Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Ringkonnakohus 25. september 2024 1-24-1678 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus ja Mario Truu Raimo Kikase (isikukood 37406215716) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu 6. septembri 2024. a määrus Raimo Kikase kaitsja vandeadvokaat Marina Kelpman Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Ave Arnim Süüdimõistetu Raimo Kikas
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 6. septembri 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Sirje Must määruskaebemenetluses Raimo Kikasele osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 259 eurot ja 86 senti (sh käibemaks 46 eurot ja 86 senti).
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Raimo Kikaselt Eesti Vabariigi kasuks välja 259 eurot ja 86 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Raimo Kikas tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25. märtsi 2024. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi. Ta kannab 11 kuu ja 2 päeva pikkust vangistust alates 26. veebruarist. Karistuse lõpptähtaeg saabub 28. jaanuaril 2025.
2.Viru Maakohtu 6. septembri 2024. a määrusega jäeti R. Kikas tingimisi enne tähtaega vabastamata.
3.Positiivseks luges kohus R. Kikase distsiplinaarkaristuste puudumise ja osalemise kunstiringis.
4.Negatiivne on kindla töö- ja elukoha ning lähedaste toetuse puudumine. Varasemalt R. Kikas enda elukoha kohta andmeid ei esitanud. Istungil soovis ta minna rehabilitatsioonikeskusesse. Seal viibimine kohtu arvates kohustuslik ei ole. R. Kikas võib omavoliliselt lahkuda ning tal võivad tekkida probleemid elukoha leidmise ja kriminaalhooldusega. Varasemad karistused ei ole süüdlase käitumises muutusi toonud. Ta on vanglas 19. korda. R. Kikas käitub impulsiivselt, mõtlematult ja tagajärgedega mittearvestavalt. Uue kuriteo riski suurendab alkoholi tarvitamine – viimased kuriteod seonduvad poodidest alkoholi vargustega. Kindlustundega ei saa väita, et R. Kikas suudaks alkoholi liigtarbimisest loobuda. Korduvkaristatud R. Kikas ei suudaks ilmselt käitumiskontrolli nõudeid täita. Viimati vabastati R. Kikas seoses haigestumisega Harju Maakohtu 22. augusti 2022. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Määrus jõustus
20.oktoobril 2022, ent alates 9. aprillist 2023 pani R. Kikas taaskord korduvalt toime vargusi. Seega ei takistanud tervislik seisund R. Kikasel uusi kuritegusid toime panemast. Uute kuritegude toimepanemise ohtu sedastas kohus ka kohtupraktika pinnalt – korduvkaristatute retsidiivsus on suurem. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine ei saa rajaneda vaid tema lubadustel. Puudub veendumus, et R. Kikase karistuseesmärgid oleks täidetud enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Kuritegude toimepanemise asjaolud ja R. Kikase varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse ennustada uute kuritegude ohtu.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Kaitsja palub vaidlustatava määruse tühistada ja vabastada R. Kikas tingimisi enne tähtaega vangistusest 6-kuulise katseajaga, pannes talle järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja asuda tööle või võtta end töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist. Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda.
6.Kohus tegi kaalutlusvea, jättes vaagimata KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolud kogumis. R. Kikas asub vabanedes elama rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“. Selles kinnises asutuses toimuvad liikumised välja saatjaga. R. Kikasele pakutaks seal nõustamisteenust, rehabiliteerivaid kursusi ja programme, sh alkoholi- ja narkosõltuvusest vabanemiseks. See maandab uute kuritegude riski. Varasemaid karistusi ei tohiks esikohale seada, sest need on mõistetud süü suurust arvestades. Nende tähendus ajas üldjuhul väheneb. Vale on põhjendada süüdlase tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist üksnes varasemate karistuste arvuga.
7.Arvestada tuleks R. Kikase tahet ja pingutusi oma elukorraldust muuta. Vangistuses puuduvad tal distsiplinaarkaristused. Karistusaja pikkuse tõttu ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud, ent rehabiliteerimiskeskuses oleks tal võimalik läbida kursuseid ja programme. Põhjendamatu on jätta arvestamata vangla ja prokuratuuri tingimisi ennetähtaega vabastamist toetava arvamusega. Vangla seisukoht põhineb faktidel, kinnipeetava hoiakutel, käitumisel ning üldisel suhtumisel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks alust ei ole. R. Kikase ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolu kohta. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema
astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16.) Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks. Maakohus on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks ei saa R. Kikast ennetähtaegselt vabastada.
9.Kaitsja leiab, et R. Kikase varasematele kuritegudele on antud liiga suur kaal. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtupraktikas on leitud, et süüdimõistetu varasemad kuriteod – nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg – on üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Isiku karistatus – olgu see siis kustunud või mitte – pole KarS § 76 lg 4 kohaselt selline asjaolu, mis automaatselt välistaks süüdlase vangistusest enne tähtaega vabastamise. Seega pole kustunud karistuse kui süüdlase varasema elukäigu osaga arvestamine käsitatav sellele karistusele õigusliku tähenduse andmisena KarRS § 5 mõttes ja KarS § 76 lg 4 annab kohtule õigusliku aluse arvestada ka süüdlase kustunud karistusi (vt RKKKm 15. veebruar 2023, nr 1-15-1446/76, p 15).
10.R. Kikas on seni toime pannud arvukalt kuritegusid, mille eest on teda 19 korral karistatud vangistusega. Kokku on R. Kikast karistatud 29 korral, s.t tema 50-aastast eluiga iseloomustab tavatult suur kuritegelik aktiivsus. R. Kikase viimaste aastate kuriteod on peamiselt vargused, sekka ka avaliku korra rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Lisaks on tal 14 kehtivat väärteokaristust. R. Kikase kuritegude muster kordub ning selle soodustegurid (alkoholi kuritarvitamine, riskeeriv käitumine, majandusliku kasu soov ja puudulik probleemide lahendamise oskus) on jätkuvalt aktuaalsed ka karistuse ärakandmise järel. Kuritegusid iseloomustab süstemaatilisus ja varasemalt ka grupiviisilisus – R. Kikase elu möödub vaheldumisi vanglas ja vabaduses.
11.Kaitsja arvates maandaks R. Kikase uute kuritegude riski siirdumine rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta saab osaleda programmides ja olla tõhusa järelevalve all. MTÜ „Uus Põlvkond“ teenuse infolehelt1 nähtuvalt on teenusel osalemiseks eelnevalt vajalik motivatsiooni olemasolu oma elu muutmiseks ja tööle asumiseks ning nõusolek/soov hoiduda/loobuda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. R. Kikase puhul ei näe kohtukolleegium tema varasema elukäigu pinnalt motivatsiooni end muuta. Esiteks on tegemist väljakujunenud hoiakutega isiksusega. Vangla iseloomustuse kohaselt on R. Kikasel välja kujunenud kuritegelikud hoiakud, ühiskonnas kehtestatud normidest ta ei lähtu, vaid käitub nii, nagu ise õigeks peab. Teiseks viivad korduvad sarnased kuriteod, et R. Kikasel puudub tegelikult motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda. Nähtuvalt vangla iseloomustusest ei hooli R. Kikas teiste seisukohtadest, keskendub vaid enda vajadustele ning oma eesmärkidest rääkida ei soovi. Kolmandaks ei ole ilmselgelt ülemäära suur olnud R. Kikase motivatsioon tööle asumiseks. Oma pika elu jooksul on ta ametlikult töötanud vaid 19 päeva (17. mai – 4. juuni 2021). Valdavalt on ta olnud tegevuseta. Viimaks läheb rehabilitatsioonikeskuse põhimõtetega vastuollu R. Kikase arvamus, et kanep ei peaks olema keelatud aine. Süüdlasel on varasemalt diagnoositud nii alkoholi- kui ka narkootikumide sõltuvus ning tema varasem käitumine kinnitab suutmatust vabaduses kummastki hoiduda. Vangla iseloomustusest ei nähtu
ka ainsatki süüdlasepoolset pingutust (nt AA või AN tugigrupis osalemine), millest järeldada suurt motivatsiooni meelemürkidest loobumiseks. Seetõttu ei usu kohtukolleegium, et R. Kikas suudaks järgida rehabilitatsioonikeskuse reegleid ning et sinna elama asumise lubadus kannaks muud eesmärki kui tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemine.
12.Maakohus ei jätnud tähelepanuta ka R. Kikase vabastamise kasuks rääkivaid asjaolusid (nt distsiplinaarkaristuste puudumine ja kunstiringis osalemine). Kolleegium ei näe alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda, sest kohus ei ole jätnud ennetähtaegse vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvestamata ega andnud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega pole ringkonnakohtul põhjust muuta maakohtu lõpphinnangut, et KarS § 76 lg-s 4 sätestatud otsustuskriteeriumidest lähtudes ei saa R. Kikast uute kuritegude toimepanemise liiga suure riski tõttu vabastada.
13.Kaebaja leiab sedagi, et kohus pidanuks arvestama prokuratuuri ja vangla seisukohaga. Kolleegium märgib, et kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (RKKKm 28. aprill 2017, nr 3-1-1-12-17, p 31). Praegusel juhul on prokuratuur sisuliselt möönnud, et tal „puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta“. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa prokuratuuri formaalsel ja põhistamata arvamusel ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla. Vangla aga ei ole tingimisi ennetähtaegses menetluses menetlusosaline.
14.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 6. septembri 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
15.Kaitsja kulutas määrusega tutvumisele 30 minutit, konsulteeris kliendiga 20 minutit ja koostas määruskaebust 127 minutit. Kaitsjatasuna taotleb M. Kelpman 259 euro 86 sendi hüvitamist (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu arvates on kaitsja teostatud toimingud vajalikud ja taotletud tasu mõistlik, mistõttu rahuldab kohus riigi õigusabi kulude väljamõistmise taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu R. Kikase kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.