholijoobes olles korduvalt käitunud vägivaldselt. Isiku varasem käitumine viitab sellele, et ta ei suuda vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda. Isikul on varasemalt diagnoositud narkosõltuvus, akuutne kuni juuli 2019. a. Põhiuimasti oli kanep. Tarvitas harvem kui üks kord päevas. Isik ise sõltuvust ei tunnista. Viimaste aastate tarvitamiste kohta ei räägi midagi. Isikut on kriminaalkorras karistatud selle eest, et ta tarvitas kahel korral Ämari Vanglas narkootikume. Ühel korral tuvastas kohtukeemiaekspertiis amfetamiini ja teisel korral kanepi tarvitamise. Varasemalt on välja toonud, et on tarvitanud kõiki aineid, mida on kätte saanud ja igasugusel moel (süstimine, suitsetamine, nuusutamine). Leiab, et kanep ei peaks olema keelatud aine. Käitub impulsiivselt, ei mõtle oma käitumise tagajärgedele. Samuti ei leia oma probleemidele sobilikke lahendusi, majanduslike raskuste korral paneb toime vargusi. Teiste isikute seisukohtadest ei hooli, keskendub enda vajadustele. Isikul on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. On kasutanud füüsilist vägivalda teda kinni pidanud poe turvatöötaja suhtes. Isik ei hooli ühiskonnas kehtestatud reeglitest normidest, käitub nii nagu õigeks peab. Korduvad sarnased kuriteod viitavad asjaolule, et isikul puudub motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Vangla riskihindamise kohasel Raimo Kikas on ohtlik avalikusele. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, millega võivad kaasneda kergemad kehavigastused. Samuti seisneb oht narkootilise aine tarvitamises olles vanglas, ohustades sellega vangla julgeolekut. Ebaseaduslike relvade omandamise, enda valduses hoidmise ja edasi andmise puhul seisneb oht ühiskonna turvalisuse ohtu seadmises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik kuritarvitab alkoholi või narkootikume, käitub riskivalt ning impulsiivselt, ei leia oma probleemidele sobilikke lahendusi.

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 80%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 68%. Arvestades süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning asjaolu, et tegemist on Raimo Kikase viimase tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalusega, toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokurör oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil Raimo Kikas avaldas, et vabanemisel soovib asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse. Soovib vabaneda ennetähtaega. Nõus võtma ennast arvele töötukassas. Kaitsja palus vabastada R.Kikas ennetähtaega. Osutas, et isik põeb rasket haigust, ta on nõus panema ennast kirja töötukassa arvele. Rehabilitatsioonikeskus pakub nõustamist ja sotsiaalprogramme.

KOHTU SEISUKOHT

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Kohus tuvastab rida positiivseid asjaolusid Raimo Kikase suhtes. Raimo Kikasel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses osales kunstiringis. Samas vabaduses puudub kindel töö- ja elukoht ning lähedaste toetus. Varasemalt ei esitanud isik andmeid elukoha kohta vabaduses. Kohtuistungil on avaldanud, et soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse. Arvestades, et seal viibimine ei ole R.Kikasele kohustuslik ning ta võib sealt iga hetk omavoliliselt lahkuda, võivad tekkida probleemid elukoha leidmisega ja kriminaalhoolduse teostamisega. Arvestada tuleb ka seda, et vaatamata varasematele karistusetele (on viibinud vanglas 19 korda) süüdimõistetu ei ole oma käitumises muudatusi teinud. Ei ole suutnud teha järeldusi varasematest karistustest, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Raimo Kikas on käitumismustrilt impulsiivne, mille tõttu käitub mõtlematult ning tagajärgedega arvestamata. Suureks riskifaktoriks Raimo Kikase puhul on alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitamine mõjutab isiku käitumist ja suurendab kuritegude toimepanemise ohtu. Viimased kuriteod on alkoholi varastamine kauplusest. Raimo Kikas puhul ei ole kindlust, et ta suudab alkoholi liigtarbimisest loobuda. Tagasilanguse puhul võib selle mõju avalduda tema õigusvastases käitumises. Raimo Kikas on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemad korduvad karistused ja tekitavad tõsist kahtlust, kas ta suudab vabanedes täita käitumiskontrolli nõudeid. Varasema Harju Maakohtu 22.08.2022 otsusega oli ta karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 1 aasta 4 kuu 28-päevase vangistusega. Vabastati karistuse kandmisest seoses

haigestumisega, määrus jõustus 20.10.2022. Alates 09.04.2023 aga pani toime uued korduvad vargused ning Viru Maakohtu 4.07.2021 kohtuotsusega mõisteti uus karistus. Seetõttu viited R.Kikase terviseseisundile ei ole kohased, sest terviseseisund ei takistanud tal kuritegusid toime panna. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses jätkab Raimo Kikas kuritegude toimepanemist. Kuigi vangla ja prokuratuur toetab Raimo Kikas ennetähtaegset vabastamist, kehtiva kohtupraktika järgi kohus ei ole vangistusasutuse ega prokuratuuri seisukohaga kinnipeetava vabastamise küsimuses seotud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Prokuratuuri arvamus on põhistamata ning kohus ei võta seda arvesse. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel määrav on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (TrtRK 25.06.2019 määrus nr 1-16-4256, p 34). Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Raimo Kikase vabastamisega enne tähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.