Erki Puksa süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4, KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7, KarS § 184 lg 1 järgi; Sören Joani süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4, KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7, KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi; Toomas Hunt süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4, KarS § 199 lg 2 p 7, KarS § 184 lg 2 p 1 järgi; Hardi Vene süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 14. juuni 2023. a otsus
Apellatsioonide esitajad
▪ ▪ ▪ ▪
Süüdistatava Toomas Hundi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Sören Joandi kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Süüdistatav Erki Puksa, isikukood 37701116027, viibib vahistatuna Tartu Vanglas Erkki Puksa kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann
Teised apellatsioonimenetluse pooled
▪ Süüdistatav Toomas Hunt, isikukood 38907115710, elukoht XXX ▪ Süüdistatav Sören Joandi, isikukood 38802016020, viibib Tartu Vanglas ▪ Lõuna Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa ▪ kannatanu Viljandi Nurme OÜ, esindaja Meelis Lond ▪ kannatanu Green Recycling OÜ, esindaja Meelis Piir ▪ kannatanu Kliimakaubamaja OÜ, esindaja Margus Laanemägi ▪ kannatanu Aiatäht OÜ, esindaja Rain Rifk ▪ kannatanu Niidustuudio OÜ, esindaja Sten Krehov ▪ kannatanu Olemar OÜ, esindaja Mihhail Baiburin
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 14. juuni 2023. a otsus osaliselt, s.o:
Erki Puksa ja Sören Joandi süüditunnistamises katalüsaatorite väljapetmises Green Recycling OÜ-lt, Erki Puksa ja Toomas Hundi süüditunnistamises Viljandi Nurme OÜ-lt niidumasina väljapetmises, Toomas Hundi süüditunnistamises Olemar OÜ-lt ATV ning Aiatäht OÜ-lt võsalõikuri ja lehepuhuri väljapetmises.
Sören Joandile, Erki Puksale ja Toomas Hundile KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 järgi mõistetud karistused, Toomas Hundile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus, neile KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristused ning Toomas Hundi poolt tingimisi kandmisele jääv karistus.
Järgmiste tsiviilhagide rahuldamises: Green Recycling OÜ nõudes Sören Joandi ja Erki Puksa vastu; Viljandi Nurme OÜ ja Aiatäht OÜ nõudes Sören Joandi, Erki Puksa ja Toomas Hundi vastu; Olemar OÜ nõudes Sören Joandi ja Toomas Hundi vastu.
Erki Puksalt, Sören Joandilt ja Toomas Hundilt välja mõistetud ja riigi kanda jäetud menetluskuludes.
Tühistatud osas teha uus otsus, millega; Mõista õigeks Erki Puksa ja Sören Joandi katalüsaatorite väljapetmises Green Recycling OÜ-lt. Mõista õigeks Erki Puksa ja Toomas Hunt niidumasina väljapetmises Viljandi Nurme OÜ-lt. Mõista õigeks Toomas Hunt ATV väljapetmises Olemar OÜ-lt ning võsalõikuri ja lehepuhuri väljapetmises Aiatäht OÜ-lt. Mõista Sören Joandile KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi ( kannatanud Olemar OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Viljandi Nurme OÜ, Niidustuudio OÜ) karisuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Mõistetud karistusele liita KarS § 65 lg 1 alusel osaliselt Tartu Maakohtu 15.11.2021. a otsusega mõistetud 3 aasta 4 kuu 27 päeva pikkune vangistus ja mõista Sören Joandile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Mõista Sören Joandile KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi (kannatanu Aiatäht OÜ) karisuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks Sören Joandile üksikkaristustest raskema suurendamise teel 3 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista kohtuotsuste kogumis Sören Joandile liitkaristuseks 7 aastat 10 kuud vangistust, suurendades 3 aasta 10 kuu pikkust vangistust KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud karistuse 4 aasta vangistuse võrra. Karistuse kandmise alguseks lugeda 10. veebruar 2022.
Mõista Erki Puksale KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi (kannatanu Kliimakaubamaja OÜ) karistuseks 1 aasta vangistust.
2.10.Mõistetud karistusele liita KarS § 65 lg 1 alusel osaliselt Tartu Maakohtu 15.11.2021. a otsusega mõistetud 1 aasta 8 kuu pikkune vangistus ja mõista Erki Puksale liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust.
2.11.Mõista Erki Puksale KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi (kannatanu Aiatäht OÜ) karistuseks 1 aasta vangistust.
2.12.KarS § 64 lg 1 alusel mõista Erki Puksale liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 5 aastat 4 kuud vangistust.
2.13.KarS § 65 lg 2 alusel mõista kohtuotsuste kogumis Erki Puksale liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud vangistust, suurendades 5 aasta 4 kuu pikkust vangistust KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud karistuse 1 aasta 10 kuu vangistuse võrra. Karistuse kandmise alguseks lugeda 4. veebruar 2022.
2.14.Mõista Toomas Hundile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aastat vangistust.
2.15.Mõista Toomas Hundile KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi (kannatanud Niidustuudio OÜ, T.U. e, J.K.S. ) karistuseks 3 aastat vangistust.
2.16.KarS § 64 lg 1 alusel mõista Toomas Hundile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust. Mõistetud vangistusest lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (21-22.01.2022), ärakandmisele kuuluv karistus on 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust
2.17.KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et Toomas Hundil tuleb mõistetud karistusest koheselt ära kanda 6 kuud vangistust. Ülejäänud vangistust, 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva, ei pöörata täitmisele maakohtu poolt määratud tingimustel 5 aasta pikkusel katseajal.
2.18.Välja mõista Sören Joandilt ja Erki Puksalt solidaarselt 1642,80 eurot Aiatäht OÜ kasuks.
2.19.Välja mõista Sören Joandilt 13 500 eurot Olemar OÜ kasuks ja 5076,71 eurot Viljandi Nurme OÜ kasuks.
2.20.Jätta Green Recycling OÜ tsiviilhagi läbi vaatamata. Kannatanul on tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigus esitada sama hagi tsiviilkohtumenetluses.
2.21.Välja mõista Sören Joandilt Eesti Vabariigi kasuks maakohtus tekkinud menetluskulud 4936,22 eurot. Riigi kanda jätta 2115,53 eurot.
2.22.Välja mõista Toomas Hundilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludena 6862,81 eurot. Riigi kanda jätta 2941,20 eurot.
2.23.Välja mõista Erki Puksalt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludena 4012,40 eurot. Riigi kanda jätta 6005,31 eurot.
3.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 14. juuni 2023. a otsus muutmata.
4.Jätta läbi vaatamata Erki Puksa taotlus jälitustegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
5.Tagastada Erki Puksale tema poolt esitatud dokumendid sotsiaalprogrammi läbimise kohta ja kolledži lõputunnistuse koopia.
6.Erki Puksa, Sören Joandi ja Toomas Hundi kaitsjate ning Erki Puksa apellatsioonid rahuldada osaliselt.
7.Välja mõista Sören Joandilt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluse kulu 1866,24 eurot, riigi kanda jätta 1244,16 eurot.
8.Välja mõista Erki Puksalt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluse kulu 1555,20 eurot, riigi kanda jätta 1555,20 eurot.
9.Välja mõista Toomas Hundilt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluse kulu 1244,16 eurot, riigi kanda jätta 1866,24 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
I.
SÜÜDISTUS
1.Erki Puksat süüdistatakse KarS 184 lg 1 järgi selles, et tema käitles ajavahemikul 03.09.2021 kuni 04.02.2022 jätkuva kuriteona suures koguses (Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 0,65 grammi kokaiini), s.o vähemalt 58 grammi narkootilist ainet kokaiin, mis seisnes selles, et tema omandas Tallinnas eeluurimisel tuvastamata isikult narkootilist ainet kokaiin, mida tarvitas ise ja müüs edasi järgnevalt: - 03.09.2021 kella 19:42 paiku müüs Tallinnas Grossi poe juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.T. ile; - 13.09.2021 kella 13:58 paiku müüs Tallinnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin M.M. ile; - 17.09.2021 kella 20:09 paiku müüs Tallinnas Grossi poe juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.T. ile; - 28.09.2021 kella 16:43 paiku müüs Tallinnas Peetri Selveri juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin M.M. ile; - 30.09.2021 kella 10:14 paiku müüs Tallinnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin M.I. ile; - 01.10.2021 kella 13:33 paiku müüs Tallinnas Laki 16 juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.T. ile; - 01.10.2021 kella 15:19 paiku müüs Tallinnas Viru hotelli juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.T. ile; - 16.10.2021 kella 15:35 paiku müüs Tallinnas Ecolandi juures vähemalt 1 grammi K.T. ile; - 30.10.2021 kella 15:00 paiku müüs XXX juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin V.M. ile; - 12.11.2021 kella 20:08 paiku müüs Tallinnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin V.M. ile; - 19.11.2021 kella 19:08 paiku müüs Tallinnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin 1 grammi A.A. le; - 23.11.2021 kella 23:28 paiku müüs Tallinnas vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiin J.L. le; - 24.11.2021 kella 12:34 paiku müüs Tallinnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin A.K. ele; - 27.11.2021 kella 20:10 paiku omandas Tallinnas vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiin, millest 1 grammi jättis endale ja 1 grammi müüs R.H. ile; - 30.11.2021 kella 17:46 paiku omandas Tallinnas vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiin, millest 1 grammi jättis endale ja 1 grammi müüs S.K. ile; - 15.12.2021 kella 23:41 paiku müüs Tallinnas vähemalt 4 grammi narkootilist ainet kokaiin R.S. ale;
-
-
29.12.2021 kella 16:20 paiku müüs Tallinnas Prisma juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin M.M. ile; 13.01.2022 kella 15:18 paiku müüs Tallinnas müüs Tallinnas vähemalt 5 grammi narkootilist ainet kokaiin V.R. ele; 13.01.2022 kella 17:14 paiku müüs Tallinnas XXX juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin S.G. ile; 14.01.2022 müüs Tallinnas vähemalt 10 grammi narkootilist ainet kokaiin V.R. ele; 29.01.2022 kella 22:34 paiku müüs Tallinnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin A.A. le; 30.01.2022 kella 15:56 paiku müüs Tallinnas vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiin J.S. ele; 21.01.2022 kella 18:00 paiku omandas Tallinnas eeluurimisel tuvastamata isikult suures koguses, s.o vähemalt 10 grammi narkootilist ainet kokaiin, millest andis 21.01.2021 kella 18:20 paiku oma elukohas Tallinn XXX korteris vähemalt 3 grammi edasi Sören Joandile ja Toomas Hundile, kes toimetasid saadud aine edasi Viljandi maakonda, kus nad 21.01.2022 kella 21:38 paiku Viljandi maakonnas Põhjas-Sakala vallas ImavereViljandi-Karksi-Nuia maantee 23. kilomeetril politsei poolt kinni peeti, ning 7 grammi eeluurimisel tuvastamata isikutele. T. Hundilt leiti valge pulber massiga kokku 2,05 g, mis sisaldab 89% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 1,63 g kokaiini; 04.02.2022 kella 16:50 paiku Tallinn XXX korteris omandas T.B. ilt suures koguses, s.o 6 grammi narkootilist ainet kokaiin, saadud ainest andis Erki Puksa 1 grammi kokaiini edasi korteris viibinud H-J.S. ele, paludes viimasel saadud aine pooleks jagada, mida H-J.S. ka tegi, jättes saadud ainest pool endale. E. Puksa ja H-J.S. hoidsid saadud kokaiini enda valduses kuni 04.02.2022, mil nad XXX maja juures politsei poolt kahtlustatavana kinni peeti ja leitud aine ära võeti. E. Puksalt leiti valge pulber massiga kokku 3,45 grammi, mis sisaldab 90% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub kokku 2,77 g kokaiini ja H-J.S. elt leiti valge pulber massiga kokku 0,44 g, mis sisaldab 90% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 0,35 g kokaiini. Lisaks leiti 04.02.2022 E. Puksa elukoha XXX korterist läbiotsimise käigus valge pulber massiga kokku 1,20 g, mis sisaldab 90% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub kokku 0,97 g kokaiini narkootilist ainet kokaiin.
2.Sören Joandit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi selles, et tema, olles varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, käitles ajavahemikul 01.10.2021 kuni 21.01.2022 jätkuva kuriteona suures koguses, s.o vähemalt 8 grammi narkootilist ainet kokaiin, mis seisnes selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata isikult, ajal ja kohas ning samuti Erki Puksalt narkootilist ainet kokaiin, millest osa müüs edasi järgnevalt: - 01.10.2021 kella 21:50 paiku müüs Viljandis vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiin H.K. le; - 02.10.2021 kella 02:30 paiku müüs Viljandis vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin H.K. le; - 05.10.2021 kella 17:45 paiku müüs vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin H.K. le; - 31.10.2021 kella 08:21 paiku müüs Viljandi turu juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin E.K. le; - 21.01.2022 kella 18:20 paiku omandas isikute grupis koos Toomas Hundiga Tallinnas XXX korteris Erki Puksalt suures koguses, s.o vähemalt 3 grammi narkootilist ainet kokaiin, mida hoidsid enda valduses kuni 21.01.2022 kella 21:38, mil politsei S. Joandi poolt juhitud sõiduauto Honda Civic, registreerimismärgiga XXX Viljandi maakonnas Põhjas-Sakala vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 23. kilomeetril peatas ja
T. Hunt teostatud läbivaatuse käigus narkootilise aine kokaiin välja andis. T. Hundilt leiti valge pulber massiga kokku 2,05 g, mis sisaldab 89% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 1,63 g kokaiini.
3.Toomas Hunti süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi selles, et tema käitles suures koguses narkootilist ainet kokaiin, mis seisnes selles, et tema omandas ajavahemikul 31.08.2021 kuni 21.01.2022 jätkuva kuriteona eeluurimisel tuvastamata isikult ja kohas, I.U. lt Viljandi linnas ja Erki Puksalt Tallinnas suures koguses, s.o kokku vähemalt 29 grammi, narkootilist ainet kokaiin, mida tarvitas ise, müüs ja vahendas edasi teistele isikutele. Nimelt T. Hunt müüs ja vahendas omandatud ainet edasi järgnevalt: - 31.08.2021 kell 21:30 paiku müüs Viljandi linnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin H.L. ile; - 02.09.2021 kella 18:30 paiku müüs Viljandi linnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin R.K. le; - 04.09.2021 kella 14:22 paiku omandas ta eeluurimisel tuvastamata isikult vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiin, mida tarvitas ise ja andis edasi Sören Joandile; - 18.09.2021 kella 21:33 paiku omandas Viljandis Reinu teel I.U. lt vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin, mida tarvitas ise ja andis edasi S. Joandile; - 22.09.2021 kella 17:00 paiku omandas Viljandi linnas I.U. lt vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin, mida tarvitas ise; - 26.09.2021 kella 04:50 paiku müüs Viljandi linnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin M.T. ale; - 07.10.2021 kella 00.35 paiku vahendas Viljandi linnas eeluurimisel tuvastamata isikult vähemalt 1 grammi narkootilise aine kokaiini andmist H.L. ile; - 08.10.2021 kell 16:12 paiku müüs Viljandi linnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin R.K. le; - 15.12.2021 kella 16:42 paiku müüs Viljandi linnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin M.R. ile; - 28.12.2021 kella 21:32 paiku müüs Viljandi linnas Paisu 18 juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P. le; - 31.12.2021 kella 14:15 paiku müüs Viljandi linnas Reinu tee 15 juures vähemalt 10 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P. le; - 01.01.2022 kella 06:30 paiku müüs Viljandi linnas Reinu tee 15 juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P. le; - 06.01.2022 kella 18:45 paiku müüs Viljandi linnas Looga 8 juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P. le; - 06.01.2022 kella 22:35 paiku müüs Viljandi linnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P. le; - 07.01.2022 kella 21:40 paiku müüs Viljandi linnas Looga 8 vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P. le; - 16.01.2022 kella 04:42 paiku müüs Viljandi linnas Looga 8 juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P. le; - 21.01.2022 kella 18:20 paiku omandas isikute grupis koos S. Joandiga Tallinnas XXX korteris E. Puksalt suures koguses, s.o vähemalt 3 grammi narkootilist ainet kokaiin, mida hoidsid enda valduses kuni 21.01.2022 kella 21.38, mil politsei S. Joandi poolt juhitud sõiduauto Honda Civic, registreerimismärgiga XXX Viljandi maakonnas Põhjas-Sakala vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 23. kilomeetril peatas ja T. Hunt teostatud läbivaatuse käigus narkootilise aine kokaiin välja andis. T. Hundilt leiti valge pulber massiga kokku 2,05 g, mis sisaldab 89% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 1,63 g kokaiini.
4.E. Puksat ja S. Joandit süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgmistes tegudes.
4.1.S. Joandi võttis 08.04.2021 A.H. i nimel suhtlusvõrgustikus Facebook Messenger ühendust Green Recycling OÜ juhatuse liikme V.G. iga (G) ning pakkus müüa katalüsaatoreid: Mazda 626 08K2 väärtusega 150 eurot, Opel gm55 väärtusega 530 eurot ja BMW 1740060, väärtusega 900 eurot. V.G. oli nõus katalüsaatorid ostma ning saatis S. Joandile Omniva pakiautomaadi koodi CE031045948EE, mille abil pakk teele saata. Seejärel andis S. Joandi A.H. ile kilesse mässitud kaks metallist eset, mille viimane pani Omniva pakiautomaati, saades eelnevalt S. Joandilt pakikoodi, mille kleepis pakendile. Samal õhtul anti V.G. ile teada, et pakk on teele pandud ning V.G. tegi Green Recycling OÜ kontolt ülekande summas 1580 eurot A.H. i Paysera kontole LT763500010004829556. Pärast seda pakkus S. Joandi taas A.H. i nimel müüa katalüsaatorit ning V.G. oli nõus ostma kaks katalüsaatorit ja kandis 09.04.2021 A.H. i Paysera kontole 500 eurot. Soovitud pakki kätte saades avastas V.G. , et pakis oli tühi katalüsaatori kest, mitte kokkulepitud katalüsaatorid. Green Recycling OÜ poolt üle kantud summa 1580 eurot andis A.H. sularahas edasi S. Joandile, saades endale sellest 200 eurot ja 500 eurost kandis edasi 450 eurot E. Puksa Revolut kontole, jättes endale 50 eurot. Kuriteoga tekitati Green Recycling OÜ-le varalist kahju 2080 eurot;
4.2.11.06.2021 võttis S. Joandi Taneli-nimelise isikuna telefoninumbrilt xxx ühendust Kliimakaubamaja OÜ-ga ning väljendas soovi osta kahte õhk-vesi soojuspumpa „Daikin Altherma 3“ koguhinnaga 8678 eurot. Seejärel, kasutades e-posti [email protected], esitas S. Joandi Karmilles OÜ firma nimel maksekorralduse nr RMZB068XD4, millest nähtus, et Karmilles OÜ (reg. kood 10015451) on teinud 11.06.2021 kell 16:20:06 Luminor Bank ASi arveldusarvelt nr EE451700017002734558 ülekande summas 8678 eurot Kliimakaubamaja OÜ arveldusarvele EE631010220195113229 AS-s SEB Pank, selgitusega „tellimus nr LVI00148“. Tegelikkuses nimetatud ülekannet teostatud ei ole. 12.06.2021.a väljastas Kliimakaubamaja OÜ müügijuht R.U. maksekorralduse alusel kaks õhk-vesi soojuspumpa „Daikin Altherma 3“ ning andis tooted üle E. Puksale, kes tuli sõidukiga Peugeot Boxer reg. nr-iga XXX kaubale Kliimakaubamaja OÜ lattu aadressile Ringtee 75, Tartu järele. Kuriteoga tekitati Kliimakaubamaja OÜ-le varalist kahju 8678 eurot.
5.E. Puksat, S. Joandit ja T. Hunti süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgmistes tegudes.
5.1.14.05.2021 võttis S. Joandi T.S. i (Sirp) nimel ühendust Heladora Trading OÜ-ga ning väljendas soovi osta Olemar OÜ-le kuuluvat ATV-d Polaris Sportsman 1000s, registreerimismärgiga 3914TB hinnaga 13500 eurot. Heladora Trading OÜ saatis ATV eest tasumiseks arve e-maili aadressile [email protected], misjärel esitas S. Joandi Lammutusabi OÜ nimel T. Hundi ja S. Joandi poolt koostatud Luminor Bank AS maksekorralduse nr RMZ070XD4, millest nähtus, et Lammutusabi OÜ on teinud 14.05.2021 Luminor Bank AS-i arvelduskontolt nr EE451700017002545372 ülekande summas 13500 eurot Olemar OÜ Swedbank AS kontole nr EE492200221035433269, selgitusega „arve nr 211406“. Tegelikkuses nimetatud ülekannet teostatud ei ole. Olemar OÜ, arvates, et ülekanne on teostatud, lubas Heladora Trading OÜle väljastada ATV, mis toimetati hiljem edasi E. Puksale. Kuriteoga tekitati Olemar OÜle varalist kahju 13500 eurot;
5.2.02.07.2021 võttis S. Joandi Karmilles OÜ nimel ühendust Viljandi Nurme OÜ-ga ning väljendas soovi osta niidumasin Husqvarna Raider 316TXS AWD hinnaga 9388 eurot. Viljandi Nurme OÜ saatis niidumasina eest tasumiseks arve e-mailile [email protected], misjärel esitas S. Joandi Karmilles OÜ nimel T. Hundi ja S. Joandi poolt koostatud Luminor
Bank AS maksekorralduse nr RMZB073XD4, millest nähtus, et Karmilles OÜ on teinud 14.06.2021 Luminor Bank AS-i arvelduskontolt nr EE451700017002734558 ülekande summas 9388 eurot Viljandi Nurme OÜ Swedbank AS kontole nr EE602200221010997898, selgitusega „arve nr 2215750“. Tegelikkuses nimetatud ülekannet teostatud ei ole. 03.07.2021 andis Viljandi Nurme OÜ maksekorralduse alusel niidumasina Husqvarna Raider 316TXS AWD üle T. Hundi poolt korraldatud transporditeenuse osutajale ning saadud kaup anti hiljem edasi E. Puksale. Kuriteoga tekitati Viljandi Nurme OÜ-le varalist kahju 9388 eurot;
5.3.22.10.2021 võttis S. Joandi T.S. i nimel ühendust Niidustuudio OÜ-ga ja väljendas soovi osta Husqvarna Raiderit R214C, Husqvarna akuga rohulõikurit ja akut koguväärtusega 4530 eurot. Niidustuudio OÜ saatis soovitud kauba eest tasumiseks arve, misjärel esitas S. Joandi Mulgi Mugul OÜ nimel T. Hundi ja S. Joandi poolt koostatud Luminor Bank AS maksekorralduse nr RMZB426XD5, millest nähtus, et Mulgi Mugul OÜ on teinud 22.10.2021 Luminor Bank AS-i arvelduskontolt nr EE451700017002744557 ülekande summas 4530 eurot Niidustuudio OÜ LHV Pank AS kontole nr EE117700771001308108. Tegelikkuses nimetatud ülekannet teostatud ei ole. 22.10.2021 kell 18:26 väljastas Niidustuudio OÜ maksekorralduse alusel soovitud kauba T. Hundi poolt korraldatud transporditeenuse osutajale ning saadud kaup anti hiljem edasi E. Puksale. Kuriteoga tekitati Niidustuudio OÜ-le varalist kahju 4530 eurot;
5.4.20.01.2022 võttis S. Joandi T.V. i nimel ühendust Aiatäht OÜ-ga ning väljendas soovi osta Stihl lehepuhurit BR 800 C-E hinnaga 744 eurot ja võsalõikurit FC 460 hinnaga 899 eurot. Aiatäht OÜ saatis soovitud kauba eest tasumiseks arve e-mailile [email protected], misjärel esitas S. Joandi Hargen Ehitus OÜ nimel T. Hundi ja S. Joandi poolt koostatud Luminor Bank AS maksekorralduse nr RMZB0G7TGV, millest nähtus, et Hargen Ehitus OÜ on teinud 21.01.2022 Luminor Bank AS-i arvelduskontolt nr EE351700017001037936 ülekande summas 2710.66 eurot Aiatäht OÜ SEB Pank AS kontole nr EE601010220092661010, selgitusega „arve nr 164917“. Tegelikkuses nimetatud ülekannet teostatud ei ole. 21.01.2022 kella 14:15-14:30 ajal väljastas Aiatäht OÜ maksekorralduse alusel soovitud kauba T. Hundi poolt korraldatud transporditeenuse osutajale ning saadud kaup anti hiljem edasi E. Puksale. Kuriteoga tekitati Aiatäht OÜ-le varalist kahju 1642.80 eurot.
6.Apelleeritud ei ole T. Hundi süüditunnistamist kelmuses Tiit Uusõue ja Jukka Kalevi Savolaineni suhtes. Samuti süüdistust KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi, milles on S. Joandi, T. Hunt ja E. Puksa õigeks mõistetud. II.
MAAKOHTU OTSUS
7.Tartu Maakohus mõistis E. Puksa osaliselt õigeks KarS § 184 lg 1 järgi selles, et ta 03.09.2021, 17.09.2021, 01.10.2021 (2 korda) ja 16.10.2021 müüs kokku vähemalt 5 g kokaiini K.T. ile, 13.09.2021, 28.09.2021 ja 29.12.2021 müüs kokku vähemalt 3 g kokaiini M.M. ile, 30.09.2021 müüs vähemalt 1 g kokaiini M.I. ile, 30.10.2021 ja 12.11.2021 müüs kokku vähemalt 2 g kokaiini V.M. ile, 19.11.2021 müüs vähemalt 1 g kokaiini A.A. le, 30.11.2021 müüs vähemalt 1 g kokaiini S.K. ile ja 13.01.2022 müüs vähemalt 1 g kokaiini S.G. ile. Maakohus tunnistas ülejäänud kokaiini käitlemistegudes E. Puksa süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 5 aastat vangitust.
7.1.Maakohus mõistis E. Puksa osaliselt õigeks KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi selles, et ta grupis koos T. Hundi ja S. Joandiga lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse Olemar OÜ-le ja Niidustuudio OÜ-le. E. Puksa tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi (Green Recycling OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Viljandi Nurme
OÜ ja Aiatäht OÜ episoodides) ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangitust. Samuti mõistis maakohus E. Puksa õigeks KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi esitatud süüdistuses.
7.2.KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus E. Puksale liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus mõistetud vangistusele Tartu Maakohtu 15.11.2021 otsusega nr 1-21-6355 mõistetud ärakandmata karistuse, 1 aasta ja 8 kuud vangistust, ja mõistis liitkaristuseks 7 aastat 8 kuud vangistust, mille kandmise algust arvestas KarS § 68 lg 1 alusel tema kahtlustatavana kinnipidamisest 4. veebruarist 2022.
8.Maakohus mõistis S. Joandi osaliselt õigeks KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et ta 01.10.2021, 02.10.2021, 05.10.2021 müüs kokku vähemalt 4 g kokaiini H.K. le ja 31.10.2021 müüs vähemalt 1 g kokaiini E.K. le. Samas tunnistas maakohus S. Joandi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (21.01.2022 teos) ja karistas teda 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tunnistas kohus S. Joandi süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ja mõistis talle karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi mõistis kohus S. Joandi õigeks.
8.1.KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus S. Joandile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistis kohus talle KarS § 65 lg 2 alusel 8 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.11.2021 otsusega nr 1-21-6355 mõistetud ärakandmata karistuse, 3 aasta 4 kuu 27 päeva vangistuse võrra. Karistuse kandmise alguseks loeti S. Joandi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10. veebruar 2022.
9.Maakohus mõistis T. Hundi osaliselt õigeks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi selles, et ta 02.09.2021 müüs vähemalt 1 g kokaiini R.K. le, 22.09.2021 müüs vähemalt 1 g kokaiini I.U. le ja 01.01.2022 müüs vähemalt 1 g kokaiini K.P. le. Kohus tunnistas T. Hundi ülejäänud käitlemistegudes KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 5 aastat vangistust. Samuti tunnistas kohus T. Hundi süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning mõistis talle karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 7 järgi mõistis kohus T. Hundi õigeks.
9.1.KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus T. Hundile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvat eelvangistuses viibitud aeg 21.-22.01.2022, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel pöörati T. Hundile mõistetud karistusest koheselt täitmisele 6 kuud vangistust, 4 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust jäi kandmisele tingimisi 5-aastase katseajaga. Tingimisi karistust ei pöörata täitmisele, kui T. Hunt ei pane katseajal toime uut kuritegu, täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määratud lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
10.Maakohus tunnistas H. Vene süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust, mille hulka arvati tema eelvangistuses viibitud aeg 27.07-28.07.2021, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 11 kuud ja 28 päeva vangitust, mis KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks H. Venele Tartu Maakohtu 29.03.2022 otsusega nr 1-22-1496 mõistetud 2 aasta 3 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega.
11.Kohus rahuldas tsiviilhagid ja mõistis S. Joandilt, E. Puksalt ning T. Hundilt solidaarselt Aiatäht OÜ kasuks 1642,80 eurot ja Viljandi Nurme OÜ kasuks 5076,71 eurot; S. Joandilt ja T. Hundilt solidaarselt Niidustuudio OÜ kasuks 4530 eurot ning Olemar OÜ kasuks 13 500
eurot; S. Joandilt ja E. Puksalt solidaarselt Green Recycling OÜ kasuks 2080 eurot ning Kliimakaubamaja OÜ kasuks 8678 eurot; T. Hundilt 1312,50 eurot T.U. e kasuks ning H. Venelt 520 eurot AS Johnny kasuks. Samuti lahendas maakohus menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused. Tõendite lubatavus
12.Esmalt käsitles maakohus jälitustoimingute protokollidega seonduvaid kaitsjate väiteid ja leidis jälitustoimikuga tutvudes, et jälitusprotokollid on tõendina lubatavad. Jälitustoimingute lubade ja taotluste kohtutoimikusse mitteesitamise kohta märkis kohus, neid on kaitsjatele tutvustanud ning kaitsjad on saanud esitada kohtule vastuväited. Nad ei ole taotlenud vastavate lubade ja taotluste kohtutoimikusse võtmist, vaid seda, et kohtukoosseis kontrolliks jälitustegevuse seaduslikkust. Seega ei ole minetuseks asjaolu, et vastavad load ei ole jõudnud kohtutoimikusse. Jälitustoimingute load (sh kohtu ja prokuratuuri load ning nende pikendamiste load) on välja antud seaduslikul alusel. Prokuratuuri taotlused on olnud põhjalikud ja nendes on jälitustegevuse lubamiseks piisavalt andmeid. Jälitust taotledes ja teostades on järgitud ultima ratio põhimõtet. Reaalseid jälitustoiminguid teostati lubades märgitud ajavahemikel. Mitte ükski jälitustoiming ei ole toimunud enne kohtumääruste allkirjastamist.
13.Seoses E. Puksa väitega, et eeluurimiskohtuniku 15.10.2021 kohtumääruses nr KM1185/2021 kaitsealuse eluruumi jälgimiseks on luba antud tagasiulatuvalt, leidis maakohus, et tegemist ei ole ebaseadusliku määrusega, isegi kui alguskuupäev on märgitud ekslikult vastavalt prokuratuuri taotlusele tuginedes, kuna jälitustoimikust ilmneb, et selle alusel asus uurimisorgan jälitust teostama pärast kohtumääruse allkirjastamist, s.o 10.11.2021. Kaitsja väitele, et luba oli antud kas E. Puksa ja temaga kohtuvate kolmandate isikute vestluste ja tegevuse salajaseks pealtkuulamiseks või vaatamiseks ja salvestamiseks, mitte samaaegselt mõlemaks, vastas maakohus järgmist. KrMS § 1267 ei saa tõlgendada vaid grammatiliselt. Selle sätte kandvaks mõtteks ei saa olla üksnes edastatava teabe vaatamine või kuulamine. Paragrahvi tuleb tõlgendada nii, et luba saab anda ka samaaegselt toimuvale pealtkuulamisele ja vaatamisele (mh heli kajastava video jälgimine) ning vastava info (video)salvestamisele. Kui eeldada, et kaitsjal on sätet tõlgendades õigus, peaks olema välistatud mistahes jälitustoimingud, mis kätkevad endas üheaegselt nii heli kui pildi edastamist, s.o videosalvestamist.
14.Järgnevalt analüüsis kohus sideettevõtjalt saadud andmete 26.05.2022 protokolli seaduslikkust. Asjaolu, et sideettevõtjalt andmete väljanõudmise load ja taotlused ning läbiotsimise protokollid ei ole kohtutoimikus, ei välista nendele viitamist ning tuginemist. Ringkonnaprokuröri 22.10.2021 koostatud kolm läbiotsimistaotlust nr-tega KE212000154, KE212000155 ja KE212000030 on tunnistatud lubatavaks Tartu Maakohtu kohtunik A. Hindi poolt, need dokumendid sisalduvad koos kolme läbiotsimise protokolliga jälitustoimikus. Kohtukoosseis ja kaitsjad on saanud nende tutvuda.
15.Maakohus nõustus prokuratuuri taotluses väljendatud seisukohaga, et asjaolu, et varasemalt võimaldasid elektroonilise side seadus (ESS) § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 koostoimes lihtsustatud korras ligipääsu talletatud sideandmetele, ei tähenda, et menetlejal poleks õigust muul viisil, Euroopa Liidu õigusega kooskõlas oleval alusel, ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid koguda KrMS-s ette nähtud muude menetlustoimingute, antud juhul läbiotsimise, käigus, mille puhul on tagatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu lahendis nr 1-16-6179 viidatud garantiid. Eeluurimiskohtunik ei ole vastavaid läbiotsimislube andes eksinud. Läbi viidud menetlustoiming oli kohtulikule kontrollile allutatuna õiguspärane ja lubatav.
Läbiotsimisprotokollid koostati 29.10.2021 ning Elisa Eesti AS, Telia Eesti AS ja Tele2 Eesti AS esindajad andsid taotletud andmed uurimisasutusele vabatahtlikult välja). Seega on sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kohtukõlbulik tõend.
16.Kohus leidis, et surnud tunnistaja A.H. i ütlused on tõendina lubatavad, täidetud on kõik KrMS § 291 lg 1 p 1 ja lg 3 eeldused täidetud. Green Recycling OÜ-ga seonduvas kelmuses ei ole tõendiks üksnes A.H. i ütlused, mistõttu ei rakendu KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud piirang. Samuti on kasutatavad tõendina tunnistaja D.K. i kohtus antud ütlused, kuigi eeluurimisel rikuti tema ülekuulamisel kriminaalmenetlusõigust, ta jäeti hoiatamata. Kohtuistungil oli võimalik tunnistaja korrektselt üle kuulata. Asjaolu, et D.K. i ütluste protokoll on vormistatud ebaseaduslikult, ei tähenda, et prokurör ei saaks kohtule dokumentaalsete tõenditena üle anda esmalt protokolli lisadena vormistatud dokumente (kuvatõmmiseid sms-vahetusest ja asukohast). Narkootiliste ainete käitlemine
17.Esmalt analüüsis maakohus, millised narkootiliste ainete käitlemise teod on E. Puksa puhul tõendatud ning millised mitte. Valdavas osas on tuginetud jälitustoimingu protokollile, kuid ka isikute ütlustele, kes on E. Puksale kokaiini andnud (T.B. ) või temalt kokaiini saanud (V.R. ,
H-J.S. ).
18.Maakohus leidis, et E. Puksale esitatud süüdistusest on V.R. e ja jälitustoimingu protokolliga tõendatud, et 13.01.2022 ja 14.01.2022 müüs E. Puksa Tallinnas kokku vähemalt 15 grammi narkootilist ainet kokaiini V.R. ele. Samuti luges maakohus E. Puksa ütlustega, temalt ära võetud narkootilise aine (kokaiini sisaldus 0,35 g), tema korterist, jope taskust ja HJ.S. e püksitaskust leitud ainete ning narkootilise aine ekspertiisi aktiga, DNA- ekspertiisi aktiga, T.B. i ütlustega (E. Puksa küsis temalt 600 euro eest kokaiini, T.B. läks E. Puksa juurde koju, kaasas aine, mis oli pakendatud 6 minigrip-kotti) ja H-J.S. e ütlustega tõendatuks, et 04.02.2022 kella 16:50 paiku omandas E. Puksa Tallinnas XXX korteris T.B. ilt suures koguses, s.o 6 grammi narkootilist ainet kokaiin, millest andis 1 grammi kokaiini edasi korteris viibinud H-J.S. ele, paludes viimasel saadud aine pooleks jagada, mida H-J.S. ka tegi, jättes saadud ainest pool endale.
19.Maakohus luges E. Puksa ja J.L. ning E. Puksa ja S. Joandi vaheliste vestlustega (kõned nr 103 ja 107) tõendatuks, et E. Puksa vahendas (prokuratuur heidab E. Puksale ette müüki) J.L. le 23.11.2021 vähemalt 2 g kokaiini. Samuti on jälitustoimingu protokolliga tõendatud, et 24.11.2021 müüs E. Puksa A.K. ele 1 grammi kokaiini (kõne nr 108) – endale võttis E. Puksa soti (s.o 100) eest, mis hinnaga seonduvalt viitab sellele, et tegemist oli kokaiiniga. Jälitusprotokollis kajastatud kõnega nr 147 luges kohus tõendatuks, et 27.11.2021 omandas E. Puksa Mustamäel vähemalt 2 g narkootilist ainet kokaiin, millest 1 g jättis endale ja 1 g müüs R.H. ile. Vestluses naisega ütleb E. Puksa, et tellis ära ühe sulle ja ühe mulle, 150 rutsi, aga ülihea. Natuke hiljem teeb E. Puksa venekeelse kõne, millest on võimalik aru saada kui kokaiini tellimusest (150 euro eest 1 g ja 100 euro eest E. Puksale lisaks) ja kinnitab naisele, et pani asjad ehk kokaiini kinni.
20.Kohus leidis, et tõendatud on ka E. Puksa 30.11.2021 Tallinnas endale vähemalt 1 grammi narkootilise aine kokaiini omandamine, kuid pole võimalik järeldada, et ta andis 1 g kokaiini edasi S.K. ile. Viimast ei ole jälitusprotokolli kõne nr 185 alusel võimalik tuvastada. Samuti on jälitusprotokolli kõnedega nr 364-367 tõendatud, et 15.12.2021 müüs E. Puksa Tallinnas vähemalt 4 g kokaiini R.S. ale. Kõnedest nähtub, et R.S. a tahab kohtuda. E. Puksa ütleb, et
broneeris talle neli ja 50 eurot soovib preemiat. See on sellepärast, et sellist asja ei leia mitte kunagi mitte kusagil. E. Puksa ütleb, et ta 10 aastat pole leidnud sellist asja. E. Puksa kinnitab R.S. ale, et kui veel suitsetad, siis on sitaks hea. R.S. a vastab, et hästi. E. Puksa lubab teada anda, millal Soroka talle järgi peab tulema. Aine suitsetamine viitab, et tegemist on endiselt kokaiiniga, sest jälitusprotokollist nähtuvalt tegeles E. Puksa kodus kokaiini suitsetamisega.
21.Kohus luges tõendatuks veel E. Puksa poolt 29.01.2022 kokaiini vahendamise A.A. le (kõned nr 575-583). Kõnes küsib E. Puksa, kas A.A. l on mingi mure ja A.A. vastab, et jah. E. Puksa ütleb, et ta uurib, et ta ei ole kursis, kas ta saab aidata. E. Puksa palub kirjutada suhtlusrakendusse Signal („Sig n kirj“), kui palju vaja on. Nad lepivad kokku, et peab tulema XXX . A.A. annab teada, kui ta kohal on ja E. Puksa saadab sõnumi, et tulen. Kuigi eeltoodud kõnest ei ole välja lugeda aine kogust, on võimalik siiski järeldada, et E. Puksa on jälle toime pannud narkootikumide vahendamise. Samuti on jälitusprotokolliga tõendatud päev hiljem, s.o 30.01.2022, toimunud 2 g kokaiini müük J.S. ele (kõne nr 591). E. Puksa ütleb, et pange 250 rutsi kokku ja kaks asja on olemas ja viimase peal, millest saab järeldada, et 2 grammi kokaiini eest soovis E. Puksa 250 eurot (s.o grammi hind 125 eurot). Samas viitab asjaolu, et 30.01.2022 ja ka varasemalt on toimunud kokaiini müümine, et ka 29.01.2022 müüdi A.A. le narkootilise ainena kokaiini.
22.Viimaks luges maakohus jälitusprotokollis fikseeritud kõnede alusel tõendatuks, et 21.01.2022 omandas E. Puksa Tallinnas eeluurimisel tuvastamata isikult suures koguses, s.o vähemalt 10 grammi narkootilist ainet kokaiin, millest andis 21.01.2021 kella 18:20 paiku oma elukohas Tallinnas XXX korteris vähemalt 2 grammi S. Joandile. Kuigi ei ole tõendatud, mis sai ülejäänud E. Puksa poolt omandatud kokaiinist, saab siiski jaatada E. Puksa poolset narkootikumide käitlemist suures koguses (omandamine, valdamine ja edasiandmine).
23.Maakohus leidis, et E. Puksa poolne narkootikumide käitlemine on jätkuv kuritegu, mille puhul saab käideldud narkootiliste ainete kogused liita. Kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega KarS § 184 tähenduses, vahet pole, kas üksikult võttes on kogused suured või väikesed. Kohtu usaldust ei ärata E. Puksa enda seletused käideldud aine olemuse kohta, s.o väide, et tema tarbis ja müüs plastmassgraanuleid. Varasemale kohtupraktikale tuginedes saab sedastada, et kui ütluste sisu on vastuolus üldtuntud loodusseadustega või ilmselgelt absurdne, võib ka ainuüksi elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes jõuda järelduseni, et selline ütlus ei ole tõendina usaldusväärne (RKKKo 3-1-1-10915, p 111). Esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et E. Puksa poolt süüdistuses väljatoodud ajal käideldud narkootiline aine oli läbivalt kokaiin ning tema kohtuistungil avaldatud äraspidised selgitused võib liigitada elava fantaasia valdkonda.
24.Maakohus luges E. Puksa süü tõendatuks 44 g kokaiini käitlemises, s.o suures koguses. E. Puksa tegutses narkootikumide käitlejana otsese tahtlusega pikema aja jooksul, tema tegevus narkootikumide levitajana oli süsteemne ning tegemist oli ühe tema sissetulekuallikaga, mistõttu oli tegemist jätkuva süüteoga KarS § 184 lg 1 järgi.
25.Maakohus mõistis E. Puksa õigeks osaliselt, s.o 14 g kokaiini käitlemises: 03.09.2021, 17.09.2021, 01.10.2021 (2 korda) ja 16.10.2021 vähemalt 5 g kokaiini müümises K.T. ile, 13.09.2021, 28.09.2021, ja 29.12.2021 vähemalt 3 g kokaiini müümises M.M. ile, 30.09.2021 vähemalt 1 g kokaiinimüümises M.I. ile, 30.10.2021 ja 12.11.2021 vähemalt 2 g kokaiini müümises V.M. ile, 19.11.2021 vähemalt 1 g kokaiini müümises A.A. le, 30.11.2021 vähemalt 1 g kokaiini müümises S.K. ile ja 13.01.2022 vähemalt 1 g kokaiini müümises S.G. ile.
26.T. Hundile ja S. Joandile esitatud narkootilise aine kokaiini käitlemises esitatud süüdistuse kohta tuvastas maakohus järgmist.
27.Maakohus luges jälitustoimingu protokolliga tõendatuks (kõned nr 8-10), et T. Hunt müüs H.L. ile 31.08.2021 vähemalt 1 g kokaiini. H.L. küsib T. Hundilt, kas viimane talle ühe selle kusagilt sebib kiirelt välja hea raha eest. H.L. palub uurida ja lubab raha T. Hundile juurde maksta. Nad lepivad kokku kohtumise H.L. i juures. Asjaolu, et T. Hunt sai organiseerida just kokaiini edasiandmist, on võimalik tuvastada mõned päevad varem samade isikute vahel peetud telefonivestlusest (kõne nr 5) – 28.08.2021 palub H.L. T. Hundil sebida endale koksi, millest on kohtu hinnangul võimalik aru saada kui päringust kokaiini saamise kohta, ja küsib, kas T. Hundil on võimalusi või mitte, millele viimane vastab, et on võimalusi. Samuti luges maakohus tõendatuks T. Hundi poolt kokaiini vahendamise H.L. ile 07.10.2021. Kõnedes nr 148-152 palub H.L. 170 eest, mida saab tõlgendada kui 170 eurot ja välja aitamist kui T. Hundi kaudu kokaiini tellimist. Lubatakse maksta sularahas ja T. Hunt lubab uurida. H.L. palub kiiresti teha ja ütleb, et kui saab võtku kaks, mida saab tõlgendada kahe grammina. Nad lepivad kohtumise – T. Hunt ütleb, et ta ise ei saa tulla, tuleb keegi tumeda autoga naisterahvas, kes viimase kõne ajal jõuabki H.L. ini.
28.Veel luges maakohus S. Joandi ja T. Hundi omavahelise kõnega (kõne nr 24) tõendatuks, et T. Hunt omandas 04.09.2021 vähemalt 2 g kokaiini, mida tarvitas ise ja andis edasi S. Joandile. T. Hunt teeb ettepaneku võtta kaks, kuid S. Joandi avaldab, et T. Hunt võiks isegi rohkem võtta. Telefonikõne kontekstist saab teha järelduse, et tegemist on kokaiiniga; sellele viitab mh kauba eest küsitav hind, mida üks proua saab kümne kaupa sajakümnega (10 g eest küsitakse 110 eurot). Kohtu hinnangul on loogiline, et suuremate koguste pealt saab n-ö odavamat hulgihinnaga. 18.09.2021 omandas T. Hunt I.U. lt vähemalt 1 g kokaiini, kuid pole võimalik tõsikindlalt järeldada, et T. Hunt kokaiini ka S. Joandile üle andis. Kõnede nr 49-51 alusel on tuvastatav, et 18.09.2021 küsib T. Hunt kas I.U. l seda kaupa on. I.U. vastab, et veidi on. Nad lepivad kokku kohtumise. Hiljem küsib T. Hunt, et kus plekk on, räägib, et tal on üks, üks koma kaheksa, st poolteist asja, mida saab kohtu hinnangul tõlgendada kokaiinina. Seejärel palub T. Hunt teha S. Joandil sularahast pilt. Kõnedega nr 95-99 on tõendatud, et T. Hunt müüs Viljandi linnas M.T. ale 26.09.2021 vähemalt 1 g narkootilist ainet. M.T. a küsib T. Hundilt, kas ta ei saaks midagi sättida, mille peale T. Hunt vastab, et kusagil üks enne oli, aga see oli viimane. M.T. a palub aidata veidi ja T. Hunt lubab küsida. Kella 04:27 ajal helistab M.T. a ja küsib, et kaua sellel inimesel aega läheb. Hunt vastab, et jõudis juba Viljandisse ja ta on kolme minuti pärast M.T. a juures. Kõnedega nr 360-362 on tõendatud, et 15.12.2021 müüs ta M.R. ile vähemalt 1 g kokaiini. M.R. saatis T. Hundile sõnumi: triipu on veel? Liigun varsti linna. Kell 16:42 helistab M.R. T. Hundile ja ütleb, et ta kohe jõuab. Enne soovitab T. Hunt M.R. il ka pangas ära käia, mida saab tõlgendada raha väljavõtmise juhisena.
29.Tõendatuks ei lugenud maakohus T. Hundi poolt R.K. le 1 g kokaiini müümist 02.09.2021, küll aga 08.10.2021 (kõne nr 159). Selles kõnes räägib T. Hunt R.K. le, et saab soti, st kohtu hinnangul 100 euro eest asja, mida on võimalik tõlgendada kokaiinina, mille peale R.K. palub seda T. Hundil ka endale võtta. Tõendatuks ei lugenud kohus samuti I.U. lt 1 g kokaiini omandamist 22.09.2021.
30.Veel luges maakohus K.P. ütluste ja tema ning T. Hundi vahel toimunud kõnede ja sõnumite alusel tõendatuks, et 28.12.2021 müüs T. Hunt K.P. le 1 g kokaiini ja 31.12.2021 10 g kokaiini; 06.01.2022 kokku 2 g kokaiini, 07.01.2022 vähemalt 1 g kokaiini ja 16.01.2022 samuti 1 g kokaiini. T. Hunt ja K.P. olid aktiivses suhtluses narkootilise aine hankimise
küsimustes, mis nähtub sellel ajavahemikul tehtudkõnedest ning miski ei viita sellele, et nende suhted oleksid vaenulikud või ebasõbralikud, nagu T. Hunt kohtuistungil kirjeldas. Tõendatud ei ole T. Hundi poolt 1 g kokaiini üleandmine 01.01.2022. K.P. ütlustest nähtuvalt ostis ta T. Undilt kokaiini endale ja tuttavatele hinnaga 150 eurot gramm. T. Hundi ütlusi narkootikumide mittemüümise kohta ei pidanud maakohus usaldusväärseteks.
31.T. Hundi puhul saab rääkida jätkuva kuriteo toimepanekust, mis on kantud ühtsest tahtlusest. Temapoolne narkootikumide üksiktegudena käitlemine on toimunud süstemaatiliselt ja ajaliselt lähedaselt, n-ö narkodiilerlusena. Erinevad isikud on saanud T. Hundi poole pöörduda ja tal on olnud pikema aja jooksul võimekust neile narkootikume vahendada ja/või müüa, mistõttu on ka T. Hunt realiseerinud KarS § 184 koosseisu.
32.Lisaks eeltoodule leidis kohus, et T. Hunt ja S. Joandi käitlesid narkootilist ainet kokaiin 21.01.2021 isikute grupis. E. Puksa andis oma elukohas, kus viibisid samaaegselt ka T. Hunt ja S. Joandi, kaks kotti kokaiiniga S. Joandi kätte ning need kotid leiti mõned tunnid hiljem politsei turvakontrolli käigus T. Hundi taskust ja sokisäärest. Nad vedasid seda kokaiini, mida oli 1,63 g puhast ainet, autos Tallinnast Viljandisse.
33.Kuna S. Joandi on varasemalt narkokuriteos süüdi mõistetud, vastab tema tegu KarS § 184 lg 2 p-dele 1, 2 ja T. Hundi tegu KarS § 184 lg 2 p-le 1. Esitatud süüdistuses mõistis maakohus T. Hundi õigeks osaliselt, s.o 3 g kokaiini käitlemises (1 g müümises K. Pruusmaale, I.U. le ja R.K. le) ning S. Joandi 5 g kokaiini käitlemises (müügis H.K. le 01.10.2021, 02.10.2021 ning 05.10.2021, samuti E.K. le 31.10.2021). Kelmused
34.Viljandi Nurme OÜ, Olemar OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Niidustuudio OÜ ja Aiatäht OÜ kelmusepisoodide puhul on ühendavaks lüliks viis, kuidas need kelmused on toime pandud – kõikide kelmuste puhul on kasutatud kauba väljapetmiseks võltsitud maksekorraldusi, mille aluseks on R.K. poolt T. Hundile tehtud 1-eurone maksekorraldus, milline on kohtule ka tõendina üle antud. Tõele vastab asjaolu, et eelnimetatud kelmuste toimepanek sai alguse vahetult enne nädalavahetust, millest saab järeldada sarnast mustrit, mille taga võivad olla sama(d) isik(ud). Kaupade transport organiseeriti nädalavahetuseks ning esmaspäeval avastasid müüjad, et raha juba väljaantud kauba eest ei ole äriühingute arvele laekunud. Kõigis episoodides on sedastatav kuritegude täideviimise sarnane käekiri. Müüjatele loodi ebaõige ettekujutus, et kauba eest on tasutud, ja nad väljastasid selles teadmises tooted, kuid vastupidiselt tekitati neile kelmide poolt varalise kasu saamise eesmärgil hoopis varalist kahju. Seega objektiivselt vastab eeltoodud skeem KarS § 209 kvalifikatsioonile – kelmuse objektiivne koosseis seisneb pettuses, mille tulemusel kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju. Toimepandud kelmuste üldiste asjaolude kohta on usaldusväärsed kannatanute esindajate või töötajate (Olemar OÜ esindaja M. Baiburin, Kliimakaubamaja OÜ müügimees R.U. , Viljandi Nurme OÜ esindaja M.L. , Aiatäht OÜ esindaja R.R. ) kohtuistungil antud ütlused ning kannatanute süüteoteated ja esialgsed avaldused. Samas ei anna viimati nimetatud tõendid olulist teavet isikute kohta, kes on toimepandud kuritegude taga. Varasemale kohtupraktikale (vt RKKKo nr 3-1-1-8-10) tuginedes saab asuda seisukohale, et kui kuritegude toimepanemise asjaolud ja viis, s.o modus operandi, silmnähtavalt kokku langevad, võib sellest teha järelduse nende toimepanemise kohta sama(de) isiku(te) poolt. a) Olemar OÜ-lt ATV väljapetmine E. Puksa, S. Joandi, T. Hundi poolt 14.05.2021
35.Kohus leidis, et R.K. poolt T. Hundile Luminor Bank AS-st SEB Pank AS-i tehtud 1-eurone ülekanne, millega on seotud 14.05.2021 maksekorraldus nr RMZB068XD4, tagamaid ja mõtet ei osanud neist kumbki adekvaatselt ning usutavalt selgitada. Lammutusabi OÜ, mille ärinime kelmuses 14.05.2021 maksekorralduses nr RMZK070XD4 kasutati, ei ole Luminor Bank AS klient, mis tähendab, et tegemist on võltsitud maksekorraldusega. Seega on tuvastatav, et muudetud on T. Hundi ja R.K. vahelise maksekorralduse numbrit (keskmisi) ning teisi rekvisiite, et võltsida algse maksekorralduse alusel müüjale usutav dokument. Maksekorraldus on tehtud samal päeval, kui peteti Olemar OÜ-lt välja ATV-d Polaris Sportsman väärtusega 13 500 eurot, mis ei saa olla pelk kokkusattumus. R.K. kinnitas istungil, et vastava maksekorralduse saatis ta S. Joandile, mis kinnitab S. Joandi aktiivset seost nimetatud episoodiga.
36.Olemar OÜ esindaja M. Baiburin andis politseile esitatud süüteoteates teada, et äriühingule kuulunud ATV Polaris Sportsman oli müügis Heladora Trading OÜ mototehnika (Motodepoo) poes. Raamatupidaja saatis M. Baiburinile maksekorralduse, järgmisel päeval viis ostja ATV ära, kuid kolm päeva hiljem ei olnud raha veel laekunud ja tekkis kahtlus maksekorralduse võltsituses. Suheldes Lammutusabi OÜ esindajaga, selgus, et tema ei tea ATV ostust ega ostjast T.S. midagi. T.S. i ütluste kohaselt on tema nime kuritarvitatud. Eelnevaga haakuvad Motodepoo töötajate, tunnistajate A.K. , E.A. u ja R.S. i ütlused. R.S. rääkis ATV-d osta soovinud mehega ning tema ütluste järgi sarnaneb S. Joandi hääl väga selle mehe häälega, kes talle helistas. ATV veoteenus telliti telefoni teel S.B. ilt, kelle ütluste kohaselt pidi ta selle viima Viljandisse ja andis üle punase Škoda Fabia või Volkswageniga vastu tulnud mehele. Meesterahva kõnest vedajale on aru saada, et ATV võtavad vedajalt vastu teised isikud, mitte veoteenuse tellija (tuvastamata mees S.B. ile: „Kuule jää seisma, nad sõitsid sulle vastu. Nad tõstavad maha, lähevad kohe karjääri sõitma. Oota, aga jää seisma tee äärde, nad tulevad järgi sulle.“).
37.Õiendi ja fotode alusel on tuvastatav, et 16.05.2021 pakkus O.K. müüa sama ATV-d. Politsei teostas Euroopa uurimismääruse alusel teises kriminaalasjas 07.06.2021 läbiotsimise O.K. a elukohas aadressil XXX ja kõrvalhoones nähti Olemar OÜ-st kelmuse teel omastatud ATV-d Polaris Sportsman XP1000S. Eelnimetatu haakub sideettevõtjalt saadud andmete 26.05.2022 protokolliga, mille alusel on tuvastatav, et kelmuse toimepanemiseks kasutatud kõnekaardi telefoninumbrit +xxxx on kasutatud odavas nuppudega mobiiltelefonis Nokia 105 ainult perioodidel 07.05-08.05.2021 ja 14.-15.05.2021, s.o 4 päeva. Telefoninumber xxxx ja S. Joandi kasutuses tuvastatud telefoninumber xxxx on asunud 14.05-15.05.2021 samal ajal samas kohas. Samuti asus 15.05.2021 S. Joandi telefon asukohas, kus toimus ATV üleandmine veoteenust osutava isiku poolt. 14.05.2021 kell 10:24 on kelmuse toimepanemiseks kasutatud telefoniga tehtud kõne Motodepoo esindajale – telefon asus Lasnamäel Betooni tänava piirkonnas, kus samal päeval kell 10:36 asus S. Joandi telefon. Ka edasi liikusid need telefonid kõnede ajal samades piirkondades ajal kui numbrilt +xxxx on helistatud Motodepoo esindajale ja veoteenust osutanud S.B. ile. Kell 18:56 on S. Joandi Viljandi linnas Leola 47. Kell 21:48 helistab S. Joandi O.K. ale, asudes Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Tahkuranna Mereküla tugijaama levipiirkonnas, s.o umbes 4 km kaugusel O.K. a elukohast. Viimati nimetatud kohast avastasid politseinikud ka ATV, milles saab järeldada, et pärast vedajaga kokkusaamist oli S. Joandi sõidukis, mis toimetas ATV O.K. a elukohta. Tunnistaja H.L. e ütluste järgi on tuvastatav, et S. Joandi tõi talle panti punast värvi Škoda Fabia, mille S. Joandi võttis vahepeal üheks päevaks enda kasutada. Sellest saab järeldada, et ATV-l käidi järgi just sama sõidukiga ning selles viibis ka S. Joandi.
38.Maakohus luges nende tõendite kogumiga tõendatuks, et selles kuriteos oli aktiivne roll S.
Joandil ja T. Hundil. T. Hundi osalusel saadi algne maksekorraldus, mida hilisemalt võltsiti ja mis omas põhirolli kelmuse õnnestumises, mistõttu on ka T. Hundil oluline teopanus just kaastäideviija ehk grupiliikmena. Tegu on nende mõlema poolt toime pandud kavatsetult. Tõendid ei kinnita, et Olemar OÜ episoodis oleks grupiliikmena osalenud E. Puksa, mistõttu tuleb tema selles õigeks mõista. b) Kliimakaubamaja OÜ-lt õhk-vesi soojuspumpade väljapetmine E. Puksa ja S. Joandi poolt 11.06.2021.
39.Ka nimetatud episoodi puhul on võtmeroll võltsitud maksekorraldusel, mille abil peteti 11.06.2021 Kliimakaubamaja OÜ-lt välja kaks Daikin õhk-vesi soojuspumpa hinnaga 8678 eurot. Kliimakaubamaja OÜ kuriteoteate järgi teavitas M.L. politseid, et 11.06.2021 võttis telefoni teel nende müügimehe R.U. ga ühendust isik, kes soovis kahte nimetatud seadet. Klient saatis maksekorralduse. Maksekorralduse alusel väljastasid nad kauba kliendile. Hiljem selgus, et tegemist on võltsitud maksekorraldusega. Nad võtsid ühendust Karmilles OÜ inimestega ja selgus, et kogu neile esitatud info oli väär. Kaup laaditi kaubikusse Peugeot Boxer XXX . Kaubale tuli järele meesterahvas, kes oli keskmise pikkusega ja tüsedam, kes võis R.U. sõnul olla E. Puksa. Tunnistaja E.K. i ütlustest nähtuvalt andis ta 2021 suvel bussi Peugeot Boxer M.R. ele. Tunnistaja M.R. e ütlustest nähtub, et ta andis oma tuttavale E. Puksale sõiduks Tartusse kaubiku Peugeot. Tartu Lõunakeskuse Kliimakaubamaja 12.06.2021 turvakaamera salvestiselt on näha, et 12.06.2021 kell 13:03 sõidab Kliimakaubamaja ette valget värvi kaubik, registreerimismärgiga XXX . Kaubikust väljub E. Puksa, kes läheb Kliimakaubamajja. Seejärel väljub E. Puksa koos Kliimakaubamaja töötajaga, kellega koos pannakse kaubikusse tagumisest uksest kahel korral kaupa.
40.Maksekorralduses nr RMZB068XD4 11.06.2021 on maksjaks märgitud Karmilles OÜ ja saajaks Kliimakaubamaja OÜ. Luminor Bank AS-i vastusest nähtub, et selle numbriga maksekorralduse on tegelikult sooritanud R.K. 1-eurose maksega 14.05.2021 T. Hundile. Karmilles OÜ-l puudub Luminor Bank AS-is konto. Seega on tegemist võltsitud maksekorraldusega ning võltsingu aluseks on kasutatud varasemalt R.K. poolt T. Hundile tehtud ülekande maksekorraldust.
41.Sideettevõtjalt saadud andmete 26.05.2022 protokolli alusel on tuvastatav, et Kliimakaubamaja OÜ kelmuses kasutati kõnekaarti numbriga xxx mobiiltelefonis SFR, mida pole registreeritud ühegi isiku kasutusse. 11.06.2021 asusid S. Joandi (xxxx) ja E. Puksa (xxxx) telefoninumbrid põhiliselt Tallinnas Lasnamäel XXX aadressil või selle läheduses. Kell 14:15 on telefoninumbrilt xxx , mis asus Tallinnas Lasnamäel Paevälja pst 5 piirkonnas, st umbes 500 meetrit XXX aadressist, tehtud kõne Kliimakaubamaja OÜ telefonile. Ka järgnevate kõnede ajal asuvad nende telefonid samas piirkonnas. Nii ka järgmisel päeval, sh helistas kell 10:56 sellele numbrile Kliimakaubamaja OÜ esindaja. Kelmuse toimepanemiseks kasutatud telefon liikus samaaegselt koos S. Joandi ja E. Puksa telefoninumbritega Tallinnast Tartusse. Kell 12:57 asub E. Puksa Tartus Veeriku linnaosa katva tugijaama piirkonnas, st ta liigub Tartu ringteel. Kell 13:00 asub S. Joandi Tartus Lõunakeskuse piirkonnas. Kell 13:04 on kõne kelmuseks kasutatud numbrilt numbrile xxxx x ja kell 13:10 Kliimakaubamaja OÜ esindajale, number asub Tartus Soinaste piirkonnas. Seejärel liiguvad E. Puksa ja S. Joandi telefoninumbrid sarnastel aegadel Tartust Tallinna poole. Kell 15:35 helistas E. Puksa M.R. ele.
42.E. Puksa ütlusi selle kohta, et temale helistati ja telliti veoteenus, ei pidanud maakohus usaldusväärseks. Telefonisuhtlusest ei nähtu, et keegi oleks E. Puksale helistanud või teda
juhendanud, kuhu kaup viia, vaid kaup on liikunud koos E. Puksaga Tartust Tallinna. E. Puksa kohtuistungil avaldatud selgitus, et ta andis kauba üle Umbusi tee otsas ei haaku kohtule tõendina esitatud Peugeot Boxer 12.06.2021 sõidupäevikuga, millest nähtub, et teel Tartust Tallinna tegi ta üksnes 25-minutise peatuse Valmaotsa külas Tartu vallas Alexela Laeva tankla ja HollyFood asukohas, mis jääb E. Puksa nimetatud kohast (Umbusi tee) ca 25 km kaugusele. Samuti on ebausaldusväärsed süüdistatava S. Joandi kohtuistungil antud ütlused, et tema ei ole Taneli-nimelise isikuna esinenud ega Karmilles OÜ nimelt Kliimakaubamaja OÜ esindajale maksekorraldust esitanud.
43.Maakohus luges eeltoodud tõenditega tõendatuks, et Kliimakaubamaja OÜ kuriteos oli S. Joandil ja E. Puksal aktiivne osalus. Tõendite kokkulangevus ei saa olla juhuslik, sest puuduvad eluliselt usutavad muud seletused, miks süüdistatavad neis piirkondades samaaegselt viibisid ja Kliimakaubamaja OÜ esindajaga enda läheduses asuva telefoniga nr xxx suhtlesid. Seega on tegemist E. Puksa ja S. Joandi poolt kavatsetult toime pandud kelmusega. c) Viljandi Nurme OÜ-lt niidumasina väljapetmine 02.07.2021 E. Puksa, S. Joandi ja T. Hundi poolt
44.Viljandi Nurme OÜ esindaja M.L. tegi politseile 06.07.2021 avalduse, milles märkis, et 03.07.2021 esitati meili teel äriühingule tellimus. Kauba eest tasumise tõestuseks saadeti emailiga panga kinnitus, mis osutus võltsinguks, summat müüja kontole ei laekunud. Ostja saatis kauba transportimiseks auto registreerimismärgiga XXX . Suhtlus kliendiga toimus telefonil +xxx. M.L. täpsustas ristküsitlusel, et kaubaks oli raider, selle transportijalt võeti allkiri ning kauba andis M.L. kätte laupäeval. Viljandi Nurme OÜ 03.07.2021 arve nr 2215750 alusel on tuvastatav, et müüdi Rider HQ ja lõikeorgan CC112 kogumaksumusega 9388 eurot, arvele on käsikirjaliselt juurde kirjutatud: „kätte saanud M.Z. , telefoni number ja allkiri". Tunnistaja M.Z. i sõnul aitas ta niidukit transportida, sest E.P. palus tema abi. Arvel on tema allkiri. Tunnistaja E.P. u ütluste kohaselt helistati temale, kas ta saab peale võtta muruniiduki Viljandi Nurme poest, ta saatis M.Z. i. Ta võttis kauba peale M.Z. i töökohast Lille 4, Viljandi linn, pidi selle esialgu viima Põltsamaale, kuid siis Tallinnasse.
45.02.07.2021 saadeti K.K. e-postilt: [email protected] kiri sooviga osta Husqvarna r 316TXS AWD Karmilles OÜ-le ja teavitati ülekande tegemisest, lisati maksekorraldus. Asitõendi 14.06.2022 vaatlusprotokolliga on taaskord tuvastatav, et Viljandi Nurme OÜ-le esitatud maksekorraldus nr-ga RMZB073XD4 on võltsitud, selle maksekorralduse numbriga pole Luminor Bank AS klientide makseid tehtud. Sellel on sama arhiveerimistunnus, mis maksekorraldusel Kliimakaubamaja OÜ-le.
46.Sideettevõtjalt saadud andmete 26.05.2022 protokolli alusel on tuvastatav, et Viljandi Nurme OÜ-lt kelmuse teel niiduki omastamisel kasutati telefoninumbrit xxx nuppudega odavas mobiiltelefonis myPhone 3330. Perioodil 02.07-03.07.2021 on sellelt telefoninumbrilt suheldud 15 korral E.P. uga ja Viljandi Nurme OÜ esindajatega kokku 9 korral. Kelmuse toimepanemiseks kasutatud telefoninumber ja T. Hunt ning S. Joandi asusid 02.07.2021 ja 03.07.2021 samal ajal samas kohas, millest võib järeldada, et nad kasutasid kelmuse toimepanemiseks seda telefoni. Niiduk toimetati Tallinnasse ning sinna liikusid ka kelmuse toimepanemisel kasutatud telefon, T. Hunt ja S. Joandi. Kell 20:27 asub S. Joandi Tallinnas Lasnamäel XXX on E. Puksa elukohas ja kell 20:28 asub samas T. Hunt. Eeltoodust on võimalik järeldada, et selle kelmusega on olnud seotud T. Hunt, S. Joandi ja E. Puksa. Ebausaldusväärsed on E.P. u ütlused selles, et temalt tellis niiduki veo talle tundmatu isik, sest telefonikõnede analüüs ja positsioneerimine näitab selgelt, et E.P. uga on suhelnud samadel
päevadel nii T. Hunt kui S. Joandi, kes kasutas ka kelmusega seotud telefoninumbrit. Mõlemad eelnimetatud isikud on E.P. u head tuttavad – E.P. ütles enne ristküsitluse algust, et tunneb T. Hunti ca 20 aastat, S. Joandit ca 10 aastat. E.P. viis Viljandist peale võetud väljapetetud niiduki E. Puksa elukoha lähedusse, kuhu mõnevõrra hiljem jõudsid ka T. Hunt ja S. Joandi.
47.Maksekorraldus on seotud eelmise Kliimakaubamaja OÜ episoodi maksekorraldusega (sama arhiveerimistunnus), millest võib järeldada, et need on teostatud sama isiku, S. Joandi, poolt, sest tema sülearvutist leiti veel analoogseid maksekorraldusi. Usaldust ei ärata ühegi süüdistatava istungil antud selgitus, et nad ei tea sellest teost midagi. Maakohtu hinnangul on analüüsitud tõendite kogumis võimalik asuda seisukohale, et nimetatud kelmuse toimepanijad grupis ja kooskõlastatult ning kavatsetult olid T. Hunt, S. Joandi ja E. Puksa. d) Niidustuudio OÜ-lt murutraktori ja rohulõikuri väljapetmine 22.10.2021 E. Puksa, S. Joandi ja T. Hundi poolt
48.Niidustuudio OÜ esindaja S.K. i 26.10.2021 avaldusest politseile nähtub, et 22.10.2021 umbes kell 11.30 helistas Niidustuudio OÜ kauplusesse isik ja uuris murutraktori kohta. Nimeks väitis T.S. . Ta saatis e-kirja, et pakkumine sobib ja soovib arvet Mulgi Mugul OÜ-le. Kell 16:45 saatis isik maksekorralduse ja kell 18:26 anti kaup välja. Arvet ei tasutud. Mulgi Mugul OÜ ja T.S. ei teadnud asjast midagi. Kahju on Husqvarna raider 3598,97 eurot, Husqvarna rohulõikur 597,52 eurot ja Husqvarna aku 333,51 eurot.
49.Luminor Bank AS vastuse kohaselt on 22.10.2021 maksekorraldus nr RMZB436XD5 võltsitud. S. Joandi sülearvuti vaatluse 11.02.2022 protokolli alusel on tuvastatav, et sellest leiti fail nimega Maksekorraldus.pdf, mille sisuks on maksekorraldus nr RMZB426XD5, s.o Niidustuudio OÜ-lt aiatehnika väljapetmiseks kasutatud maksekorraldus. Eelnimetatuga on kohtu hinnangul tõendatud, et vastava maksekorralduse on koostanud S. Joandi, kellele nimetatud sülearvuti kuulub. Eluliselt usutavad ei ole väited, et S. Joandi on andnud oma arvuti T. Hundile, lisaks kinnitas 22.10.2021 S. Joandi telefonivestluses tundmatu naisterahvaga, et on samal päeval ainult kahe telefoni otsas rippunud ja arvutis istunud, mis kinnitab, et S. Joandi tegeles aktiivselt kelmuse organiseerimisega.
50.Tunnistaja (kaubavedaja) J.K. selgitas, et talle helistati ühel õhtul ja telliti veoteenus. Ta pidi Tallinnas Viljandi maanteel asuvast poest peale võtma murutraktori, trimmeri ja veel paar asja ning need Viljandisse tooma. Natukese aja pärast helistati uuesti ja paluti asjad Viimsisse viia, et seal võtab mingi mees need vastu. Tunnistaja E.P. u ütluste kohaselt sai ta murutrimmeri kätte Viimsist ja andis KEKi hoone juures üle T. Hundile ja S. Joandile. Nende ütlused kattuvad jälitusprotokollis kajastatuga. T. Hunt kõnes R.K. gale 22.10.2021 kell 17.11-17.13 otsib T. Hunt kullerit, räägib, et siin on muud asjad, võib olla on kusagile vaja sõita. 27.10.2021 küsib T. Hunt E.P. ult, millal ta linnast tulema hakkab ja kas ta Viimsist ühe asja peale võtta saab. E.P. küsib, et mis asja ja T. Hunt vastab, et trimmeri. Tunnistaja I.T. ütluste kohaselt pakkus T. Hunt 2021. a oktoobris talle murutrimmerit Husqvarna, mis oli karbi sees nagu uus.
51.Maakohus ei pidanud usaldusväärseks T. Hundi ja S. Joandi selgitusi, et nad ei tea sellest episoodist midagi ja leidis, et Niidustuudio OÜ kelmuse toimepanijatena tegutsesid grupis kooskõlastatult ning kavatsetult T. Hunt ja S. Joandi. Puuduvad tõendid, mis seostaksid nimetatud episoodiga E. Puksat, mistõttu tuleb ta selles õigeks mõista. e) Aiatäht OÜ-lt lehepuhuri ja võsalõikuri väljapetmine Puksa, S. Joandi ja T. Hundi poolt
52.Aiatäht OÜ esindaja R.R. i 25.01.2022 avaldusest politseile nähtub, et 20.01.2022 kell 15.34 võttis kirja teel Saku kauplusega ühendust Hargen Ehituse OÜ esindaja T.V. telefonilt xxx ja küsis pakkumist betoonlõikurile, mootorsaele, lehepuhurile ja võsalõikurile. Kaup, lehepuhur Stihl hinnaga 744 eurot ja võsalõikur Stihl hinnaga 899 eurot, viidi ära Peetri kauplusest Tuleviku tee 10 kollase Mercedez-Benz kaubikuga. R.R. i ütluste kohaselt saatis väidetav T.V. neile maksekorralduse, mis oli fiktiivne, ning raha nad ei saanud. Nad üritasid kauba tellinud isikuga ühendust saada, Hargen Ehitus OÜ-st selgitati, et nemad ei tea T.V. ist midagi. E-kirjavahetusest nähtub, et 20.01.2022 võeti ühendust e-postilt [email protected] ja paluti T.V. (telefoninumber xxx) nimelise isiku poolt pakkumist betoonlõikurile, mootorsaele, lehepuhurile ning võsalõikurile. 21.01.2022 saadeti maksekorraldus nr RMZB0G7TGV (maksja: Hargen Ehitus OÜ, saaja: Aiatäht OÜ).
53.Luminor Bank AS vastuse kohaselt ei ole Hargen Ehitus OÜ nimetatud panga klient ja maksekorraldus on võltsitud. Asitõendi 11.02.2022 vaatlusprotokolli alusel on tuvastatav, et vaadeldud on S. Joandi sülearvuti Fujitsu ja mobiiltelefoni myPhone tel nr xxx. Vaatlusel leiti sülearvutist fail: maksekorraldus_Aiataht_Ou_Arve_nr_164917.pdf, 21.01.2022 kell 13:54; Arvutis oli avatud gmail-rakendus e-postiga [email protected]. 20.01.2022 kell on saadetud sellelt kiri e-postile saku@aiatäht.ee hinnapakkumise küsimine mootorsaele, lehepuhurile ja võsalõikurile. 21.01.2022 kell 09:55 külastas e-post [email protected] internetilehte Hargen Ehitus OÜ ja 21.01.2022 kell 09:56 kasutaja Hargen Ehitus OÜ Ekrediidiinfot. Veel ilmneb, et 21.01.2022 saadeti e-postilt [email protected] e-postile [email protected] hinnapakkumine mootorsaele, lehepuhurile ja võsalõikurile. Sellele järgnevalt on 21.01.2022 saadetud e-postilt [email protected] e-postile [email protected] maksekorraldus_Aiatäht_Oü_Arve_nr_164917. Nimetatud asitõendi 11.02.2022 vaatlusprotokolli alusel on samuti tuvastatav, et S. Joandilt äravõetud mobiiltelefoni nr xxx andmetel on 21.01.2022 valitud Sinumees OÜ telefoninumbrit ja Aiatäht OÜ numbrit. Kasutaja Sinumees OÜ on saatnud sõnumi: citroen jumper 796mku ning Sinumees OÜ-le on saadetud sõnumid sisuga: Saada oma auto nr ja markja ja 2 minutit hiljem: Pakk toimetada Maleva 1. Hargen Ehitus OÜ. Tanel. Eeltuvastatu kinnitab kohtu hinnangul üheselt, et maksekorralduse võltsimisega ja müüjaga kontakti loomisega tegeles S. Joandi, kes võttis ühtlasi ühendust ka kauba transportijaga. Sellega haakuvad kauba transportija tunnistaja D.K. i ütlused, kes viis meesterahva tellimisel Peetris asuvast poest kaubikuga Citroen Jumper trimmeri, muruniiduki ja puhuri Koplisse Maleva 1.
54.Jälitusprotokollis kajastatud E. Puksa ja S. Joandi omavaheliste kõnede alusel tuvastas maakohus, et 20.01.2022 kuulas S. Joandi maad, et kas E. Puksa leiab kedagi, kes saaks vajadusel petetava kaubaga edasi tegeleda või selle vastu võtta ning E. Puksa annab teada, et kaup tuleks viia aadressile Malevi 1. Järgmise päeva, 21.02.2022, kõnest on üheselt aru saada et S. Joandi tegeleb maksekorralduse koostamisega ning Aiatäht OÜ-lt kauba väljapetmise organiseerimisega. S. Joandi palub E. Puksal otsida Facebookist kullerit. E. Puksa räägib S. Joandile, et ta läheb vaatab sõidab sinna Malevasse, teeb sulle (S. Joandile) video, siis saad aru, kuhu suunata nad. Seal on mitte maja ette, vaid maja taha. Seega kooskõlastavad E. Puksa ja S. Joandi kelmuse plaani, kuidas organiseerida väljapetetud kaup õigesse kohta. Edasi annab S. Joandi E. Puksale teada, et auto läheb Peetrisse järele ja E. Puksa küsib, et kas neil on bussi vaja. S. Joandi vastab, et ei ole, seal on kaks asja – üks puhur ja võsalõikur, mis kinnitab veelkord, et tegemist on Aiatäht OÜ-st väljapetetud kaubaga. 21.01.2022 kell 14.23 räägib S. Joandi E. Puksale, et nüüd peaks juba peal olema. E. Puksa palub S. Joandil kirjutada firma nimi ka ning viimane vastab – Hargen Ehitus. E. Puksa ja S. Joandi arutavad 21.01.2022 kell
15:11 kellele väljapetetud asju müüa. Süüdistatav T. Hunt on kohtuistungil antud ütlustes tunnistanud, et aitas lehepuhurit hiljem maha müüa.
55.Maakohus luges ebausaldusväärseteks E. Puksa selgitused, et tema ei tea sellest episoodist midagi ning S. Joandi avaldused, et teab lehepuhurist ja võsalõikurist, kuid ei tea kelmusest. Analüüsitud tõendite kogumis on võimalik asuda seisukohale, et Aiatäht OÜ kelmuse panid grupis kooskõlastatult ning kavatsetult toime S. Joandi, E. Puksa, ja T. Hunt – neist esimene organiseeris varakäsutust, esimene ja teine petetud vara transporti ning S. Joandi ja T. Hunt tegelesid petetud vara edasimüügiga. f) Green Recycling OÜ-lt katalüsaatorite väljapetmine 08.04.2021 E. Puksa ja S. Joandi poolt
56.Kannatanu Green Recycling OÜ esindaja M. Piiri ütlustest ilmneb, et katalüsaatoreid pakuti müügiks poolteist aastat tagasi, aprillis. Asjaga tegeles V.G. . Raha kanti üle kahel korral, kaupa ei saadud. Kahe välismaksekorralduse (maksja: Green Recycling OÜ, saaja: A.H. ) ning AS LHV Panga vastuse ja Green Recycling arveldusarve väljavõtte alusel on tuvastatav, et A.H. i Paysera kontole on Green Recycling OÜ kontolt 08.04.2021 makstud 1580 eurot ja järgmisel päeval, 09.04.2021, 500 eurot. Kohtule esitatud kuvatõmmiste (Messengeri vestluste) alusel on tuvastatav, et A.H. ile saadetakse pakikood, A.H. saadab pildi kilesse pakitud esemega ja kirjutab, et poole tunni pärast paneb posti, samuti lisab oma pangakonto numbri. Veel on näha sõnumeid A.H. ile, et ta ühendust võtaks ja raha tagasi kannaks. AS Eesti Post 27.04.2021 vastusega on tõendatud Tallinna Paepargi pakiautomaadist 08.04.2021 kell 17:53 paki postitamise andmed – paki saaja Green Recycling OÜ ning paki postitanud isiku andmed. Money Express OÜ vastusega on tõendatud, et A.H. on Paysera kontole laekunud summa 1560 eurot 08.04.2021 kell 18:51 sularahas välja võtnud.
57.A.H. i ütluste kohaselt helistas talle S. Joandi ja küsis, kas on võimalik tema Paysera kontole raha kanda, samuti küsis ta Facebooki paroole, ta vastas jaatavalt. Tund aega hiljem andsid üle 2 pakki, mille ta postitas Maxima Omniva pakiautomaadis, S. Joandi seisis tema kõrval. S. Joandi käis tema juures musta Audiga, nad olid kolmekesi. Tema kontole tuli 1580 eurot, mille ta võttis välja ja andis S. Joandile, tema sai 200 eurot. Järgmisel hommikul laekus veel 500 eurot, millest 450 eurot kandis ta E. Puksa Revolut kontole. Maakohus pidas A.H. i ütlusi, mis haakuvad teiste tõenditega, usaldusväärseteks. Ta ei eitanud, et sai ka ise pettusest kasu - 250 eurot.
58.Maakohus ei uskunud E. Puksa ja S. Joandi selgitusi, et A.H. on valetaja. Selle teo kohta pole üksnes A.H. i ütlused. Tõendite kogumis on võimalik asuda seisukohale, et nimetatud kelmuse panid grupis kooskõlastatult ning kavatsetult toime S. Joandi ja E. Puksa. Neist esimene organiseeris A.H. i Facebooki konto kaudu ning A.H. it kasutades varakäsutust ja teisele kanti osaliselt pettuse tulemusel saadud kasu.
59.Maakohus mõistis E. Puksa süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi (Green Recycling OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Viljandi Nurme OÜ ja Aiatäht OÜ episoodides). Õigeks mõisteti E. Puksa selles, et grupis koos T. Hundi ja S. Joandiga lõi ta varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse Olemar OÜ-le ja Niidustuudio OÜ-le. Maakohus mõistis süüdi S. Joandi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi (Green Recycling OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Olemar OÜ, Viljandi Nurme OÜ, Niidustuudio OÜ ja Aiatäht OÜ episoodides) ning T. Hundi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi (T.U. e, J.K. Savolaineni, Olemar OÜ, Viljandi Nurme OÜ, Niidustuudio OÜ, Aiatäht OÜ episoodides).
Karistus
60.E. Puksale karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud aastatel 2020-2021 KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, ning 7 väärteokaristust. Sellest saab järeldada, et E. Puksa on kuritegelikult äärmiselt produktiivne isik, kes ei tee järeldusi varasemalt mõistetud karistustest, vaid jätkab ka katseajal eripalgelist õigusvastast tegevust. E. Puksa karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ta ei tunnista end süüdi üheski teos. Arvestades tuvastatud käideldud narkootilise aine kogust (vähemalt 44 g kokaiini), tuleb mõista talle KarS § 184 lg 1 järgi karistus sanktsiooni keskmises määras, so 5 aastat vangistust. Ta on tegelenud pikema aja jooksul narkodiilerlusega, tarbides ise, müües ja vahendades kokaiini. Puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks omanud sealjuures ametlikku sissetulekut – E. Puksa sellekohased selgitused ei ole veenvad. Ametlikuks sissetulekuks ei ole hasartmängude väljamaksed – pigem annab see aimu, et tema puhul võib olla tegemist mängusõltlasega, kellel kulub üldteadaolevalt rohkem rahalisi vahendeid oma sõltuvuse finantseerimiseks. KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi tuleb E. Puksale mõista karistus üle sanktsiooni keskmise määra – 4 aastat vangistust. E. Puksa kui grupiliikme osalusel peteti kannatanutelt välja tehnikat ligikaudu 17 500 euro väärtuses. Kuriteod täitsid korraga kaks kvalifitseerivat tunnust. On võimalik, et raha hangiti mh selleks, et toime panna teisi kuritegusid (hankida suures koguses narkootilisi aineid). E. Puksa on ka varasemalt kelmusi toime pannud, kuid need karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt elama. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus E. Puksale kuritegude kogumis liitkaristuseks 6 aastat vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel kogumis Tartu Maakohtu 15.11.2021 otsusega nr 1-21-6355 (ärakandmata karistus 1 aasta ja 8 kuud vangistust) 7 aastat ja 8 kuud vangistust.
61.S. Joandile karistust mõistes võttis maakohus arvesse, et temal on 3 kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud KarS § 213 lg 2 p-de 1, 4 järgi, § 424 lg 1 järgi ja § 184 lg 2 p 1 järgi. Kehtivaid väärteokaristusi on 2. Tema kuritegelik tegevus ei näita vaibumise märke ning varasemad karistused ei ole mingit mõju avaldanud. Temagi on jätkanud kohtu määratud katseajal kuritegude sooritamist. S. Joandi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades käideldud narkootilise aine kogust (1,63 g puhast kokaiini), tuleb S. Joandile KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõista sanktsiooni alammäära lähedane vangistus 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi tuleb karistuseks mõista 4 aastat ja 6 kuud vangistust. S. Joandi kui grupiliikme osalusel peteti kannatanutelt välja tehnikat ligikaudu 35 500 euro väärtuses. S. Joandi oli juhtfiguur, kes organiseeris mh võõra nime all varakäsutusi ja väljapetetud kauba transporti. S. Joandi on ka varasemalt kelmusi toime pannud, kuid need karistused ei ole teda mõjutanud, pigem on tema kuritegelik eluviis saanud hoogu juurde. Kuritegude kogumi eest mõistis kohus KarS § 64 lg 1 alusel S. Joandile liitkaristuseks 5 aastat vangistust ja KarS § 65 lg 2 alusel kogumis Tartu Maakohtu 15.11.2021 otsusega nr 121-6355 (ärakandmata karistus 3 aastat 4 kuud ja 27 päeva) liitkaristuseks 8 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust.
62.T. Hundil puuduvad karistusregistri andmetel kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi tuleb karistuseks mõista 5 aastat vangistust. T. Hunt käitles vähemalt 25,63 g kokaiini, mis on oluliselt rohkem kui S. Joandi ja vähem kui E. Puksa. T. Hunt ei käidelnud üksnes väga väikesi koguseid, vaid andis kokaiini üle ka nt 10 g kaupa. Kuigi T. Hundil puuduvad kehtivad karistused, oli tema puhul tegemist süstemaatilise pikemaajalise tegevusega, millega kaasnes nii enda kui teiste narkootikumidega varustamine. KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 eest tuleb T. Hundile mõista vangistus 4 aastat ja 2 kuud. Tema kui grupiliikme osalusel peteti võrreldes teiste süüdistatavatega enim kannatanuid ning suurimas ulatuses.
Kuriteoga täideti korraga kaks kvalifitseerivat tunnust. T. Hunt tunnistas oma süüd üksnes T.U. e ja J.K.S. i osas. Kuritegude kogumi eest mõistis kohus KarS § 64 lg 1 alusel T. Hundile liitkaristuseks 5 aastat ja 2 kuud vangistust. Selline liitmine arvestab paremini T. Hundi kogusüü suurusega – tegemist polnud juhukuritegudega, vaid pikema aja jooksul toime pandud küünilise kuritegevusega, et mh finantseerida enda hasartmängu- ja narkosõltuvust.
63.Maakohus ei nõustunud prokuröriga, et T. Hundile oleks võimalik kohaldada karistust tingimisi, kuna ta puhtsüdamlikku kahetsust ei avaldanud, pigem nähtus tema käitumisest kohtusaalis, et teatud episoodide arutelu pakkus talle meelelahutust, millest ei saa järeldada siirast süütunnet või märkimisväärset hoiakute muutust. T. Hunt tegutses samaaegselt mitmel kuritegelikul rindel ning üld- ja eripreventsiooni arvestades ei ole talle üksnes tingimisi karistuse rakendamine põhjendatud ja tal tuleb vaatamata kehtivate karistuste puudumisele ära kanda osaline reaalne vangistus 6 kuud ning 4 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust jääb kandmisele tingimisi 5-aastase katseajaga. III.
APELLATSIOONID JA VASTUS APELLATSIOONIDELE
64.Tartu Maakohtu 14. juuni 2023. a otsuse peale esitasid apellatsiooni S. Joandi, T. Hundi ja E. Puksa kaitsjad ning süüdistatav E. Puksa ise. T. Hundi kaitsja apellatsioon
65.Apellant palub tühistada Tartu Maakohtu 14. juuni 2023 otsus osas, millega T. Hunt tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis; tunnistada T. Hunt süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning vähendada temale mõistetud karistust. Samuti palub kaitsja tühistada T. Hundi süüditunnistamise KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 järgi Olemar OÜ, Viljandi Nurme OÜ, Niidustuudio OÜ, Aiatäht OÜ osas toimepandud kelmustes ja nende kasuks välja mõistetud tsiviilhagides ning mõista ta selles õigeks; vähendada T. Hundile KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi mõistetud karistust T.U. e ja J.K.S. i kuriteoepisoodide eest. Veel taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus otsustas KarS § 74 lg-te 1-3 alusel pöörata T. Hundile mõistetud karistusest kohesele täitmisele 6 kuud vangistust ja jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata.
66.Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet, mille kohaselt süüdistatav T. Hunt ei pea tõendama, et ta ei ole süüdistuses märgitud kõiki kuritegusid toime pannud. Kohus on T. Hundi süüdimõistmisel tegudes, milles ta ennast süüdi ei tunnista, asunud süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku täitma enda siseveendumusega.
67.Narkootilise aine käitlemise süüdistuses on apellandi seisukohad järgmised. Ekslik on kohtu seisukoht, et käesoleval juhul saab rääkida T. Hundi ja S. Joandi ühisest ning kooskõlastatud narkootikumide käitlemisest kaastäideviimise tähenduses. Kohus jättis tähelepanuta T. Hundi ja S. Joandi väited, et T. Hundi taskust leitud kaks kokaiinikotti kuulusid T. Hundile. Kohtu seisukoht, et E. Puksa andis need kaks kotti kokaiiniga S. Joandi kätte on ümberlükatav eeluurimisel läbiviidud DNA ekspertiisiga, kus ekspert ei tuvastanud T. Hundilt äravõetud kokaiiniga kottidelt S. Joandi DNA jälgi. Kohus on lähtunud asjaolust, et E. Puksa elukohas viibisid samaaegselt T. Hunt ja S. Joandi. Ainuüksi sellest ei saa järeldada, et E. Puksa oleks andnud need kaks kotti kokaiiniga S. Joandile, kes omakorda oleks edastanud need T. Hundile. Kahtluse korral oleks tulnud teha lahend süüdistatava kasuks. Kuna antud asjas ei saa käsitleda S. Joandit ega ka kedagi kolmandat isikut kaastäideviijana, tuleb süüdistus ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi.
68.T. Hunt ei tunnista end süüdi OÜ Olemar, Viljandi Nurme OÜ, Niidustuudio OÜ, Aiatäht OÜ osas toimepandud kelmustes, tema osalemine neis tegudes ei ole tõendatud. Kohus on asunud ekslikule seisukohale, et T. Hunt osales maksekorralduste võltsimisel, mille alusel omandati kannatanutelt vara. Kohtuotsusest ei nähtu, mil viisil toimus maksekorralduse võltsimine ja milline seos on T. Hundi nimele kantud ühe eurose maksekorralduse ja võltsitud maksekorralduste vahel, kes konkreetselt võltsis maksekorraldust, kas T. Hunt või keegi teine süüdistatavatest. Kohtuistungil tunnistaja R.K. poolt antud ütlustest nähtub, et tema tegi T. Hundi nimele ühe eurose maksekorralduse. Ta ei saatnud maksekorraldust mitte T. Hundile vaid S. Joandile. Seega on tõendamata, et T. Hunt oleks saanud R.K. lt selle maksekorralduse. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et S. Joandi oleks selle maksekorralduse edastanud T. Hundile. Mida S. Joandi selle maksekorraldusega tegi, ei ole T. Hundile teada. Seega ei ole leidnud tõendamist, et T. Hunt oleks osalenud väidetava maksekorralduse võltsimises või muul viisil eespoolnimetatud äriühingutelt vara väljapetmises.
69.T. Hunt tunnistab end süüdi KarS § 184 lg 1 järgi narkootilise aine suures ulatuses ebaseaduslikus omamises. Samuti tunnistab T. Hunt ennast süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi J.K.S. i ja osaliselt kannatanu T.U. e osas toimepandud kelmustes ning kahetseb teo toimepanemist. Maakohus ei ole T. Hundile karistuse määramisel arvestanud üld- ja eripreventiivseid põhimõtteid. Kaitsja jagab ringkonnaprokuröri seisukohta, et T. Hunti tuleks karistada tingimusliku karistusega. Karistuse mõistmisel süüdistatava enda süüdi tunnistamine ja kahetsuse avaldamine ka tegude eest, mida isik tegelikult toime ei pannud, ei ole kooskõlas õiglase kohtupidamise põhimõtetega. Antud juhul on kohus lähtunud eelkõige oma subjektiivsetest seisukohtadest, arvestamata analoogilistes kriminaalasjades varasemat kohtupraktikat, mille kohaselt reaalse vangistusega tuleks isikut karistada ainult siis, kui muud mõjutusvahendid ei anna loodetud tulemusi. T. Hunti ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, puuduvad kehtivad väärteod. Tal on kindel elu- ja töökoht, ta on valmis asuma hüvitama kannatanutele tekitatud kahju. S. Joandi kaitsja apellatsioon
70.Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 14. juuni 2023 otsus S. Joandi süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ning mõista S. Joandi esitatud süüdistustes täielikult õigeks. Alternatiivselt taotleb kaitsja, juhul kui kohus leiab, et S. Joandi on süüks arvatud kuritegudes või osades neist süüdi, kergendada temale mõistetud karistust. S. Joandi vastu esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata ning menetluskulud panna riigi kanda.
71.Apellant leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna resolutiivosa järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. Samuti on rikutud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kohus on rajanud süüdimõistva otsuse vaid siseveendumusele, mis ei haaku kontrollitud tõenditega. Ka ei ole kohtuotsus ja kohtu siseveendumuse kujunemine selle lugejale selgelt arusaadav ( KrMS § 3051 lg 1). Seetõttu on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust ehk langetanud süüdimõistva otsuse.
72.Apellant ei nõustu kriminaalasjas kogutud jälitustoimingute protokollide lubatavusega ning eeluurimiskohtuniku jälitustoiminguks loa andmise määruste ning selle pinnalt tehtud järgnevate loa pikendamiste määrustega. Luba on antud kaassüüdistatav E. Puksa ja kolmandate isikute vestluste ja tegevuste salajaseks pealtkuulamiseks või vaatamiseks ja salvestamiseks. Tegemist on loaga, mis on sisustatud üldsõnaliselt, konkretiseerimata kas luba on antud salajaseks pealtkuulamiseks või vaatamiseks, siis ei ole menetlejal õigust vestlusi ja tegevust pealtkuulata ja vaadata vaid üksnes teha üht või teist toimingut. Ka on kõnealune
jälitustoimingu luba antud taandkuupäevaga. Prokuratuur esitas taotluse kohtule 13.10.2021 ning kohus menetles seda alles 15.10.2021. Seega on tegemist süüdistatava põhiseaduslike õiguste riivega ning lubamatu tõendiga, mis puudutab otseselt ka S. Joandi süüdimõistmist KarS § 184 lg 2 p 1 ja 4 järgi. Jälitustoiminguteks antud prokuratuuri lube ega kohtumäärusi, mille pinnalt on jälitustoiminguid teostatud, ei ole nimetatud süüdistusaktis. Seega ei saa apellandi arvates kõnealuseid tõendeid kohtu poolt vastu võtta ega hinnata. Ka ei ole jälitustoimingute lube tutvustatud süüdistatavatele, millega on rikutud KrMS § 12613 lg-s 1 sätestatud korda. Jälitustoimingute teavitamist välistavaid prokuratuuri lube aga kriminaalasja materjalidest ei nähtu. Seega ei ole ka isikutele selgitatud jälitustoimingutele edasikaebe korda (sama § lg 7).
73.Samuti leiab apellant, et sideettevõtjate juures läbiotsimiste korraldamine eesmärgiga leida ja kopeerida serverites talletatud andmeid on toimunud kehtivat seadust rikkudes. Perioodil, mil toimusid kõnealused menetlustoimingud, ei kehtinud enam KrMS § 91 lg 1 ja 2 redaktsioonid, kuivõrd KrMS § 901 seadusemuudatusest alates on sideettevõtjalt taotletavate andmete kontrollipädevus antud eeluurimiskohtunikule. Maakohus on otsust langetades jätnud selgitamata jälituslubade osalise tutvustamata jätmise põhjused. Seega ei ole ka maakohtu otsuses kohtu siseveendumuse kujunemine nimetatu osas jälgitav.
74.S. Joandi süüditunnistamisel KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi on apellandi vastuväited järgmised. 21.01.2022 E. Puksalt väidetava 3 grammi kokaiini omandamise osas on maakohus teinud olemasolevatest tõendites valed järeldused. Tõendatud on vaid asjaolu, et samal ööl 21.01.2022 peeti S. Joandi ja T. Hunt teel Viljandisse Imavere juures politsei poolt kinni ja S. Joandil tuvastati narkootilise aine tarbimise tunnused. S. Joandi sellele vastu ei vaidle, et eelmisel päeval ta tarvitas kokaiini. Muud tõendid, mis maakohtu otsuses sisalduvad, on läbiotsimisprotokoll, mille sisu kohaselt S. Joandi elukohast leiti läbiotsimise käigus minigripkotte ja digitaalne kaal. Need kotid olid kasutamata. Asjasse ei puutu ka, et digitaalsel kaalul leiti narkootilise aine kokaiini jääke. See ei tõenda kuidagi seda, et selle kaaluga oleks S. Joandi kaalunud väidetavalt E. Puksa käest saadud kokaiini. Apellandile jääb arusaamatuks, milliste sisuliste kriteeriumite pinnalt on maakohus sellise järelduse teinud. Kinnipidamisel 21.01.2022 leiti tõesti mingrip kotte T. Hundilt ja seal oli 2,05 grammi ainet, sisaldusega 1,63 grammi kokaiini. DNA-ekspertiis on tuvastanud, et kõnealusel kotikesel esineb ainult T. Hundi DNA ja T. Hunt on ise istungil seletanud, et selle koguse kokaiini ta omandas Peetri Selveri juures samal õhtul tundmatult isikult ning sellest ei olnud teadlik S. Joandi. Minigrip kotid ja grammikaal on tavalised tsiviilkäibes olevad esemed. S. Joandi, E. Puksa ja T. Hunt on kohtuistungil selgitanud, et 21.01.2022 tarvitasid nad E. Puksa elukohas mingisugust ainet, kuid see ei olnud kokaiin ja kokaiini E. Puksa S. Joandile üle ei ole andud. Vastasel korral pidanuks leiduma T. Hundilt leitud minigrip kotil ka S. Joandi DNA-d.
75.Täiesti oletuslik on maakohtu järeldus, et sellest kokaiinist, mis T. Hundilt leiti ja politsei poolt ära võeti (kokku 1,64 g puhast ainet), pidi olema teadlik ka S. Joandi, mistõttu tuleb kuritegu käsitleda grupis toimepanduna. Rollijaotus ja oluline teopanus S. Joandi poolt sooviga panna ühiselt toime kuritegu ei ole mitte ühegi tõendiga kinnitust leidnud. Pelgalt oletustele süüdimõistvat kohtuotsust rajada ei tohi, see on vastuolus KrMS §-s 7 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttega.
76.Kelmuste süüdistuses on kaitsja seisukohad järgmised. Olemar OÜ-st ATV väljapetmisel tõendavad tõendid valdavalt seda, et kelmus on toime pandud. Tegemist võis olla võltsitud maksekorraldusega, kuid puudub usaldusväärne informatsioon, et sellise korralduse oleks võltsinud S. Joandi. Kõik tõendid puudutavad müügitehingut ja eelnevaid läbirääkimisi, aga mitte seda, et S. Joandi oleks sellega kuidagi seotud olnud. Tunnistaja R.S. , kes kuulati üle
video teel, ütles, et S. Joandi hääl on sarnane, aga see on ainult oletus. Sarnase häälega inimesi on palju. Üks hääle kõla on kui räägitakse omavahel telefoni teel ja teine, kui räägitakse läbi videokanali või veebi teel. See ei tõenda, et just S. Joandi helistas R.S. ile.
77.Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et üheks alglüliks kõigi kelmuste vahel on R.K. poolt T. Hundile Luminor Pangast SEB Panka tehtud 1 eurone ülekanne, millega on väidetavalt seotud 14.05.2021 maksekorraldus nr RMZB068XD4 ning et seda kasutati Lammutusabi OÜ poolt võltsitud maksekorralduse tegemisel Olemar OÜ-le. Kuidas selle võltsitud arvega on seotud aga S. Joandi, kohtuotsusest väljaloetav ei ole. Ka ei saa pidada usaldusväärseks R.K. ütlusi kohtuistungil, et 1 eurose maksekorralduse saatis ta hoopis S. Joandile.
78.Ka ei tõenda apellandi arvates S. Joandi süüd asjaolu, et kelmuse toimepanemiseks kasutati telefoni nr-ga +xxxx ja seda ainult 4 päeval ning et S. Joandi kasutuses olev telefoni nr xxxx ja eelnimetatud telefoninumber asusid 14.05.-15.05.21 samas kohas, st ühe ja sama tugimasti piirkonnas hetkel kui toimus ATV üleandmine veoteenust osutava isiku poolt. Ka ei tõenda S. Joandi osalust kuriteo toimepanemisel see, et kasutati sõidukit Škoda Fabia, mis oli panditud H.L. ele. Jääb arusaamatuks, millest teeb kohus järelduse, et ATV-l käidi järel just sama sõidukiga ning selles viibis ka S. Joandi. Tekkinud kahtlusi ja seda, et S. Joandi telefoni võis kasutada ka mõni muu isik, ei ole välistatud. Kohus on eelnevalt konstateerinud, et eelduslikult oli kelmusega seotud veel teisi isikuid, keda ei ole õnnestunud tuvastada.
79.Kliimakaubamaja OÜ episoodiga seonduvalt märgib kaitsja, et selle kohta, kes konkreetselt selle väljapetmise taga oli, puuduvad usaldusväärsed tõendid. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, kus püütakse tuvastada seda, et S. Joandi viibis väidetava kuriteo toimepanemise ajal ja enne seda teatud kohtades, kus kaup liikus, ei tõenda iseenesest S. Joandi süüd kuriteo toimepanemisel. Apellant jääb ka selle episoodi puhul samade vastuväidete ja positsioonide juurde nagu Olemar OÜ episoodis. S. Joandi eitab, et tema oleks mingit arvet koostanud või maksekorralduse edastanud. Võtmeroll võib küll olla võltsitud maksekorraldusel, mille alusel peteti Kliimakaubamaja OÜ-lt välja 2 õhk-vesi soojuspumpa, kuid ka see asjaolu koosmõjus teiste tõenditega ei kinnita S. Joandi süüd. Miks kohus on pidanud ebausaldusväärseteks süüdistatava S. Joandi kohtuistungil antud ütlusi, et tema ei ole esinenud Taneli-nimelise isikuna Kliimakaubamaja OÜ esindajaga suheldes, samuti ei ole tema Karmilles OÜ nimelt esitanud võltsitud maksekorraldust, kohtuotsusest ei selgu.
80.Viljandi Nurme OÜ episoodis on kasutatud kelmuse toimepanemisel sama skeemi, aga et S. Joandi oleks kõnealuse kelmuse toimepanemises osalenud ei ole apellandi arvates usaldusväärselt tõendamist leidnud. Kohtu järeldus, et kõnealuse episoodiga seonduv maksekorraldus on seotud eelmise s.o Kliimakaubamaja OÜ episoodi maksekorraldusega (sama arhiveerimistunnus), millest võib järeldada, et need on teostatud sama isiku, S. Joandi poolt, sest tema sülearvutist leiti veel analoogseid maksekorraldusi, on apellandi arvates jällegi pelgalt oletus. Samas ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud mitte ühegi tõendiga, et just S. Joandi need võltsitud maksekorraldused koostas.
81.Niidustuudio OÜ episoodis peab maakohus järjekordselt peamiseks tõendiallikaks võltsitud maksekorraldust RMZB436XD5 ning S. Joandi sülearvutist leitud fail nimega Maksekorraldus.pdf, mille sisuks on nimetatud maksekorraldus, millega Niidustuudiolt aiatehnika välja peteti. Kohtu järeldus, et selle maksekorralduse on koostanud S. Joandi, kellele nimetatud sülearvuti kuulub, on oletuslik. On eluliselt usutav, et S. Joandi andis oma arvuti T. Hundile. Asjaolu, et S. Joandi on telefonivestluses naisterahvaga rääkinud, et on terve päeva telefonis ja arvutis istunud, mis nagu kinnitaks S. Joandi aktiivset tegevust kelmuse
organiseerimisel, on vaid kohtu oletuslik järeldus. Kuidagi ei tõenda S. Joandi süüd ka tunnistaja E.P. u seletus, et ta pidi ühe murutrimmeri ära tooma, mille sai kätte Viimsist ning andis üle KEK-i hoone juures, kus T. Hunt ja S. Joandi selle oma autosse paigutasid. Ülejäänud kohtujäreldused haakuvad T. Hundi tegevusega, kes pakkus trimmerit I.T. le. S. Joandist rohkem juttu ei ole. Seega ei ole apellandi arvates ka nimetatud episoodis S. Joandi süü leidnud usaldusväärselt tõendamist.
82.Aiatäht OÜ episoodis on maakohus leidnud, et S. Joandilt äravõetud telefonis nr-ga xxx on andmed, et see number on valinud Sinumees OÜ telefoninumbri ja Aiatäht OÜ numbri jne, millega kohus loeb üheselt tuvastatuks, et maksekorralduse võltsimisega ja müüjaga kontakti loomisega tegeles just S. Joandi, kes võttis ühendust ka kauba transportijaga. Apellant leiab, et asjas esinevad kahtlused, et S. Joandi asemel võis maksekorralduse võltsimisega tegeleda sama hästi ka mõni teine isik, kelle faktilises valduses oli telefon xxx. Tunnistaja D.K. i ütlused sõltumata sellest, kas tegemist on kohtukõlbmatu tõendiga või mitte, ei süüsta S. Joandit, vaid kirjeldavad tehniliselt kauba vastuvõtmist-üleandmist ja selle kauba tellimist, ei enamat. Teistest tõenditest, s.h jälitusprotokollist, kus kohus on analüüsinud S. Joandi ja E. Puksa telefonikõnesid, ei ole üheselt tuvastatav, et nende jutuajamine oleks olnud seotud Aiatähelt väljapetetud kauba edasitoimetamise, müümise vms. Seega kuulub apellandi arvates S. Joandi ka selles kuriteos õigeksmõistmisele.
83.Green Recyclingu OÜ puhul viitavad tõendid valdavalt kelmuse toimumisele. A.H. peaks selles asjas võtmeisik olema, aga tema ütlused seab kaitsja kahtluse alla. Ta on surnud, oli samuti kahtlustatav ja tema õigus oli anda selliseid ütluseid, nagu ta enda kaitsmiseks paremaks pidas. Teda ei olnud võimalik istungil ristküsitleda, tema ütlusi kontrollida. Tegemist on KrMS § 15 lg 3 rikkumisega, sest selline tõend pole lubatav. Isiku äratundmise protokollis ütles A.H. , et ta tunneb ära väidetavalt S. Joandi, mis on ka arusaadav, sest nagu tuleb välja S. Joandi ütlustest, siis ei olnud nad võõrad, nad tundsid teineteist juba pikemat aega, äratundmise protokoll ei anna selles asjas sisuliselt midagi, ei tõenda S. Joandi süüd. Tunnistaja V.G. i kohtuistungil antud ütlused aga kinnitavad vaid tehingu toimumise asjaolusid ja seda, et ta suhtles katalüsaatoreid ostes A.H. i nimelise isikuga. S. Joandit ta ei tunne ega oska teda ka selle kelmuse episoodiga seostada.
84.Veel märgib apellant, et maakohus ei ole S. Joandit KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi süüdi mõistes arvestanud karistuste liitmisel KarS § 65 lg-s 1 sätestatuga - S. Joandi on väidetavalt pannud Olemar OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Viljandi Nurme OÜ, Niidustuudio OÜ episoodid toime enne varasemat Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15. novembri 2021. a kohtuotsust. E. Puksa ja tema kaitsja apellatsioonid
85.Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 14. juuni 2023 otsus E. Puksa süüdimõistmises, mõista ta temale süüks arvatud kuritegudes õigeks ja jätta tsiviilhagid rahuldamata. Alternatiivselt taotleb kaitsja E. Puksa süüdimõistmisel tema karistuse kergendamist ja teise alternatiivina kaaluda, kas õigusvastase eraellu sekkumisega inimesele tekitatud kahju tuleks mingil moel heastada, näiteks rikkumist tunnistades, karistust kergendades või menetluskulusid vähendades.
86.Apellant seab kahtluse alla jälitustoimingute protokollide tõendina lubatavuse. Eeluurimiskohtuniku 15.10.2021 kohtumäärust nr KM1185/2021 ning selle alusel tehtud loa pikendamise määrus nr 12153/2021 on ebaseaduslikud. Esiteks anti luba tagasiulatuvalt perioodiks 13.10.2021-13.12.2021. Teiseks on luba antud E. Puksa ja temaga kohtuvate
kolmandate isikute vestluste ja tegevuse salajaseks pealtkuulamiseks või vaatamiseks ja salvestamiseks E. Puksa elukohas, mis välistab nende tegevuste samaaegsuse. Kohus ei saa seda puudust kõrvaldada, sest tõendi lubatavust hinnates puudub tal kaalutlusõigus. Maakohus poleks tohtinud kuriteokoosseise analüüsides neile inkrimineerivalt tugineda.
87.Prokuratuuri lube ega kohtumäärusi, mis on olnud jälitustoimingute aluseks, ei ole nimetatud süüdistusaktis. Ilma neid toimikusse võtmata ei saa kohus asja sisukohaselt menetleda, see minetus on oluline takistus tõendite kohtulikul uurimisel ja hindamisel ning see takistus jäigi kõrvaldamata. Kaitsja taotles, et kohtukoosseis kontrolliks jälitustegevuse seaduslikkust. Maakohtul tulnuks võtta selge seisukoht jälitustoimingu loa osalise tutvustamata jätmise osas, esitada vähegi arusaadavaid põhjendusi selle kohta, milliseid andmeid ja miks selle loa tutvustamisel varjata tuleb. Kohtuotsus on selles osas sisulise põhistuseta. Piirdutakse paljasõnaliste seisukohtade, abstraktsete väidete esitamisega. Sellest ei selgu, kas kohus võrdles jälitustoimingu lubade terviktekste osaliselt kinni kaetud tekstidega.
88.Apellant ei nõustu kohtuga, et kohtutoimikus sideettevõtjalt andmete väljanõudmise lubade ja taotluste ning läbiotsimise protokollide puudumine ei välista nendele tuginemist. Tõenditele viitamine, mida pole toimikus, ei saa olla lubatav ja on E. Puksa kaitseõigust rikkuv. Alates KrMS § 901 seadusemuudatusest on sideettevõtjalt taotletavate andmete kontrollipädevus antud eeluurimiskohtunikule. Kuivõrd perioodil, mil toimusid menetlustoimingud, vastavas sõnastuses norm ei kehtinud, oli põhjendamatu tugineda KrMS § 91 lg-tele 1 ja 2. Kaitsja hinnangul on taotlused eeluurimiskohtunikule sideettevõtjate juures läbiotsimise korraldamiseks perioodil 01.05.2021-22.10.2021 seadusevastased. Kohus on asunud ekslikule seisukohale, et eeluurimiskohtunik ei ole vastavaid läbiotsimislube andes eksinud. Apellant viitab Riigikohtu selgitusele, et alates 7. oktoobrist 2020 tuleb õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamisega põhjustatud eraelu puutumatuse rikkumist pidada tahtlikuks ja oluliseks – olenemata sellest, kas loa andmete saamiseks väljastas prokuratuur või kohus. Läbiotsimisprotokollid koostati 29.10.2021. Seega on tõendiks ebaseaduslikult vormistatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (saadud ESS § 1111 lg 2 ning KrMS § 901 lg 2 õigusnormide rikkumisega) kohtukõlbmatu.
89.Apellant leiab, et kohtul tulnuks analüüsida, kas ebaseaduslikult sideettevõtjalt saadud andmete kasutamise, s.o õigusvastase eraellu sekkumisega tekitatud kahju tuleks mingil moel heastada. Süüdistatava süü nendes tegudes poleks tõendamist leidnud sideandmete kasutamiseta. E. Puksa seisukoht oli ja on, et ühtegi kuritegu ta toime pannud pole. Maakohus tugines üksnes ja valdavas ulatuses isikute ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, menetluse käigus on rikutud KrMS §-s 15 sätestatut.
90.E. Puksa leiab esmalt, et maakohtul puudus õigus ise kontrollida jälituslubade aluseid, kuna polnud tõendite vaatlusel erapooletu. On absurdne, et jälitustoiminguid tehti tema suhtes 6 kuud. Selle raames paigaldati kaamera ja mikrofon elutuppa ja rikuti räigelt tema põhiõigusi. Vaatamata sellele võttis kohus vastu jälitustoimiku, millega ta polnud tutvunud.
91.E. Puksa on seisukohal, et teda ei tuleks KarS § 184 lg 1 järgi õigeks mõista vaid õiglaselt süüdi mõista. Diilerlusega pole ta kunagi tegelenud ning on ostnud 99% ainult omale tarvitamiseks. E. Puksa palub anda hinnangu sellele, kas ostmine ja tarvitamine on käitlemine, kui on, siis selles on ta süüdi. E. Puksa toob välja järgmised asjaolud, millega ta maakohtu otsuses ei nõustu.
92.Kohus on hinnanud V.R. e episoodi valesti. V.R. ei andnud talle 650 eurot, tema käest kohtus selgitusi selle kohta ei küsitud. Tema ainukeseks eesmärgiks oli saada V.R. elt hangitav
kokaiin omale, segada selle asemele kofeiini tablettidest purustatud mass, et ta enam kunagi ei helistaks. V.R. tegi ise tehingu diileriga (5 g kokaiini), tema selle juures ei olnud, ootas eemal. Kuna V.R. ele see kaup meeldis, palus ta hankida 10 g, kandis raha sõbra arvele. Ta võttis kokaiini endale ja asemele pani kofeiini tableti puru. Pole teada, milline oli kokaiini sisaldus selle 10 g-s, mis ta endale võttis.
93.E. Puksa tunnistab, et omandas T.B. ilt kuus kotti kokaiini. Kui H-J.S. sai oma valdusesse 0,35 g kokaiini, miks süüdistatakse teda ühe grammi edasi andmises H-J.S. ele. Kuna 0,35 grammi on väike kogus, siis tuleb seda vaadelda kui väärtegu. Alusetu on süüdimõistmine A.K. ele, J.L. le ja R.H. ile kokaiini müümises või vahendamises, ta pole seda teinud. R.S. ale soovis ta osta kokaiini näilikult, võtta raha ja panna kokaiini asemele kofeiini tablettide pulber. Kuna ta raha ei andnud, mingit tehingut ei toimunud. A.A. d ta ei tunne ja mingit tehingut pole toimunud. J.S. soovis osta kokaiini, kuid tehingut ei toimunud.
94.Veel ei nõustu E. Puksa maakohtu otsuse p 46-47 põhjendustega, öeldes, et plastmassina tundusid S. Joandi ja V.R. e episoodis antud ained. Viimasel ajal enne vahistamist on korduvalt sattunud plastikut kokaiini, see pole fantaasia. 21.01.2022 soovis ta omandada kokaiini. Sellest 2 grammi oli mõeldud S. Joandile. Ühe grammi keetis ära, mass haises plastiku järele ja oli imeliku maitsega. S. Joandi võttis selle endale, võis olla kokku 1,2 g. Tema seda ainet kokaiiniks ei pea. See aine, mis samal õhtul võeti ära T. Hundilt, ei saa pärineda temalt. 3 tunnistajat ütlevad, et see polnud kokaiin, kohus eiras neid tõendeid ja tunnistas ta alusetult süüdi.
95.Kelmuse süüdistuses ei nõustu apellant kohtuotsuse p-des 90 ja 109 tooduga (kannatanuteks Viljandi Nurme OÜ ja Green Recycling OÜ) ja leiab, et selles süüdimõistmine on alusetu. A.H. i ütlused on KrMS § 15 lg 3 alusel kehtetud. Kliimakaubamaja ja Aiatähte OÜ episoodides oli ta kelmusele kaasaaitaja (otsuse p 103).
96.E. Puksa leiab, et karistuse määramisel pole arvestatud, et ta on vangis esmakordselt, pole kunagi narkodiilerlusega tegelenud. Narkootikumide käitlemist heidetakse ette esimest korda. Tal on Soomes firma Eazy Temi OY, ta on Westerling Hooldus OÜ juhatuse liige. Ta on pokkeri mängija, millel pole hasartmänguga mingit pistmist. Liitkaristuse puhul peaks KarS § 184 katma § 209, milles süü on väike. Apellatsiooni lisas (lõppsõna) palub E. Puksa arvestada sellega, et prokurör küsis üldmenetluses peaaegu 5 korda suuremat karistust kui kokkuleppemenetluses ja palub sama väikest karistust ning kõigi valesüüdistuste eemaldamist. Ta kahetseb südamest, et oli narkootikumide meelevallas. Vastused apellatsioonidele
97.Ringkonnakohus võttis 28.09.2023. a määrusega kaitsjate ja E. Puksa apellatsioonid menetlusse ning andis apellatsioonimenetluse pooltele aega seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 20.10.2023.
98.Prokuratuur esitas apellatsioonivastuse, milles palub jätta E. Puksa, tema kaitsja R. Tosmanni ja T. Hundi kaitsja N. Kõivu apellatsioonid rahuldamata. S. Joandi kaitsja M. Sikuti apellatsioon tuleks rahuldada osaliselt, s.o S. Joandile liitkaristuse mõistmise osas. Kohus ei ole S. Joandile karistust mõistes arvestanud KarS § 65 lg 1 sätteid. S. Joandi on süüdi mõistetud kelmuste eest, mis toimusid enne 15.11.2021 kohtuotsust.
99.Prokuratuur ei nõustu väitega, et jälitusprotokollid ei ole lubatavad tõendid. Kaitsjad on tõstatanud jälitustoimingute seaduslikkuse juba maakohtus. Kohus avaldas need asjaolud, mida tuvastas jälitustoimikutega tutvudes. Apellandid ei ole taotlenud jälitustoimingute lubade toimikusse võtmist, vaid üksnes seda, et ringkonnakohus kontrolliks jälitustoimingute seaduslikkust. Tartu Ringkonnakohtu lahendis nr 1-18-3843 p-s 36 öeldakse, et jälitustoimingu tegemise aluseks oleva kohtu loa võib jätta koos jälitusprotokolliga kriminaaltoimikusse võtmata vaid nendel erandlikel juhtudel, mil kohtu luba sisaldab veel muud jälitusprotokollis kajastamata teavet (nt teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave või kriminaalmenetlusse kaasamata kolmandaid isikuid puudutav teave) ja mille salastatus pole seetõttu kustunud. Antud juhul on tegemist erandlike asjaoludega. Sideettevõtja andmete protokolli tõendina kasutamist on Tartu Maakohus väga põhjalikult käsitlenud otsuse p-des 28-30. Prokuratuur nõustub täielikult kohtu seisukohtadega.
100.Maakohus on E. Puksa, S. Joandi ja T. Hundi süü narkootilise aine käitlemises, sh 21.01.2021 grupis, ja kelmustes tuvastanud õigesti. Omandamine ja ostmine on NPALS § 2 lg 3 järgi käitlemine. E. Puksa väide, et ta ei tunne A.A. nimelist isikut, on vastuolus jälitusprotokolliga. Kohtu poolt mõistetud karistused on seaduslikud ning vastavad isikute süü suurusele. Jälitustoiminguid teostati kõigi menetlusreeglite kohaselt. Tegemist ei ole E. Puksa puhul õigusvastase sekkumisega eraellu, mis tooks kaasa kahju hüvitamise kohustuse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 11 lg 2 alusel.
101.Süüdistatav E. Puksa esitas 09.10.2023, s.o pärast apellatsioonitähtaja möödumist kaebuse täienduse, mida ringkonnakohus käsitleb KrMS § 331 lg 11 p 2 alusel esitatud seisukohana. E. Puksa kordab oma apellatsioonis toodud väiteid jälitustoimingute ebaseaduslikkuse kohta, vastuväiteid kokaiini käitlemisele, öeldes ka, et teda pole A. Hummeliga seotud episoodis üle kuulatud. Ta palub veel arvestada, et varasemad kolm kohtuotsust on kõik ühe kelmuse eest, mis on toime pandud erinevates maakondades elavate kannatanute suhtes, mille prokurörid otsustasid jagada erinevateks asjadeks, et oleks kergem menetleda. Praeguseks on kõik karistused ära kantud vangistuses. Veel soovib E. Puksa, et talle korvataks psüühilise trauma kahju 200 000 eurot, mis tekkis ebaseadusliku jälitustegevuse tõttu, kuna murti sisse tema koju ja paigaldati jälitusseadmed kohta, millel polnud kuriteoga mingit pistmis. Samuti palub ta hüvitada Soome ettevõttel Eazy Temi OY tekkinud kahju ja saamata jäänud tulu 200 000 eurot. 08.11.2023 esitas E. Puksa vastuväited prokuratuuri apellatsioonivastusele, korrates enda varem esitatud seisukohti. IV.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
102.Ringkonnakohus käsitleb esmalt menetluslikke küsimusi: E. Puksa taotlust täiendavate dokumentide asja juurde võtmiseks ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks (I), kaitsjate taotlust jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja sideettevõtjalt saadud andmete 26.05.2022 protokolli seaduslikkust (II), hindab seejärel H. Puksa, S. Joandi ja T. Hundi süü tõendatud KarS § 184 järgi (III), seejärel KarS § 209 järgi (IV); käsitleb kaitsjate taotlusi mõistetud karistuste vähendamiseks (V) ja maakohtus tekkinud menetluskulude hüvitamiseks (VI). Seejärel võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ning lahendab menetluskulude küsimuse (VII). I
103.19.03.2024 esitas E. Puksa taotluse võtta kriminaalasja juurde Tartu Vangla kokkuvõte sotsiaalprogrammis osalemise kohta ja programmi „Eluviisitreening“ läbimise tunnistus.
10.04.04 esitas E. Puksa selgituse, miks ta pidas vajalikuks nimetatud programmi läbida. 04.06.2024 esitas E. Puksa Tartu Rakendusliku Kolledži lõputunnistuse koopia. Nimetatud dokumendid ei oma tähendust E. Puksa süü küsimuse lahendamisel ega karistuse kohaldamisel – näitavad vaid, milliseid rehabiliteerivaid tegevusi ja õpinguid on E. Puksal olnud võimalik vangistuses viibides läbida. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid vastu võtta ja tagastab esitajale.
104.E. Puksa palub hüvitada talle ebaseadusliku jälitustegevusega tekitatud mittevaraline kahju 200 000 eurot, samuti palub ta hüvitada tema vahistamise tõttu Soome ettevõttele Eazy Temi OY tekkinud kahju ja saamata jäänud tulu 200 000 eurot. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 1 kohaselt saab kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel isik esitada kohtule taotluse kahju hüvitamiseks. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Samuti näeb SKHS § 12 ette, millistele nõuetele peab kirjalikult esitatav kahju hüvitamise taotlus vastama. E. Puksa ei ole maakohtu menetluse kestel taotlenud süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist ega esitanud ka nõuetele vastavat kirjalikku taotlust. SKHS § 21 näeb ette, millisel erandlikul juhul saab esitada taotluse kõrgema astme kohtule, kui see on jäänud mõjuval põhjusel maakohtule esitamata. E. Puksa taotlusest selliseid mõjuvaid põhjuseid ei ilmne. Kuivõrd kahju hüvitamise taotlus on esitatud pärast selleks ette nähtud tähtaega, jääb E. Puksa taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. II
105.S. Joandi kaitsja, E. Puksa ja tema kaitsja on vaidlustanud jälitusprotokollide tõendina lubatavuse. Apellantide põhiväited seoses eeluurimiskohtuniku 15.10.2021 kohtumäärusega nr KM11885/2021 on, et luba on ebaseaduslik, kuna on antud tagasiulatuvalt, s.o perioodiks 13.10.2021-13.12.2021. Seetõttu on ebaseaduslik ka selle loa pikendamise määrus. Kuna luba on antud E. Puksa ja temaga kohtuvate kolmandate isikute vestluste ja tegevuse salajaseks pealtkuulamiseks või vaatamiseks ja salvestamiseks E. Puksa elukohas, välistab see nende tegevuste samaaegsuse.
106.Samad vastuväited, miks ei ole jälitustoimingute protokollid tõendina lubatavad, esitasid kaitsjad ka maakohtu menetluses. Maakohus, olles tutvunud jälitustoimikutes olevate dokumentidega, on nendele väidetele ammendavalt vastanud. Ringkonnakohus, olles samuti tutvunud kõigi jälitustoimiku materjalidega, nõustub maakohtuga selles, et kuigi 15.10.2021 kohtumäärusega nr KM11885/2021 on antud luba E. Puksa eluruumi sisenemiseks alates 13.10.2021, s.o kuupäevast millal prokuratuur esitas vastava taotluse, ei ole tegemist ebaseadusliku määrusega, kuna loa andmisel on järgitud seaduse nõudeid. Kohtu eksimus kuupäevas ei muuda antud luba ebaseaduslikuks. Küll aga ei saanud ega tohtinud jälitusasutus enne kohtu tegelikku luba, s.o enne 15.10.2021 ühtegi toimingut teha, sest tegemist ei ole KrMS § 1264 lg 3 olukorraga (edasilükkamatu juhuga). Nii ei olnud seda luba antud ja nii ka ei toimitud - menetlustoiminguid teostatigi pärast 15.10.2021, s.t igati seaduslikul alusel pärast seda, kui eeluurimiskohtunik oli loa väljastanud. Eksimus esimese määruse menetlustoimingu lubamise alguse kuupäevas ei mõjuta järgnevaid jälitustoimingu pikendamise määruste õiguspärasust.
107.Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsjate tõlgendusega, et kui eelnimetatud kohtumäärusega nr KM11885/2021 on luba antud KrMS § 1267 lg 1 alusel muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks või vaatamiseks, (E. Puksa ja temaga kohtuvate kolmandate isikute vestluste ja tegevuste salajane pealkuulamine või -vaatamine ja salvestamine), siis saab menetleja teha
ainult üht või teist toimingut aga mitte mõlemat korraga. Kohtukoosseis möönab, et tegemist on ebaõnnestunud sõnastusega, mistõttu on see tekitanud ka vaidlusi. Nõustuda saab maakohtuga, et seda sätet ei saa tõlgendada kitsalt grammatiliselt vaid tuleb lähtuda sätte eesmärgist, milleks on nende mõlema toimingu lubamine, st ka üheaegne lubamine. Vastasel juhul ei tohiks videosalvestise tegemisel häält salvestada, mis oleks ebaloogiline ega kajastaks toimuvat täiel määral.
108.Veel leiavad E. Puksa ja S. Joandi kaitsjad, et rikutud on KrMS § 12613 lg-s 1 sätestatud korda, kuna jälitustoimingute lube pole süüdistatavatele tutvustatud. Jälitustoimingute teavitamist välistavaid prokuratuuri lube aga kriminaalasja materjalidest ei nähtu. Seega ei ole isikutele selgitatud ka jälitustoimingutele edasikaebe korda.
109.Ringkonnakohus kaitsjate eeltoodud etteheidetega ei nõustu, kuivõrd need ei vasta tegelikkusele. Jälitustoimikus on uurija poolt 17.06.2022 koostatud teatised, milles teavitatakse E. Puksat ja S. Joandit nende suhtes tehtud jälitustoimingutest. Selline teatis sisaldab andmeid, kuidas ja kus on adressaadil võimalik jälitustoimikuga tutvuda, telefoninumbreid, kust on võimalik täiendavat infot saada. Samuti on selgitatud, et tutvumiseks esitatakse avaldus 30 päeva jooksul alates teate kättesaamisest. Pärast menetlejale vastava avalduse laekumist on aega tutvuda 3 kuud. Samuti on selgitatud tähtaja ennistamise korda ning KrMS § 12616 alusel kaebuse esitamise korda. E. Puksa on allkirja vastu selle kirja kätte saanud 06.07.2022 ja S. Joandi 05.07.2022. E. Puksa on esitanud avalduse toimikuga tutvumiseks. See on registreeritud 18.07.2022. Samal kuupäeval on menetleja E. Puksale vastanud kus ja kuidas saab jälitustoimikuga tutvuda. Seega on järgitud jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra § 2, 3 ja 4 nõudeid ning ühtlasi ka KrMS § 12613 nõudeid. Jälitustoimikuga tutvumine on isiku õigus, mitte kohustus. E. Puksal sai tema suhtes läbi viidud jälitustoimingutest teada 06.07.2022, samuti sellest, et tal on võimalik neid vaidlustada, kuid seda õigust ei ole E. Puksa kasutanud. S. Joandi ei ole jälitustoimikuga tutvumiseks soovi avaldanud. Samuti on jälitustoimikus olemas prokuratuuri load, millega jäeti vahepealsel ajal KrMS § 12613 lg 1 kohaselt jälitustoimingu loa tähtaja lõppemisel isikud nende suhtes tehtud jälitustoimingutest teavitamata.
110.Veel leiavad E. Puksa ja S. Joandi kaitsjad, et jälitustoiminguteks antud prokuratuuri lube ja kohtumäärusi ei ole nimetatud süüdistusaktis ega kriminaalasja juurde võetud. Jälitustoimingute aluseks olnud prokuratuuri taotluste ja kohtumääruste toimikusse võtmata jätmine takistab tõendite hindamist. Esmalt märgib ringkonnakohus, et KrMS § 154 lg 2 p 4 kohaselt tuleb süüdistusaktis välja tuua tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid. Prokuratuuri taotlused ja load, samuti kohtumäärused jälitustoiminguteks loa andmiseks ei ole tõendid, mistõttu ei ole nende süüdistusaktis märkimine vajalik. Tõendiks on KrMS § 63 lg 1 järgi nende alusel teostatud toimingute kohta vormistatud jälitustoimingu protokoll, millele on süüdistusaktis viidatud.
111.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb üldjuhul võtta kriminaalasja juurde selline jälitustoimingu tegemist lubav eeluurimiskohtuniku või prokuratuuri määrus, mille alusel on saadud kohtuotsuse tegemisel tõendina kasutatav jälitustoimingu protokoll (vt RKKKo 15.06.2016, 3-1-1-53-16, p 17). Menetlust juhtinud prokuröri seisukoht jätta kriminaalasja juurde kohtumäärused ja prokuratuuri taotlused pärast neis avaldamistele mittekuuluvate osade kinni katmist, ei ole kooskõlas viidatud Riigikohtu lahendiga. Tegemist ei ole lubade ja määrustega, mida ei saaks avalikustada. Üldjuhul ei ole kriminaalasjas vajalik koormata kahe toimiku süsteemi tõttu kohtutoimikut kõigi määrustega, mille alusel on tõendeid kogutud (nt ekspertiisimäärused,
läbiotsimismäärused). Olukorras, kus tekib vaidlus menetlustoimingute teostamise õiguspärasuses, tuleks seda aga alati teha. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid aluseid (erandlikke asjaolusid), mis takistanuks jälitustoimingute tegemiseks antud lubade kriminaalasja juurde võtmist. Sensitiivne teave, mis võimaldaks teabe kogumisel kasutatud meetodite, taktika ja vahendite kohta järeldusi teha, on võimalik kinni katta.
112.Seega tõusetub käesolevas asjas küsimus sellest, kas prokuratuuri taotluste ja eeluurimiskohtuniku jälitustoiminguteks loa andmise määruste puudumine kohtutoimikus takistas kaitseõiguse teostamist. Siinkohal tuleb märkida, et kaitsjad heidavad seda küll ette aga nad ei ole kohtuistungil nende dokumentide kriminaalasja juurde võtmist taotlenud. Õige oleks olnud vastavad taotlused esitada juba kaitseaktis. Sellisel juhul oleks kohus saanud kiiresti taotlustele reageerida ja kujundada selles ka oma seisukohaga. Praegusel juhul esitasid kaitsjad vastuväited jälitustoimiku protokollidele alles kohtuliku uurimise käigus 11.11.2022 ja tõstatasid siis ka küsimuse jälitustoimikuga tutvumisest (E. Puksa küll varem kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, (kohtuistungi protoll, lk 46 jj)). Kaitsjad nõustusid kohtu poolt pakutud variandiga tutvuda soovitud jälitustoimingute taotluste ja kohtumäärustega. Selleks tehti piisava kestusega vaheaeg. Maakohus kohustas prokuröri esitama kaitsjatele vastavad taotlused ja kohtumäärused, kattes tundliku osa vajadusel kinni. Kohus ei võtnud enne vastu ka prokuröri poolt taotletud jälitustoimingu protokolle. Nende dokumentide esitamise juurde naasti pärast seda, kui kaitsjatel ja süüdistatavatel oli võimalik jälitusloa taotluste ja määrustega tutvuda, s.o alles 27.02.2023 (kohtuistungi protokoll lk 140-141). Seega oli kaitsjatel ja süüdistatavatel võimalik esitada jälitustoimingute läbiviimise osas seisukohti ja vastuväiteid, mida nad tegidki, ning kaitseõiguse teostamist see olukord ei takistanud. Tartu Ringkonnakohus on jätkuvalt lahendis nr 1-18-3843 p-s 36 väljendatud seisukohal, et sarnases olukorras ei ole jälitustoimingute lubade kriminaaltoimikusse lisamata jätmine käsitatav sellise minetusena, mis riivaks süüdistatavate kaitseõigust ebaproportsionaalselt.
113.Kaitsjad taotlesid maakohtult kriminaalasjas tehtud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli, mida maakohus ka tegi. Esmalt märgib kohtukolleegium vastuseks E. Puksale, et maakohtul lasub vastava taotluse esitamise korral kohustus veenduda jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Selleks tuleb kohtul tutvuda ka jälitustoimikuga. E. Puksa etteheited maakohtu erapoolikusele on põhjendamatud. Ringkonnakohus tutvus samuti kõigi jälitustoimiku materjalidega ning nõustub maakohtu järeldusega (avaldatud kohtuistungil, protokoll lk 146 pöördel-147), et jälitustegevus oli õiguspärane. Tegemist oli põhjendatud ja vajalike menetlustoimingutega, mis vastasid kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Ka ei ole maakohus ega prokuratuur jälituslubasid andes rikkunud menetlusõigust, kuivõrd kõik kohtule esitatud määrused käsitlevad põhjalikult nii põhjendatud kuriteokahtlust kui ka ultima ratio põhimõtte täidetust. Kuivõrd jälitustoimingute käigus ei ole seadust rikutud, võttis maakohus õigustatult tõendina vastu jälitustoimingute protollid, mis on KrMS § 63 lg 1 kohaselt tõendiks, ning süüdistatavate süü tõendatuse hindamisel saab neile kui lubatavale tõendile tugineda.
114.Apellandid leiavad veel, et maakohus on jätnud selgitamata jälituslubade osalise tutvustamata jätmise põhjused, mistõttu ei ole otsuses kohtu siseveendumuse kujunemine nimetatu osas jälgitav. Ringkonnakohus, olles tutvunud E. Puksa, S. Joandi ja T. Hundi kohta koostatud prokuratuuri jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise lubadega, samuti määruste (lubade) kinnikaetud osadega ja olles võrrelnud neid määruste (lubade) kinni katmata osadega, leiab, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 02.12.2022 ja 22.02.2023 vastavates lubades toodud ulatuses andmete tutvustamata jätmine oli KrMS § 12614
lg 1 p 2 ja 6 alusel õigustatud. Kinni on kaetud osad, mis sisaldavad teiste isikute andmeid, sh andmeid, mis ei seostu süüdistatavatele käeolevas asjas süüks arvatud tegudega ja sisaldavad teiste isikute eraelulisi andmeid, samuti kaastööteadete sisu.
115.E. Puksa ja S. Joandi kaitsjad leiavad, et taotlused eeluurimiskohtunikule sideettevõtjate juures läbiotsimise korraldamiseks perioodil 01.05.2021-22.10.2021 selleks, et leida ja ära võtta serverites olevaid andmeid teatud abonentnumbrite kohta, on seadusevastased. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mis on saadud ESS § 1111 lg 2 ning KrMS § 901 lg 2 õigusnormide rikkumisega, on lubamatu tõend. Veel leiavad apellandid, et sideettevõtjalt andmete väljanõudmise taotluste ning läbiotsimise protokollide puudumine kriminaaltoimikus välistab nendele tuginemise, see rikub süüdistatavate kaitseõigust.
116.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsjate väited kriminaalasjas läbiotsimistaotluste ja protokollide puudumisele ning sellega kaitseõiguse rikkumisele on kohatud. Milliseid tõendeid süü tõendamiseks peab vajalikuks esitada prokurör, on tema otsustada. Juhul kui kaitsjad leiavad, et prokuratuuri valduses on veel tõendeid, mida oleks kaitseõiguse teostamiseks vaja esitada, tuleks nende asja juurde võtmist taotleda. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, mis oli kriminaaltoimikus olemas ja kaitsjatele kättesaadav vähemalt alates kriminaaltoimiku koopia saamisest, nähtub nii läbiotsimistaotluste (mis ei ole tõendiks) kui ka vastavate protokollide olemasolu. Vaatamata sellele ei taotletud nende kriminaalasja juurde võtmist. Seda isegi mitte siis, kui see küsimus tõusetus kohtuistungil ja prokurör oli valmis neid esitama. Õige on see, et kohus saab rajada kohtuotsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele (KrMS § 3051 lg 2), milleks 29.10.2021 koostatud jälitustoimikus asuvad läbiotsimisprotokollid Elisa Eesti AS-s, Telia Eesti AS-s ja Tele2 Eesti AS-s toimunud läbiotsimiste kohta kahtlemata pole (neid pole tõenditena esitatud ega kohtus uuritud). Seetõttu on maakohus asunud ekslikult seisukohale, et läbiotsimisprotokollide puudumine kohtutoimikus ei välista nendele tuginemist. Samas ei ole maakohus süüdistatavate süü tõendatuse hindamisel neile tuginenud, vaid sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, mis on iseseisev tõend.
117.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjatega selleski, et läbiotsimine kui menetlustoiming oleks olnud seadusevastane, sest selle toimingu läbiviimisel kriminaalmenetlusõigust ei rikutud. Vaatamata sellele väärivad tähelepanu kaitsjate argumendid ja vastuväited sideettevõtjalt saadud andmete 26.05.2022 protokolli tõendina lubatavusele. Perioodil, kui nimetatud toimingud tehti (prokuratuur koostas taotlused 22.10.2021 ja läbiotsimised toimusid 29.10.2021), võimaldas seadus sideettevõtjalt saada andmeid kohtueelses menetluses KrMS § 901 lg 2 alusel prokuratuuri loal. Selline võimalus kadus, kui Euroopa Kohus 02.03.2021 otsuses asjas nr C-746/18 leidis, et 12. juuli 2002. a direktiiviga 2002/58/EÜ koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga on vastuolus liikmesriigis kehtestatud seadusandlikud meetmed, millega pannakse elektroonilise side teenuse osutajatele ennetavalt kohustus säilitada liiklus- ja asukohaandmeid üldiselt ning vahet tegemata. Samuti peab juurdepääs säilitatud andmetele olema allutatud kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelkontrollile. Viidatud Euroopa Kohtu otsust arvesse võttev KrMS § 901 redaktsiooni muudatus jõustus 01.01.2022. KrMS § 901 lg 2 kohaselt võib nüüd kohtueelses menetluses vastava päringu teha prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal. ESS § 1111 redaktsioon kehtib aga muutmata kujul ja kohustab sideettevõtjat säilitama ühe aasta jooksul elektroonilise side toimumisega seotud andmeid, sealhulgas kasutajate liiklus- ja asukohaandmeid.
118.Riigikohus leidis 18.06.2021. a otsuses asjas nr 1-16-6179/111 p-s 105 järgmist: „Arvestades ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 vastuolu EL-i õigusega, on kehtiva seaduse kohaselt välistatud kriminaalmenetluse eesmärkidel sideandmete säilitamine ja kasutamine
kuni ajani, mil eelkõige direktiivi 2002/58/EÜ artikkel 15 lg 1 (vt EK otsuse p 15) viisipäraselt, sh EK tõlgenduspraktikat arvestavalt, Eesti õigusesse üle võetakse. Eitamata prokuratuuri vastuses kirjeldatud praktilisi probleeme, sh EK praktika jätkuvat ebaselgust sideandmete säilitamise lubatavuse mõningates aspektides, mis tõenäoliselt on direktiivi ülevõtmist seni komplitseerinud, ei saa pidada lubatavaks õigusliku aluseta säilitatud andmete teadvat kasutamist kriminaalmenetluse eesmärkidel. Juurdepääsu võib lubada vaid andmetele, mida on kogutud ja säilitatud õiguspäraselt, sh kooskõlas direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg 1 tingimustega (vt EK otsuse p 29).“ Kuivõrd ESS § 1111 kehtib muutmata kujul, saab sellest järeldada, et sideettevõtjatel on jätkuvalt kohustus säilitada isikute sideandmeid üldiselt ja vahet tegemata, mis on vastuolus direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg-ga 1.
119.Samuti on Riigikohus viidatud lahendi p-s 106 märkinud, et päringute tegemise keeld ei hõlma KrMS § 901 lg-s 1 nimetatud teavet (kasutaja identiteedi päringud) ega ka juhtumeid, mil sideettevõtjal tuleb võimaldada sidevõrgule juurdepääs ESS § 113 tingimuste kohaselt või väljastada andmeid muude ESS § 102 lg-s 2 nimetatud tingimuste olemasolul. Nii on ka maakohus nõustunud prokuratuuriga, et ESS §-de 102 ja 104 alusel sideteenuse osutaja poolt ärilisel eesmärgil õiguspäraselt kogutud andmeid tugijaama(de) kärje liikluse kohta, mis on digitaalselt talletatud sideoperaatori kasutuses olevates serverites, võib kriminaalmenetluses koguda ja kasutada. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga, kuna ei ole võimalik öelda, milliseid andmeid vajab sideettevõtja ärilistel eesmärkidel ja kas kõiki neid andmeid oleks säilitatud ilma vastava kohustuseta. ESS § 1111 kuulub Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalasse, mistõttu tuleb selle õiguspärasust ja kohaldatavust hinnata muu hulgas EL õiguse alusel (vt Riigikohtu otsus nr 1-16-6179/111, p 43). Käesoleval juhul on kasutatud väga laiaulatuslikult kogutud sideandmeid (mingeid erisusi ESS § 1111 lg 2 alusel kogutavatest andmetest ei ole võimalik tuvastada), mistõttu on ringkonnakohtu hinnangul tegemist tuginemisega lauskogutud sideandmetele, mis on vastuolus EL õigusega. See välistab nende kui õigusvastaselt kogutud andmete kasutamise, mistõttu ei ole sideettevõtjalt saadud andmete 26.05.2022 protokoll tõendina lubatav. III Kokaiini käitlemine 21.01.2022
120.E. Puksale on süüks arvatud, et ta omandas 21.01.2022 tuvastamata isikult 10 g kokaiini, millest andis 3 g edasi S. Joandile ja T. Hundile, mille viimased omakorda omandasid ja hoidsid S. Joandi juhitud sõidukis, kuni politsei samal päeval pärast sõiduki kinnipidamist selle ära võttis. E. Puksa eitab 21.01.2022 kokaiini omandamist, öeldes, et see polnud kokaiin, millest ta andis S. Joandile 1,2 g, vaid plastiku järele haisev kõlbmatu mass. See aine, mis samal õhtul võeti ära T. Hundilt, ei saa pärineda temalt. S. Joandi kaitsja on seisukohal, et S. Joandi ei ole sellel kuupäeval E. Puksalt kokaiini koos T. Hundiga omandanud, see kokaiin kuulus T. Hundile. T. Hundi kaitsja leiab omakorda, et T. Hunt ei ole 21.01.2022 käidelnud kokaiini isikute grupis koos S. Joandiga, mistõttu tuleb T. Hunt süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi.
121.Vaidlust ei ole selles, et 21.01.2022 viibisid S. Joandi ja T. Hunt E. Puksa elukohas Tallinnas XXX asuvas korteris. S. Joandi ja T. Hunt sõitsid samal õhtul Tallinnast Viljandisse ning politsei peatas sõiduki Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 23. kilomeetril. T. Hundilt võeti ära valge pulber massiga 2,05 g, mis sisaldas 89% kokaiinhüdrokloriidi ehk 1,63 g kokaiini.
122.E. Puksa tunnistab, et 21.01.2022 õhtul tulid T. Hunt ja S. Joandi tema juurest läbi, olid külas umbes tund aega. Kokaiini nad ei tarbinud, oli plastikgraanuli mass, mis on kokaiini aseaine ja kokaiini ei sisalda. Ta oli seda enda jaoks toonud, tekitab paranoiat. S. Joandi ja T. Hunt tunnistavad, et sõitsid koos Tallinnasse E. Puksa poole. S. Joandi sõnul oli midagi laua peal, mida proovisid tõmmata. Pidi olema kokaiin aga ei olnud, oli mingi plastik. Nad sõitsid koos T. Hundiga Peetri Selveri juurde, kus T. Hunt sai tuttavaga kokku ja seejärel sõitsid Viljandisse. Peale Võhmat peeti nad kinni. Tehti narko kiirtest, mis oli positiivne. Ta oli kokaiini tarbinud eelmisel päeval. Siis otsiti auto läbi, autos oli tema arvutikott, milles oli kaal. See pidi olema T. Hundi oma, kes kasutas seda arvutikotti. Kiirreageerija ütles, et sõber oli midagi välja andnud - 2 kotti, siis saigi ta teada, et mingid asjad olid. Ka T. Hunt tunnistas, et Tallinnast tagasiteel peeti nad kella 22.30 paiku kinni. Ta tunnistas kokaiini tarvitamist, sest oli Tallinnas Peetri Selveri juures ostnud ühe vene kuti käest ja proovinud, kas on kokaiin. E. Puksalt ei ole ta kokaiini ostnud. See kogus, millega ta vahele jäi, ongi kõige suurem, tavaliselt ostab 1 g kaupa endale. Kokaiinikotid, mis ta oli ostnud Peetri Selveri juures, andis ta ise politseile üle.
123.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus uuritud tõendite (jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnede ja varjatud jälgimise) alusel esitatud süüdistuse raames õigesti tuvastanud (otsuse p-s 47), et E. Puksa omandas 21.01.2022 tuvastamata isikult vähemalt 10 g kokaiini, millest tema elukohas tarvitati osa ära ühiselt ja millest ta andis S. Joandile edasi vähemalt 2 g kokaiini. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et E. Puksa ütlused kokaiini asemel plastikgraanulite omandamise ja tarvitamise kohta (ka S. Joandi sellesisulised väited) ei vasta tõele. Omandatud ainest andis E. Puksa S. Joandile edasi 2,05 g ainet, milles oli kokaiini sisaldus 89%. Kõik kolm suitsetasid ainet E. Puksa korteris, ning S. Joandi uriiniproovis tuvastati samal õhtul kinnipidamisel ka kokaiini olemasolu. Kokaiini tarvitamist tunnistas samuti T. Hunt. Lisaks sellele kokaiinile, mis võeti ära T. Hundi käest, võeti E. Puksa poolt omandatud kokaiini ära ka H-J.S. elt ja E. Puksa korterist - tegemist oli alati pulbriga, mis sisaldas 89-90% puhast kokaiini. Kordagi ei leitud aga valget pulbrilist ainet, mis E. Puksa sõnul olid plastikgraanulid. Eeltoodu kinnitab, et E. Puksa poolt käideldud aine oli kokaiin.
124.Siinkohal vastab ringkonnakohus E. Puksa apellatsioonis esitatud väitele, et narkootilise aine omandamist ja ostmist ei ole käitlemise definitsioonis. Riigikohus on öelnud, et kuigi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise mõiste karistusõiguses on autonoomne, saab KarS § 184 lg 1 koosseisu objektiivseteks tunnusteks olevate osategude avatud loetelu sisustamisel lähtuda NPALS § 2 p-s 3 toodud definitsioonist (RKKKo 27.03.2020, nr 1-192627/29, p 33). NPALS § 2 p 3 järgi on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootilise aine ebaseaduslikust omandamisest räägib KarS § 183 lg 1 koosseis. Narkootilist ainet ei ole võimalik omada ilma, et seda oleks eelnevalt mingil viisil omandatud. Omandada saab narkootilist ainet aga erinevate tehingutega (nt ostes, laenates, kingiks saades). See tähendab, et narkootilise aine üheks käitlemisteoks on ka omandamine. E. Puksa omandas 10 g kokaiini seda tuvastamata isikult ostes. Ka narkootilise aine tarbimine ehk tarvitamine on käitlemistegu. Tarvitades ise osa ostetud kokaiinist ära, moodustab see narkootilise aine käitlemise ühe osateo. Need osateod moodustavad õiguslikult ühe terviku ja nende eest mõistetakse üks karistus.
125.Ainuke (peale tuvastamata isikute), kes soovis 21.01.2022 E. Puksalt kokaiini omandada ja rääkis ka selle eest tasumisest (kaubeldes hinda odavamaks), oli jälitusprotokolli andmetel S.
Joandi. (2 g aine hankimist S. Joandi jaoks tunnistas apellatsioonis ka E. Puksa, nimetades seda küll plastikgraanuliteks). Midagi sellist, mis seoks T. Hunti E. Puksalt viimase korteris koos S. Joandiga 2 g kokaiini omandamisega (ostmisega E. Puksalt), tõendatud ei ole. Siinkohal saab nõustuda T. Hundi kaitsjaga, et pelgalt ühes korteris viibimisest ei saa järeldada kaastäideviimist - see on liiga ebamäärane ja kauge seostamaks isikut narkootilise aine käitlemisega. Seega ei ole T. Hundile ja S. Joandile võimalik süüks arvata isikute grupis 2 g kokaiini omandamist. Vaatamata sellele leiti kinnipidamisel kokaiin just T. Hundi valdusest, mitte S. Joandilt. Kuidas S. Joandi poolt omandatud kokaiin jõudis T. Hundi kätte, nähtub T. Hundi ja R.K. hilisemast telefonikõnest, milles T. Hunt tunnistab: „võtsin niigi selle pasa enda peale, poleks pidanud üldse enda käes hoidma, kui see tema oma...minu taskus juba, siis võid ju kogu aeg teise peale ajada...ise võtsin ju tema käest oma kätte.“.
126.Erinevalt T. Hundist on S. Joandi varem narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud, mistõttu on ilmne, et ta soovib välistada enda seotuse igasuguse uue käitlemisteoga, sh tema spordikotis olevate kaaludega. Seda kinnitab T. Hundi ja V.R. e omavaheline kõne, milles T. Hunt tunnistab, et S. Joandi soovis, et ta arvuti ja need asjad tunnistaks omaks, samas ütles S. Joandi kõnes P.N. ele, et politsei võttis ära tema esemed. Sellisest soovist on kantud samuti tõele mittevastav versioon, mille kohaselt ostis T. Hunt kokaiini Peetri Selveri juures. Puutuvalt S. Joandi kotist leitud grammikaaludesse, millel tuvastati kokaiini jäljed, nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et see ei kinnita ega lükka ümber 2 g kokaiini omandamist E. Puksalt, kuid näitab, et S. Joandi tegeles kokaiini käitlemisega (vähemalt omandamisega enda tarbeks). Asjaolu, et T. Hundi käest ära võetud minigrip kilekottidelt ei leitud S. Joandi DNA-d, ei tähenda, et tema pole neid omandanud. Selleks võis olla erinevaid põhjusi. Nt võidi proove võtta kohast, kus S. Joandi DNA-d ei leidunud või oli seda liiga vähe, või takistasid DNA leidmist mingid muud ühendid, mida ei ole laboris võimalik kindlaks määrata. Kuna minigrip kotid olid T. Hundi taskus ja soki sees, oli tema viimane, kes neid katsus, mistõttu on loogiline, et kottidel oli leitav just tema bioloogiline materjal. Samas olid mõlemas võetud proovis eksperdi arvamuse kohaselt DNA-segaprofiilid, mis pärinesid enam kui ühelt isikult, ning üks neist ei olnud alleelide suure arvukuse tõttu usaldusväärseks isiku kindlaks tegemiseks üldse kasutatav. Ka ei saa välistada võimalust, et S. Joandi palus T. Hundil võtta E. Puksalt saadud kokaiini kotid kohe oma kätte ilma neid ise puutumata. Seegi ei tähenda, et seda kokaiini pole omandanud S. Joandi. Saades E. Puksalt 2 minigrip kilekotti kokaiiniga, oli S. Joandil kui nende käsutusõigust omaval isikul õigus otsustada, kuidas nendega edasi talitada, nt mil viisil need Viljandisse toimetada, ja selleks kaasas ta T. Hundi.
127.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et S. Joandi ja T. Hunt omandasid E. Puksalt kokaiini ühiselt (vt otsuse p 125), küll aga käitlesid nad seda ühiselt kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 kohaselt edaspidi, vallates ja vedades kokaiini T. Hundi autos Tallinnast Viljandisse. Tegemist ei olnud S. Joandi poolt omandatud kokaiini edasiandmisega T. Hundile, ehk narkodiilerlusega, mille puhul ei saa üksteisele järgnevate tegude puhul rääkida kaastäideviimisest. Riigikohus on märkinud: „Narkootilise aine kaastäideviimise omistamisel tuleb lähtuda asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest, hinnates tõendeid kogumis ja süüdistatavate käitumist ka konkludentselt. Kui lisaks ajalis-ruumilisele lähedusele on süüdistatava vastu kaastäideviimise tuvastamiseks ka teisi tõendeid, ei saa neid isiku käitumisele õiguslikku hinnangut andes eirata.“ (RKKKo 05.03.2015, nr 3-1-1-4-15, p 14). T. Hunt teadis, et S. Joandi omandas E. Puksalt kokaiini (see toimus tema juuresolekul) ja võttis selle ajutiselt enda kätte (kokaiini omandamist ei toimunud, see kuulus jätkuvalt S. Joandile, T. Hunt ei saanud seda enda äranägemise järgi käsutada), et see ühiselt Viljandisse toimetada sõiduautos, mida juhtis S. Joandi. Sellise järelduse võimaldab teha jälitustoimingu protokollis kajastatu. Maakohtu järeldus süüdistatavate sellise rollijaotuse ja teopanuse kohta ei põhine
oletusel, vaid kriminaalasjas uuritud tõenditel. Mingeid kahtlusi, mida tõlgendada süüdistatavate kasuks, ringkonnakohtule ei jäänud. Suures koguses kokaiini omandamine S. Joandi poolt ja selle ühine vedu koos T. Hundiga on toime pandud kavatsetult, see oli nende eesmärk. E. Puksa poolt kokaiini käitlemine (v.a 21.01.2022)
128.E. Puksa tunnistab, et ostis 04.02.2022 T.B. ilt 6 kotti kokaiini, kuid leiab, et omandamist ja ostmist ei loeta käitlemiseks. Samuti jääb temale arusaamatuks, miks süüdistatakse teda 1 g kokaiini edasiandmises H-J.S. ele, kui viimane sai vaid 0,35 g, mis on väike kogus ja seega väärtegu.
129.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et E. Puksa ostis T.B. ilt 6 g kokaiini. E. Puksa tunnistab seda, öeldes et T.B. tõi talle 6 kotti kokaiini, mis on kooskõlas T.B. i ütlustega, samuti teiste maakohtu poolt uuritud tõenditega (maakohtu otsuse p 38). Kokaiini omandamine ostmise teel kujutab endast narkootilise aine käitlemistegu (vt otsuse p 124). NPALS § 151 järgi on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine. E. Puksa aga andis narkootilist ainet edasi teisele isikule. Väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslik edasiandmine on karistav kriminaalkorras KarS § 183 lg 1 järgi. H-J.S. e ütlustega on tõendatud, et E. Puksa andis talle 1 koti kokaiini, mille ta tegi silma järgi pooleks ja võttis ühe poole endale, teine pool jäi E. Puksa korterisse laua peale. Sama tunnistab E. Puksa. Kuna H-J.S. elt ära võetud pulbris oli kokaiini sisaldus 0,35 g, mis on edasiantud kogusest ligi pool, andis E. Puksa algselt talle puhast kokaiini vähemalt 0,7 g, mis on aga suur kogus (10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks piisav kokaiini kogus on 0,65 g (kd 5, tl 5). Asjaolu, et H-J.S. võttis E. Puksa poolt temale antud kogusest kaasa ainult poole, ei oma E. Puksa teole õigusliku hinnangu andmisel tähtsust. Juhul kui E. Puksa oleks H-J.S. ele andnud väikese koguse narkootilist ainet, ei tuleks tema tegu ka siis kvalifitseerida eraldi KarS § 183 järgi, vaid see tegu oleks subsumeeritav ikkagi KarS § 184 järgi, kuna eraldi käideldud kokaiini kogused tuleb jätkuva kuriteo puhul liita. Seega on maakohus uuritud tõendite alusel tuvastanud õigesti faktilised asjaolud ja andnud E. Puksa teole korrektse õigusliku hinnangu.
130.E. Puksa vaidlustab samuti ülejäänud temale süüks arvatud kokaiini käitlemise teod. Tema põhiargumendiks on jätkuvalt see, et tema pole kellelegi süüdistuses märgitud isikutest kokaiini müünud vaid on andnud neile plastikainet või purustatud kofeiinitablette. Ringkonnakohus E. Puksa väidetega ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel.
131.Maakohus tuvastas õigesti, et E. Puksa müüs V.R. ele kokaiini kahel järjestikusel päeval: 5 g 13.01.2022 ja 10 g 14.01.2022. V.R. tunnistab E. Puksalt sellises koguses kokaiini ostmist - sai esimesel korral 5 g kätte tundmatult isikult autos E. Puksa juuresolekul ja raha 650 eurot andis E. Puksa kätte. 1 g hind oli 130 eurot. Järgmise koguse 10 g sai ta kätte E. Puksa maja juures, olles eelnevalt suhelnud E. Puksaga Signalis. Raha 1400 eurot kanti teise isiku vahendusel S.K. i pangakontole. Kuigi V.R. t ei kuulatud üle kohtuistungil (keeldus kahtlustatavana ütlusi andmast), ei ole tema kohtueelses menetluses antud ütlused ainsaks tõendiks, mis välistaks isiku süüditunnistamise KrMS § 15 lg 3 alusel. Jälitustoimingu protokollist (kd 4, tl 176-179), mis kajastab V.R. e ja E. Puksa vahelisi kõnesid, nähtub samuti, kuidas 13.01.2022 soovib V.R. saada 5 ning E. Puksa omakorda 650. See kattub V.R. e ütlustega detailselt, sh sellega, et 1 g maksis 130 eurot ja 650 euro eest saabki seega 5 g kokaiini. Ka lubab E. Puksa kõnes seda, et ta „saaks vähemalt õiget asja“, st kokaiini, sest just seda soovis V.R. E. Puksalt saada. Samuti kattub hind sellega, mille eest oli võimalik kokaiini osta.
Nii tunnistas T. Hunt, et Viljandis maksab kokaiini gramm 150 eurot, Tallinnas saab ka 130140 euro eest. Kõnedest nähtub ka, et E. Puksa ja Viljandist tulnud sõber (V.R. ) sõidavad ringi Lasnamäel, kus V.R. e ütluste kohaselt toimuski kokaiini ost. Samuti suhtlesid V.R. ja E. Puksa järgmisel päeval ja V.R. lubab endale programmi Signal tõmmata. 15.01.2021 toimunud kõne järgi saab tuvastada, et V.R. käis eelmisel päeval E. Puksa juures: E. Puksa ütleb V.R. ele, et eile ukse pealt ütlesid midagi. Ka 10 g kokaiini üleandmine toimus V.R. e ütluste järgi selliselt, et E. Puksa tuli välja, s.t suhtlus toimus maja ukse juures.
132.Õige ei ole E. Puksa väide, et temalt selle kokaiini müügi kohta midagi ei küsitud. E. Puksa eitas kohtuistungil V.R. ele kokaiini müümist. Prokuröri küsimusele vastab E. Puksa, et ta on nende inimestega, kellele on süüdistuse kohaselt kokaiini müünud, suhelnud, kuid pole kokaiini kellelegi müünud, vaid nad on tema käest saanud plastikut või purustatud kofeiinitablette. Apellatsioonis räägib E. Puksa aga sellest, kuidas V.R. ele meeldis eelmisel päeval saadud kaup ja ta soovis veel 10 g juurde saada ning kandis tuttavale ka raha 1300-1400 eurot ning ta hankiski 10 g, millest enamuse võttis omale ja ülejäänu segas kofeiinitableti puruga. Ka väidab E. Puksa apellatsioonis, et suurt kogust pole ta peale V.R. e kellelegi müünud. Seega on E. Puksa väited väga vastuolulised. Ringkonnakohus E. Puksa selgitusi selle kohta, kuidas ta soovis oma „kliente“ petta neile kokaiini asemel muid aineid müües, ei usu. Kokaiini pähe teisi aineid saanud ostjad ei oleks selliste tehingutega ilmselgelt nõustunud ega E. Puksa poole uute ostusoovidega pöördunud. See on E. Puksa paljasõnaline kaitseversioon. Kui E. Puksa väidab, et on olemas tunnistajad, kes seda kinnitavad, siis ka see ei vasta tõele. Plastiku versiooni toetavad vaid T. Hundi ja S. Joandi ütlused 21.01.2022 toimunu kohta (E. Puksa kodus laual oli mingi plastik), mida ei saa aga selles osas pidada usaldusväärseks. T. Hundilt võeti sel päeval ära kõrge kokaiini sisaldusega pulber ja S. Joandi soovib sellest süüdistusest T. Hundi kaasabil vabaneda. Ka kinnitas E. Puksa kõnes V.R. ele, et ta saab õiget asja.
133.A.K. e ja J.L. kohta ütleb E. Puksa apellatsioonis, et mõlemad on tema sõbrad ja tarvitajad, kuid tema pole neile midagi müünud ega vahendanud, samuti R.H. ile. Ainsaks tõendiks, mille alusel maakohus tuvastas, et E. Puksa vahendas J.L. le 23.11.2021 vähemalt 2 g kokaiini müüki ning müüs 24.11.2021 A.K. ele 1 g kokaiini, on jälitustoimingu protokoll. Ka tuvastas maakohus jälitustoimingu protokolli alusel, et E. Puksa omandas 27.11.2021 tuvastamata isikult 2 g kokaiini, millest 1 g andis edasi R.H. ile. E. Puksa poolt A.A. le 29.01.2022 kokaiini vahendamist, 30.01.2022 J.S. ele 2 g kokaiini müüki ning R.S. ale 15.12.2021 4 g kokaiini müüki tõendab samuti vaid jälitustoimingu käigus tuvastatu. Seega on vaidluse all küsimus, kas see tõend on piisav, et tuvastada E. Puksa poolt selline kokaiini käitlemine.
134.Kohtupraktikas ei ole välistatud isiku süüditunnistamine isegi vaid ühele tõendile tuginedes. Sellises tõendamissituatsioonis peab aga kohtu siseveendumuse kujunemine kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse kohta olema otsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Iseäranis oluline on, et kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tekkinud võimalikke kahtlusi ning need veenvalt kummutanud (vt RKKKo 12.02.2021, 1-20-1301/35, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus E. Puksat süüdi tunnistades selle põhimõtte vastu eksinud. Kõik kahtlused, mis maakohtul E. Puksa süü tõendatuses tekkisid, tõlgendas maakohus süüdistatava kasuks ja mõistis ta seetõttu mitmetes kokaiini käitlemistegudes õigeks.
135.J.L. ja E. Puksa vestlevad 23.11.2021 hilisõhtul viimase korteris ja lepivad kokku, et J.L. võtab 2. Kõnest ilmneb, et saab Budalt, tuleb minna Koplisse ja tema läheb kaasa, ta tuleb peale võtta. See mida Budalt saab, selgub järgmisel hommikul S. Joandi ja E. Puksa vahel peetud kõnest - nimelt saab temalt 130 eest. Mehed arutavad, et võtaks kahe peale poolteist ja palju
raha vaja on ning E. Puksa ütleb, et nii palju kui tõmmata tahad. Veidi hiljem samal hommikul küsib A.K. e E. Puksalt ühte tervet endale ja lubab tunni aja pärast seal olla. E. Puksa nõustub ja ütleb, et endale võtab 100 eest. Ta kutsub A.K. e enda juurde ja ütleb, et lähevad Viimsi kaudu. Samal viisil pakub E. Puksa kokaiini hankimist ka R.H. ile oma kodus, öeldes, et tema võtab ühe omale ja R.H. võtab teise. Selleks on aga vaja tema peale võtta ja Mustamäel ära käia, kust saab 150 rutsi eest ülihead asja ning lubab 2 ära tellida. Seejärel teeb E. Puksa venekeelse kõne, küsides ühe terve 150 eest ja temale prooviks 100 eest ning lubab 30 minuti pärast kohal olla. Pärast seda ütleb E. Puksa R.H. ile, et lähme käime ära ja võtame sealt.
136.E. Puksa märgib apellatsioonis, et R.S. aga nad arutasid kokaiini müümist, kuid ta soovis selle endale jätta ja asendada kofeiini puruga. Kuna R.S. a raha ette ei andnud, tehingut ei toimunud. Selline E. Puksa versioon ei vasta jälitustoimingu protokolliga tuvastatule. E. Puksa ütleb 15.12.2021 kõnes R.S. ale, et broneeris temale 4. Mille peale R.S. a küsib kas tuleb talle järgi sõita. E. Puksa ütleb, et temale 50 eurot preemiat ja veenab R.S. at kauba headuses, et 10 aastat pole leidnud sellist asja ja kui veel suitsetad.... E. Puksa selgitab talle, et peavad olema kell 23.50 Mustamäel ja peavad koos sõitma, sest temal pole lube. R.S. a nõustub ja sõidabki E. Puksa juurde, ning E. Puksa lubab kohe välja tulla.
137.E. Puksa apellatsiooni kohaselt ta A.A. d ei tunne ja pole mingeid tehinguid temaga teinud. Sellise apellandi väite lükkab ümber jälitustoimingu protokoll, mille kohaselt helistas A.A. 29.01.2022 E. Puksale, viimane küsib, kes on, ja A.A. vastab: „Andres, mina“. E. Puksa ütleb okei ja küsib, kas tal on mingi mure ja lubab uurida, kas saab aidata. Seejärel vahetavad nad sõnumeid, milles E. Puksa küsib palju vaja ja A.A. vastab, et Signalis kirjutab. E. Puksa annab talle oma aadressi XXX . Seejärel annab A.A. teada, et on kohal ja E. Puksa vastab: „Tulen.“. Ka suhtles E. Puksa korduvalt A.A. ga järgmisel päeval (kõned 586-590). Kui palju kokaiini soovis A.A. osta, saab järeldada teiste isikutega toimunud suhtluse ja omandatud koguste alusel - see pidi olema vähemalt 1 g, sest väiksemaid koguseid kokaiini ei ole tarvitajatest keegi E. Puksalt tellinud. J.S. e kohta väidab E. Puksa, et viimane soovis temalt kokaiini osta, nad kohtusid, ta proovis, aga kuna ta raha polnud maksnud, tehingut ei toimunud. Jälitustoimingu protokolli kohaselt 30.01.2022 telefoni teel J.S. ega suheldes ütleb E. Puksa talle, et pange 250 kokku ja 2 asja olemas. J.S. nõustub.
138.E. Puksa väited, et tema pole kellelegi kokaiini edasi müünud või selle müüki vahendanud, ei vasta tõele. E. Puksa suhtlust analüüsides ilmneb väga selge käitumismuster, kus tuttavad helistavad (või suhtlevad E. Puksaga viimase elukohas) sooviga saada kokaiini. E. Puksa selgitab välja, kui palju nad soovivad, ütleb hinna. Nendest kõnedest nähtub ka (R.S. a ja R.H. ), et üks E. Puksat kokaiiniga varustavatest isikutest oli Mustamäel, kelle kaupa E. Puksa eriti kiitis. Alati peab kokaiini soovija tema juurde sõitma, et koos ainele järgi minna. Kuna kõnedest nähtub samuti, et E. Puksal oli müüjaga (oma varustajatega) eelnevalt kokku lepitud (broneeritud), kui palju kokaiini ta soovib saada ja tellijad jõudsid alati E. Puksa juurde, kust sõideti koos edasi, ei ole mingit alust arvata, et pärast seda ei oleks kokaiini omandamist või vahendamist E. Puksa poolt toimunud ja tehing oleks ära jäänud. Samuti saab eelnevatest kõnedest järeldada, E. Puksa ostis kokaiini ka oma tarbeks ning sedagi, et ta soovis saada vahendustasu, vähemalt R.S. a puhul. Kahtlust ei ole selles, et E. Puksa omandas, müüs ja vahendas just narkootilist ainet kokaiini. Seda on tunnistanud V.R. , H-J.S. , oma tarbeks omandamist ka E. Puksa ise, ning käideldud aine kogustele vastav hind, samuti selle tarbimise viis - suitsetamine (vt ka otsuse p-d 123, 132).
139.Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et E. Puksa käitles ajavahemikus 23.11.2021-04.02.2022 vähemalt 44 g narkootilist ainet kokaiin, mis on suur kogus (10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks piisav kokaiini kogus on 0,65 g). Kuna tegemist
on jätkuva teoga, vastab see KarS § 184 lg 1 tunnustele. T. Hunt käitles kokaiini lisaks ka isikute grupis koos S. Joandiga, mistõttu on tema teod kvalifitseeritavad KarS § 184 lg 2 p 1 järg. S. Joandi on karistatud Tartu Maakohtu 15.11.2021 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Seega on tegemist varem narkootilisi aineid käidelnud isikuga, kelle tegu vastab KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 tunnustele. IV
140.E. Puksa ja S. Joandi kaitsjad taotlevad oma kaitsealuste täielikku õigeksmõistmist KarS § 209 lg 1 p-de 1 ja 4 järgi. T. Hundi kaitsja taotleb kelmustes T. Hundi osalist õigeksmõistmist, s.o Olemar OÜ-lt, Viljandi Nurme OÜ-lt, Niidustuudio OÜ-lt ja Aiatäht OÜ-lt tehnika väljapetmises, leides et T. Hundi osalus maksekorralduse võltsimises või muul viisil eespoolnimetatud äriühingutelt vara väljapetmises ei ole tõendatud.
141.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vead tõendite hindamisel viisid materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni, mistõttu tuleb Tartu Maakohtu 14.06.2023. a otsus KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ei ole tõendina lubatav, mis vähendab oluliselt kelmuste toimepanemise kohta kogutud tõendite baasi. Järgnevalt hindabki apellatsioonikohus, kas olemasolevad tõendid annavad aluse inkrimineerida T. Hundile, S. Joandile ja E. Puksale tegusid, milles maakohus mõistis nad süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning mis on kaitsjate poolt apelleeritud. a) Green Recycling OÜ – katalüsaatorite väljapetmine 08.05.2021 (E. Puksa ja S. Joandi)
142.S. Joandi ütluste kohaselt ei ole tema ühtegi katalüsaatorit müünud ja ei teagi mis need on. V.G. i ta ei tea, A.H. it teab aga ei ole midagi koos temaga toimetanud. Ei ole tema Facebook kontot kasutanud ja A.H. ei ole talle raha üle kandnud. Tema ütlused on muinasjutt. E. Puksa sõnul ei tea temagi katalüsaatorite müügist midagi. A.H. it tundis ta hästi - oli patoloogiline valetaja. Kui A.H. isegi kandis talle raha, siis ei ole sellel mingit seost katalüsaatoritega. Nad on väga palju kordi üksteisele raha kandnud, kuna ta on pokkerimängija.
143.Tunnistaja V.G. i ütlustega on tõendatud, et A.H. pakkus Messengeris müüa auto varuosadena kasutatavaid katalüsaatoreid, tema tegi hinnapakkumise ja palus saata need pakiautomaati enne kui ta raha kannab. Isik saatis paki jälgimise koodi, ta kandis raha üle. See toimus kahes jaos. Paki saabudes järgmisel päeval polnud seal kokkulepitud asju. Ta helistas A.H. ile, kes ütles, et sõber saatis ja lubas, et kõik saab korda. A.H. on surnud ning maakohus võttis vastu tema poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused, leides, et kõik KrMS § 291 lg-s 3 nõutud tingimused on täidetud. Ringkonnakohus nõustub selles maakohtu põhjendustega. A.H. i ütluste kohaselt tuli hotelli juurde, kus ta elas, tema tuttav S. Joandi koos kahe tundmatu mehega. S. Joandi küsis temalt Facebooki paroole, mille ta andis. Umbes tunni aja pärast kutsusid nad ta uuesti enda juurde ja nad sõitsid Omniva pakiautomaadi juurde. S. Joandi andis tema kätte 2 kile sisse mässitud metallist asja, saatis Signalis pakikoodi, palus peale kleepida ja pakid ära saata. Kui ta oli seda teinud, tuli tema Paysera kontole raha 1580 eurot. Raha võttis ta välja Mustakivi keskuses ja andis S. Joandile, kes andis temale sellest 200 eurot. Järgmisel hommikul laekus tema kontole 500 eurot, millest vastavalt kokkuleppele S. Joandiga kandis ta 450 eurot E. Puksa kontole ja 50 eurot sai endale. A.H. i enda tegevust, s.o paki saatmist, raha laekumist tema arvele, selle väljavõtmist, kinnitavad muud asjas kogutud
tõendid. Ka nähtub Messengeri vestlustest, et A.H. il palutakse ühendust võtta ja tagastada 500 eurot.
144.Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et puuduvad tõendid, mis annaksid aluse süüdistada E. Puksat Green Recycling OÜ-lt katalüsaatorite väljapetmises koos S. Joandiga. Ainuüksi sellest, et A.H. kandis osa välja petetud rahast (450 eurot) S. Joandi palvel üle E. Puksale, ei ole võimalik järeldada, et E. Puksa oleks ise selle teoga seotud – A.H. suhtles ainult S. Joandiga, andis temale soovitud andmed, sai temalt kõik juhtnöörid ja rahagi liikus vastavalt tema juhistele. Ei saa välistada võimalust, et S. Joandil olid E. Puksaga omavahel rahalised suhted ja põhjus, mille tõttu palus ta osa rahast kanda E. Puksa kontole. Kuna A.H. tundis E. Puksat, ei olnud viimane ka üheks nendest isikutest, kes viibisid autos koos S. Joandiga. Seega tuleb E. Puksa tema süü tõendamatuse tõttu selles teos õigeks mõista.
145.Järgmiseks tõusetub küsimus, kas olemasolevate tõendite alusel on võimalik tuvastada, et selle kelmuse pani toime S. Joandi, kasutades selleks A.H. i abi, või on tegemist KrMS § 15 lgs 3 ettenähtud olukorraga, mille kohaselt ei tohi kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas osas tõendile, mille vahetut allikat ei olnud võimalik süüdistataval ega kaitsjal küsitleda. Lisaks A.H. i ütlustele on tõendiks veel isiku äratundmiseks esitamise protokoll. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et kuna A.H. tundis S. Joandit varasemast ajast hästi, ei ole sellel tõendil täiendavat kaalu S. Joandi süüküsimuse lahendamisel.
146.Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kohtuotsus tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. (Vt RKKK 18.02.2013, 3-1-1-89-12, p 20; 29.04.2013, 3-1-1-41-13, p 10; 13.03.2020, 1-17-11682/102, p 23). Samuti on selgitatud, et olukorras, kus süüdistatav ise kuriteo toimepanemist selgesõnaliselt eitab ja kaitsepoolel ei ole võimalik küsitleda selle tõendi allikat, millele kohus valdavas ulatuses tugineb, on vastuolu KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keeluga ilmne (RKKKo 07.03.2023, 1-21-7406, p 13). Sellise olukorraga on tegemist ka praegusel juhul. S. Joandi süü tõendamiseks puuduvad muud tõendid – ülejäänud tõendid kinnitava vaid seda, et Green Recycling OÜ-lt peteti katalüsaatorid välja ega võimalda selle teoga siduda ühtegi teist isikut peale A.H. i, kes on surnud. Seetõttu tuleb S. Joandi samuti selles teos õigeks mõista, kuna pole tõendatud, et tema on selle toime pannud. b) Olemar OÜ-lt ATV väljapetmine 14.05.2021 (S. Joandi ja T. Hunt, E. Puksa õigeks mõistetud)
147.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et T.S. ina esines Olemar OÜ töötajale R.S. ile ATV ostu soovi avaldades teine isik ning Lammutusabi OÜ nimel saadetud maksekorraldus ei kajastanud arve tasumise kohta õigeid andmeid. Ostja andis R.S. ile sõiduki numbri (kaubik reg märgiga XXX ), mis pidi ATV-le järgi tulema. Motodepoo poes komisjonimüügis oleva ATV Polaris Sportsman andis pärast maksekorralduse saabumist sellele järgi tulnud S.B. ile üle E.A. . Tunnistaja S.B. i ütluste kohaselt telliti temalt veoteenus ning ta pidi Motodepoo poest kätte saadud ATV viima Viljandisse. ATV andis S.B. üle talle punase sõidukiga Škoda Fabia või Volkswagen vastu tulnud mehele. Tema ei olnud sama isik, kes tellis veoteenuse. 2 päeva hiljem, 16.05.2021, pakkus sama ATV-d müüa O.K. . See asus tema elukohas Metsaääre külas Saarde vallas Pärnumaal.
148.T. Hundi ütluste kohaselt ei ole temal OÜ-ga Olemar mingit seost, kes maksekorralduse koostas, tema ei tea. Ta tunneb R.K. d, kuid ei tea miks ta tegi üheeurose maksekorralduse tema SEB Pank kontole. Nad on üksteisele sõpradena ikka raha kandnud. Ta ei tea kuidas maksekorraldus liikvele läks - äkki R.K. saatis mingis grupis ja selle said mitu inimest. S.
Joandi väidab oma ütlustes samuti, et ei tea sellest teost midagi. Ta ei ole koostanud koos T. Hundiga maksekorraldust ega Olemar OÜ-le ülekannet teinud. Ta nägi oma arvutis olevat maksekorraldust hiljem arvuti vaatlusprotokollist. Maksekorraldus ja mingid asjad olid saadetud sellel päeval, kui arvuti oli T. Hundi käes. 14.05.2021 ei olnud arvuti T. Hundi käes. H.L. ele on ta andnud sõiduauto ja kuldketi laenu tagatiseks, millal ei tea. Auto võttis ta millalgi suvel üheks päevaks tagasi, sest oli vaja Ugala juurest motopoest tuua ära 2 jalgratast. E. Puksa sõnul ei tea ta ATV-st midagi.
149.Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja R.S. i (maakohtu otsuse p-s 80 on ekslikult viidatud E.A. ule) ütluste kohaselt sarnanes S. Joandi hääl väga ostjana esinenud isiku häälele, kellega ta suhtles korduvalt telefoni teel ATV müügi osas. S. Joandit seob lisaks sellele nimetatud teoga veel tema arvutist 21.01.2022 leitud maksekorraldus. Esialgne maksekorraldus on koostatud 14.05.2021 ning sellega on R.K. teinud pangast Luminor Bank AS 1 euro suuruse makse T. Hundi SEB Pank kontole selgitusega „Sähke“ (kd 2, tl 145). R.K. ütluste kohaselt tegi tema üheeurose makse, sest sõber T. Hunt küsis, 1 euro eest ta T. Hundilt midagi vastu ei saanud. Maksekorralduse saatis ta S. Joandile, kes seda temalt küsis. Selles osas avaldati vastuolude tõttu R.K. kohtueelsel uurimisel antud ütlused, milles ta tunnistas, et saatis maksekorralduse T. Hundile, kes seda küsis. Vastuolu põhjendab R.K. sellega, et politseis ütlusi andes ta ei mäletanud seda. Samas ei mäleta ta nüüd, kuhu ta S. Joandile selle maksekorralduse saatis. Seega ei õnnestunud vastuolu R.K. ütlustes kõrvaldada. Ringkonnakohtu hinnangul näitab selline ilma põhjuseta väga väikese summaga ülekandmine, et sellel oli muu eesmärk, kui toetada sõpra 1 euroga, ehk soov saada just maksekorraldust, mida kasutada kannatanutelt erineva tehnika väljapetmisel.
150.Asitõendi vaatlusprotokolli (kd 2, tl 133-135) kohaselt kannab R.K. 14.05.2021 maksekorraldus numbrit RMZB068XD4. Olemar OÜ-le saadeti samal päeval ATV eest raha ülekande kinnituseks Luminor Bank AS maksekorraldus nr RMZK070XD4 (maksja Lammutusabi OÜ), kus on muudetud kahte keskmist numbrit. Kliimakaubamaja OÜ-le saadetud maksekorraldus kannab esialgsega sama numbrit RMZB068XD4, Viljandi Nurme OÜ-le Karmilles OÜ nimel saadetud maksekorraldus nr RMZB073XD4 erineb taas vaid kahe numbri poolest. Niidustuudio OÜ-le edastati maksekorraldus nr RMZB426XD5) ja Aiatäht OÜ-le maksekorraldus nr RMZB0G7TGV. S. Joandi sülearvuti vaatlusel leiti fail nimega Maksekorraldus.pdf, mille sisuks on maksekorraldus nr RMZB426XD5 (muutmiskuupäev 28.12.2021 00:24), ehk Niidustuudio OÜ-le saadetud maksekorraldus; samuti maksekorraldus_Aiataht_Ou_Arve_nr_164917.pdf, muutmiskuupäev 21.01.2022 13:54; (kd 4, tl 73, 74). Ükski nendes maksekorraldustes märgitud makse teostaja ei ole Luminor Bank AS klient ja selliseid makseid ei ole tehtud.
151.S. Joandi ja H.L. e ütlused kattuvad selles, et S. Joandi andis viimasele punast värvi sõiduauto Škoda Fabia, mille võttis üheks päevaks uuesti enda kasutusse. Nende omavahelised lepingulised suhted ei oma käesolevas asjas tähtsust, küll aga kinnitab lepingu (kd 5, tl 14) kuupäev 22.04.2021 seda, et S. Joandi ja H.L. e poolt kirjeldatud auto tagasivõtmine üheks päevaks sai toimuda pärast seda, s.t ka 14.05.2021.
152.Seega on uuritud tõendite alusel võimalik kindlalt tuvastada, et üks kelmuse toimepanijatest oli S. Joandi. Tema suhtles T.S. i nimel Motodepoo müügimehe R.S. iga ATV ostmise sooviga, tema poolt hangitud sõidukis olnud inimene, keda S.B. ei tundnud (ütles, et on koroonas ja kandis musta maski), võttis S.B. ilt vastu Motodepoo poest pärast võltsitud maksekorralduse saatmist väljastatud ATV Polaris Sportsman. ATV vastu võtnud isik ei olnud ainus, kes Škoda Fabiaga ATV-d vastu võtma tuli – sõidukit juhtis teine mees. Kuivõrd S.
Joandi võttis varem tema valduses olnud sõiduki üheks päevaks tagasi, on eluliselt usutav, et tema ka juhtis seda sõidukit, mis läks ATV-d vastu võtma. Kellele, kas T. Hundile või S. Joandile saatis R.K. Luminor Bank OÜ üheeurose maksekorralduse, ei ole võimalik kindlalt öelda, kuna R.K. muutis kohtuistungil oma ütlusi. Küll aga on kindel, et makse tehti T. Hundile samal päeval kui võltsitud maksekorraldusega peteti Olemar OÜ-lt välja ATV, täpselt sama numbriga maksekorraldus esitati Kliimakaubamaja OÜ-le ning kaks sarnast maksekorraldust olid S. Joandi sülearvutis. Kuivõrd järgnevad kelmused omavad selle teoga teisigi sarnaseid tunnuseid ja ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tõendamisel on võimalik tugineda ka modus operandile, annab ringkonnakohus lõpliku hinnangu süüdistatavate süü tõendatusele pärast kõigi süüks arvatud kelmuste käsitlemist. c) Kliimakaubamaja OÜ-lt õhk-vesi soojuspumpade väljapetmine 11.06.2021 (S. Joandi ja E. Puksa)
153.Sellegi teo puhul on tuvastatud, et Kliimakaubamaja OÜ töötajaga võttis reedesel päeval ühendust end Taneliks nimetanud mees ja soovis osta kahte õhk-vesi soojuspumpa ja tulla nädalavahetusel kaubale järele. Tellimusega tegeles müügijuht R.U. , kelle ütluste kohaselt oli tellija Põltsamaa ettevõte vanusega üle 20 aasta ja tundus usaldusväärne. Mees andis arve vormistamiseks vajalikud rekvisiidid ja saatis maksekorralduse. Tal tekkis siiski kahtlusi ja ta saatis juhtkonnale maksekorralduse edasi, tal lubati kaup kätte anda. Kauba tellija helistas talle nädalavahetusel ja soovis kaubale järgi tulla. Tuli keskmist kasvu tüsedama kehaehitusega mees kaubikuga ja ta väljastas kaks komplekti õhk-vesi soojuspumpasid. Uuel nädalal selgus, et arvet ei tasutud. Kliimakaubamaja OÜ-le saadeti ostja Karmilles OÜ nimel maksekorraldus nr-ga RMZB068XD4, ehk sama numbriga, mis oli R.K. poolt T. Hundile tehtud üheeurosel maksekorraldusel. Nagu nähtub E. Puksa ütlustest, käis Kliimakaubamaja OÜ-s kauba järel tema M.R. e käest võetud kaubikuga. Tunnistaja M.R. e kinnitas seda, et andis oma tuttavale E. Puksale viimase soovil üheks päevaks kaubiku Peugeot, kuna tal oli vaja sõita Tartusse. Kliimakaubamaja OÜ turvakaamera salvestiselt nähtub E. Puksa poolt kauba vastuvõtmine 12.06.2021 ja paigutamine kaubikusse Peugeot Boxer reg märgiga XXX .
154.S. Joandi sõnul ei tea tema sellest teost midagi. E. Puksa tunnistab, et tema on käinud kauba järel. Telefoni teel telliti veoteenus, temal oli kuulutus üleval okidokis. Ta võttis M.R. e käest bussi, mida on temalt mitme aasta jooksul võtnud 7-8 korda vähemalt. Tellija oli Tanel, kes küsis, kas ta saaks sõita Tartusse, võtta sealt mingid seadmed peale ja viia Rakverre. Tema oli Tallinnas ja küsis selle sõidu eest 400 eurot. Talle saadeti SMS-ga aadress, kust tuleb kaup peale võtta - Kliimakaubamajast Tartu Lõunakeskuse juurest. Siis tuli kõne, et sõidame Põltsamaale ja seal võtab keegi teine selle vastu. Kui ta hakkas Põltsamaa poole sõitma, helistati uuesti, et Umbusi tee otsas 10 km enne Põltsamaad ootab valge buss. Seal tuleb kaup üle anda ja saab raha. Seal ootas valge Citröen kaubik, ta andis mehele vanuses 55-65 aastat kauba üle. Ta proovis tagasi helistada sellele isikule, kes tellis veoteenuse, aga telefon oli väljas.
155.Maakohus ei ole E. Puksa ütlusi selle kohta, et temalt telliti veoteenus, pidanud usaldusväärseks, ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Peugeot Boxeri sõidukipäeviku andmed (kd 2, tl 165) lükkavad ümber E. Puksa ütlused selle kohta, et ta andis kauba üle Umbusi teeotsas, sest selles kohas peatust tehtud ei ole. E. Puksa lahkus Kliimakaubamaja OÜ territooriumilt kell 13.10 (kd 2, tl 171). Kell 13.32 on ta Valmaotsa külas Tartu vallas, kust lahkub kell 13.58. Järgmine peatus on kell 15.39 Tallinnas. E. Puksa esitas väljatrüki www.okidoki.ee kontost, kust on näha kaubavedude pakkumise kuulutus seisuga 18.06.2021. Esiteks on see nädal hilisema kuupäevaga kui käesolev tegu, teiseks ei välista portaalis veoteenuse pakkumise kuulutus ega ka soovijatele veoteenuse osutamine käeolevas
asjas kelmuse toimepanemist. Kuna kelmus on lõpule viidud alles siis, kui kannatanule on tekkinud varaline kahju (RKKKo 11.12.2020, nr 1-15-2666/492, p 15), oli E. Puksa teopanus kannatanu valdusest kauba äraviimisel, s.o kuriteo lõpuleviimisel olulise kvaliteediga. Milline oli E. Puksa teadlikkus, et hinnata subjektiivse koosseisu täidetust, nähtub Aiatäht OÜ-lt lehepuhuri ja võsalõikuri väljapetmisel. d) Viljandi Nurme OÜ-lt niidumasina väljapetmine 02.07.2021 (E. Puksa, S. Joandi ja T. Hunt)
156.Tõendamist on leidnud järgmine sündmus. 02.07.2021 suhtles K.K. u nimeline isik Viljandi Nurme OÜ töötaja M.L. iga, saates e-posti aadressilt [email protected] kirja, milles soovib Husqvarna r 316TXS AWD ja palub saata arve Karmilles OÜ-le, lisades vajalikud OÜ andmed. Järgmisel päeval saadetakse samalt meiliaadressilt maksekorraldus nr-ga RMZB073XD4. M.L. andis 03.07.2021 kauba üle sellele järgi tulnud M.Z. ile. Tunnistaja M.Z. i ütluste kohaselt palus temalt raideri transportimiseks abi E.P. . Sellega oli kiire, poe sulgemiseni oli pool tundi. Ta viis raideri Viljandis Husqvarna esindusest enda töökohta Lille 7 (autopesula), kuhu samal päeval tuli niidukile järgi E.P. . Viimase sõnul helistati talle ja telliti muruniiduki transport. Kuna ta ei saanud ise minna, palus ta abi M.Z. ilt. Seejärel võttis ta muruniiduki M.Z. i töökohast peale, pidi selle viima esialgu Põltsamaale aga siis helistati, et Tallinnasse. Ta viis muruniiduki Tallinnas M. Härma tänava garaažide juurde, kus andis ühele mehele üle. Tegemist ei olnud sama isikuga, kes helistas ja tellis veoteenuse.
157.T. Hundi ütlustest nähtuvalt ei tea tema sellest niidumasinast ja maksekorraldusest midagi. Sellel ajal ta E. Puksaga ei suhelnud. S. Joandi on sõber ja temaga suhtles igapäevaselt. E.P. ut tunneb, tegi talle tööd, sõitis taksot. M.Z. it ei tunne. S. Joandi väidab samuti, et ei tea niidumasinast midagi. E.P. ut teab, on taksojuht, veab ka kaupu, osutab kullerteenust. Tema ei ole mingit teenust E.P. ult tellinud. E. Puksa sõnul ei tea tema Husqvarnadest midagi.
158.Maksekorraldus, mis saadeti Viljandi Nurme OÜ-le, kannab numbrit RMZB073XD4, mis erineb Kliimakaubamaja OÜ-le saadetud maksekorraldusest vaid kahe keskmise numbri võrra (73 ja 68). Kliimakaubamaja OÜ-le saadetud maksekorraldus aga kandis sama numbrit, mis R.K. poolt saadetud üheeurone maksekorraldus, mis näitab, et tegemist on sama maksekorralduse korduva muutmisega, millest kaks olid ka S. Joandi sülearvutis. M.L. i ütlustest nähtub veel, et kui ta proovis meilil oleval telefonumbril (+372 xxx) ostjaga ühendust võtta pärast seda, kui selgus et arvet ei tasutud, oli telefon välja lülitatud. e) Niidustuudio OÜ-lt murutraktori ja rohulõikuri väljapetmine 22.10.2021 (S. Joandi ja T. Hunt, E. Puksa õigeks mõistetud)
159.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud. 22.10.2021 kell 11.30 paiku helistas Niidustuudio OÜ kauplusesse T.S. i nimeline isik ja uuris murutraktori kohta. S.K. saatis hinnapakkumise. T.S. saatis e-kirja, soovides arvet Mulgi Mugul OÜ-le ja uuris, kas saavad kohe kauba valmis seada. Kell 16:45 saatis isik maksekorralduse ja kell 18:26 anti kaup välja. Mulgi Mugul OÜ nimelt saadeti Niidustuudio OÜ-le maksekorraldus nr RMZB426XD5 (maakohtu otsuses ekslikult nimetatud RMZB436XD5). S. Joandi sülearvuti vaatlusel leiti fail nimega Maksekorraldus.pdf, mille sisuks on täpselt sama maksekorraldus. Murutraktori ja trimmeri võttis kauplusest peale J.K. , kelle ütluste kohaselt tellis temalt telefoni teel veoteenuse Mulgi Mugul nimel eesti keelt rääkiv mees. Murutraktori ja trimmeri pidi ta peale võtma Tallinnas Viljandi maanteel asuvast poest ja üle andma Viimsis Black Box juures, kuhu tuli üks mees, võttis kauba vastu ja maksis veo eest. E.P. tunnistab, et tema osutas veoteenust S. Joandile ja
T. Hundile - võttis Viimsist murutrimmeri ja viis neile Viljandisse. Nad said seal S. Joandi ja T. Hundiga kokku, kes panid trimmeri oma autosse ja maksid talle toomise eest.
160.T. Hundi ütluste kohaselt ei tea ta raideri ja rohulõikuri väljapetmisest midagi, mingeid kokkuleppeid S. Joandiga pole olnud. Keegi tuttava tuttav Tallinnast palus seda müüa ja E.P. võttis selle mingi eramaja juurest peale nende antud aadressilt. Ta pakkus seda muruniidukit I.T. le, kuna tunneb teda paremini. E.P. toimetas muruniiduki Viljandisse, see läks maksma 25-35 eurot. Aga see ei läinud müügiks - I.T. ei tahtnud osta. Lõpuks jõudis muruniiduk Tallinnasse omanikule tagasi. S. Joandi ja E. Puksa väidavad, et nemad ei tea sellest teost midagi.
161.Tunnistaja I.T. tunnistas, et T. Hunt pakkus talle oktoobris 2021 müüa murutrimmerit Husqvarna, mis pidi kuskilt Viljandisse tulema. Nad said kokku Viljandis Männimäe Circle K tanklas, kus T. Hunt näitas talle pakendis olevat uut murutrimmerit, hinda ei osanud T. Hunt öelda ja see komplekt teda ei rahuldanud, ta ei ostnud seda. Kuigi E.P. räägib samuti vaid murutrimmerist ja T. Hunt pakkus müügiks samuti murutrimmerit, tõendavad J.K. i ütlused ja kauba üleandmisel tehtud foto ning temale kell 18.34 saadetud sõnum, mille sisuks on: „ Rohuneeme tee1/7, Haabneeme“, et ta andis kaubale järele tulnud isikule üle ka murutraktori (kd 3, tl 41-42). E.P. u ja T. Hundi kõnest (jälitustoimingu protokollis kõne nr 248) nähtub, et T. Hunt palus E. Puksal murutrimmeri peale võtta hoopiski 27.10.2021 Viimsist Kesk-Kaare tee 107, mille E.P. tõi Viljandisse ja andis üle T. Hundile ja S. Joandile ja mida T. Hunt pakkus samal päeval I.T. le. Isik, kes võttis J.K. ilt kauba vastu, ei ole käesolevas asjas kogutud tõendite alusel tuvastatav. Samas ei oma välja petetud kauba edasine saatus pärast selle kauplusest väljastamist teole õigusliku hinnangu andmisel tähtsust, kuna kelmus on lõpule viidud kannatanule kahju tekkimisega, st siis kui kannatanu on oma varast ilma jäänud.
162.Jälitustoimingu protokoll lükkab ümber S. Joandi ja T. Hundi ütlused selle kohta, et nemad ei tea murutraktori ja trimmeri väljapetmisest midagi. Kellaajaliselt on võimalik tuvastada, kuidas nende käitumine seostub Niidustuudio OÜ-lt kauba väljapetmisega. Mulgi Mugul OÜ nimel koostatud maksekorraldus, mis asus ka S. Joandi sülearvutis, saadeti kauplusele kell 16:45. Pärast seda aga juba enne kauba väljastamist, mis toimus kell 18:26, suhtleb T. Hunt kell 17.11 telefoni teel R.K. ga ja ütleb, et otsib praegu ühte kullerit, võib-olla peab pealinna sõitma, kell 6 annab teada. Kell 17.59 räägib S. Joandi tuvastamata naisega, et tal pole aega olnud, on ainult kahe telefoni otsas rippunud ja arvuti taga istunud, nüüd läheb välja ja võib Tallinnast mingi snäki tuua. Sealt on homseks siia vaja asjad tuua. Ütleb: „Ma panen paika mingid asjad, kus keegi midagi tegema peab.“ Positsioneerimise andmete järgi viibivadki T. Hunt ja S. Joandi samal õhtul kell 19.30 Tallinnas.
163.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et nende andmete alusel saab järeldada, et S. Joandi tegeles selle päeval aktiivselt kelmuse organiseerimisega. Tema oli selleks isikuks, kes sai saata maksekorralduse, mis asus tema sülearvutis, samuti korraldas ta teiste kelmuse toimepanemisse kaasatud isikute tegevust. T. Hundi rolliks oli vajaliku tarnspordi organiseerimine ja väljapetetud kauba müümine. Seda, et ta tegutses grupis koos S. Joandiga Niidustuudio OÜ-lt kauba väljapetmises kinnitab asjaolu, et ta otsis vajalikku transporti pärast võltsitud maksekorralduse edastamist kuid enne soovitud kauba kauplusest väljastamist. Mõlemad kinnitasid vajadust hakata Tallinnasse liikuma, kuhu nad jõudsidki, sh ka Viimsi valda Haabneeme, kus J.K. andis üle murutraktori ja rohulõikuri (trimmeri). Kaudselt kinnitavad S. Joandi ja T. Hundi seotust nende esemete väljapetmisega ka E.P. u ütlused, kes toimetas trimmeri Viljandisse T. Hundi palvel ja andis üle S. Joandile ja T. Hundile. See näitab ka T. Hundi teadlikkust kõigist pettuse asjaoludest algusest peale ja S. Joandiga ühist eelnevalt
kokku lepitud rollijaotustega kelmuse toimepanemist kuni kauba realiseerimiseni. T. Hundi ütlused selle kohta, et ta püüdis I.T. le maha müüa kellegi tuttava tuttava muruniidukit, ei vasta tõele. Kõik süüdistatavad tunnistavad käesolevas asjas vaid seda osa tegudest, mille kohta on vastuvaidlematud tõendid ning püüavad sedagi osa selgitada väljamõeldud versioonidega. f) Aiatäht OÜ-lt lehepuhuri ja võsalõikuri väljapetmine 20.01.2022 (E. Puksa, S. Joandi ja T. Hunt)
164.Maakohus tuvastas, et 20.01.2022 võttis Aiatäht OÜ Saku kauplusega Hargen Ehitus OÜ esindajana ühendust end T.V. iks nimetanud isik. Ta suhtles aadressilt [email protected] ja küsis hinnapakkumist betoonlõikurile, mootorsaele, lehepuhurile ja võsalõikurile, sai kaks viimast. Järgmisel päeval kell 13.56 saadeti samalt meiliaadressilt maksekorraldus nr RMZB0G7TGV. Lehepuhur Stihl ja võsalõikur Stihl viidi ära Peetri kauplusest Tuleviku tee 10 kollase Mercedez-Benz kaubikuga. Kauba andis üle Aiatäht OÜ esindaja R.R. . Tunnistaja D.K. i ütluste kohaselt telliti temalt (töötas Sinumees OÜ-s) kauba äravedu Peetri kauplusest. Ta viis tellitud kauba Koplisse Maleva 1, kus andis üle vene keelt rääkivale meesterahvale, kes tasus sularahas. Vastuvõtja ei olnud sama isik, kes tellis veoteenuse.
165.S. Joandi ei tea enda sõnul lehepuhurist ja võsalõikurist midagi. Prokurörile vastates ütleb, et arvuti oli T. Hundi käes nädal või kaks. Politsei võttis selle 21.01.2022 ära. Ta pakkus lehepuhurit ja võsalõikurit müüa, sest T. Hunt ütles, et tal on mingid sellised asjad kellegi käest saada ja oleks vaja need maha müüa. S. Joandi helistas kellelegi ja pakkus müüa, aga keegi ei tahtnud neid. Väidetavalt olid need järelmaksuga võetud. Võisid olla T. Hundi tuttava asjad. Meiliaadress [email protected] ei ole tuttav. Kuidas said tema sülearvutisse maksekorraldus Aiatäht OÜ-le ja gmaili rakendus meiliaadressiga [email protected] tema ei tea. Mobiiltelefonis oleva suhtluse kohta Aiatäht OÜ-ga ja veoteenuse tellimise kohta ütleb, et kui see telefon oli seal arvutikotis, siis järelikult on see ka T. Hundi oma.
166.T. Hundi ütluste kohaselt teab tema lehepuhuri kohta seda, et üks vene kutt Vladimir (Vova), keda teab ca 3 aastat, oli võtnud selle järelmaksu peale ja tema aitas seda maha müüa. Nad suhtlesid sellel perioodil seetõttu, et ostis Vova käest narkootikume. Siis nägi ta esimest korda maksekorraldust, mis oli liikvele läinud - R.K. oli talle teinud üheeurose maksekorralduse. Millega seoses see oli tehtud, sai ta hiljem teada. Tema pole seda maksekorraldust edastanud. Samas ütleb T. Hunt prokurörile vastates, et ta võis selle maksekorralduse saata Vladimirile ja selles ta tunnistab end süüdi. Kuhu need asjad jäid, kas said maha müüdud või mitte, tema ei tea. S. Joandi kaitsjale vastates ütleb T. Hunt, et äkki see maksekorraldus oli tal juba varem valmis tehtud: S. Joandi siia ei puutu - ta kasutas S. Joandi arvutit sõidu ajal. Maksekorralduse tegi tema S. Joandi arvutis kui oli autos üksi. Arvuti oli tema käes 24 tundi, eelmisel päeval küsis.
167.E. Puksa sõnul pakkusid kas T. Hunt või S. Joandi midagi müügiks aga tema ei olnud huvitatud. Apellatsioonis ütleb E. Puksa, et on selles teos kaasaaitaja - S. Joandi palus temalt mingit aadressi, kuhu ta võiks midagi tuua.
168.Selles, millal oli arvuti T. Hundi käes, on süüdistatavate ütlused vastuolulised - S. Joandi sõnul oli see T. Hundi käes nädal-kaks ja tagasi ta seda ei saanudki, sest politsei võttis sülearvuti ära. S. Joandi sülearvuti võttis politsei ära aga S. Joandi sõnul tema ja T. Hundi kinnipidamisel Võhma lähedal, st 21.01.2022. T. Hunt räägib S. Joandi sülearvuti kasutamisest ainult autos 21.01.2022, öeldes, et ta küsis seda, kuna tema enda oma oli pandimajas. S. Joandi arvuti oli tema käes ühe ööpäeva, rohkem ei ole ta seda kasutanud. Samas nähtub jälitustoimingu
protokollist, et S. Joandi soovis pärast nende kinnipidamist, et T. Hunt tunnistaks arvuti ja need asjad omaks (vt otsuse p 126). See seab kahtluse alla T. Hundi ütlused, et S. Joandi arvuti oleks üldse tema kasutuses olnud. See tähendab, et S. Joandi ütlused selle kohta, et keegi teine koostas ja muutis tema arvutis maksekorraldusi, ei vasta tõele – seda sai teha ainult tema ise. Seega oli tema ka selleks isikuks, kes saatis seda muudetud andmetega maksekorraldust erinevatele äriühingutele aiatehnika väljapetmiseks, sh ka Aiatäht OÜ-le.
169.Ringkonnakohus on seisukohal, et S. Joandi telefoni vaatluse andmed ja jälitustoimingu protokollis kajastatud kõned lükkavad ümber T. Hundi, S. Joandi ja E. Puksa ütlused. E. Puksa ja S. Joandi kõnede alusel (kd 6, tl 181-188) on tuvastatav, et S. Joandil on raha vaja ja ta uurib 20.01.2022 kella 11.24 ajal E. Puksalt, kas viimane saab midagi vastu võtta. E. Puksa vastab; „No anna tuld“, et kedagi ikka leiab, on ukrainlased. Saades sellise nõusoleku lubabki S. Joandi midagi täna ja homme teha, ning E. Puksa ütleb, et Maleva 1 on aadress. Järgmisel päeval kell 10.12 suhtlevad E. Puksa ja S. Joandi taas omavahel ning S. Joandi annab teada, et ta toimetab ja E. Puksa annab nõu, et vaataks sellised asjad, mille eest raha ka saab. S. Joandi vastab: „Lehepuhur, see võimas /..../ tegelen, arved kõik olemas“ Edasisest vestlusest nähtub, et E. Puksa peab võimalikuks kellaaega 2-3 ajal ja lubab Romaga kokku saada, et teda hoiatada. Kell 12.25 palub S. Joandi leida E. Puksal kulleri. Kell 13.20 lubab E. Puksa minna Maleva 1, teha seal video, siis S. Joandi teab, kuhu nad suunata, maja taha. Kell 13.48 ütleb S. Joandi E. Puksale, et poole tunni pärast saab transpordi ja ta (S. Joandi) hakkab linna poole sõitma. Maksekorraldus saadeti Aiatäht OÜ-le kell 13.56. Kell 14.00 annab S. Joandi E. Puksale teada, et auto läheb Peetrisse asjadele järele (mis kattub tunnistaja D.K. i ütlustega, kust tema kauba kätte sai). Seejärel uurib E. Puksa, kas on bussi vaja ja S. Joandi vastab, et ei, on lehepuhur ja võsalõikur. S. Joandilt ära võetud telefoni vaatlusest nähtub suhtlus Aiatäht OÜ-ga ning Sinumees OÜ-ga. Kell 14.09 on saadetud Sinumees OÜ-le sõnum kuhu kaup toimetadaMaleva 1. D.K. sai selle sõnumi kätte (V kd, tl 11). Edasistest kõnedest E. Puksa ja R.S. a vahel nähtub, et viimane võis olla isikuks, kes läks kaubale Maleva 1 järgi. See kattub ka D.K. i ütlustega, et kauba andis ta üle vene keelt kõnelevale mehele. Kell 14.47 küsib E. Puksa S. Joandilt „igaks juhuks“ ka firma nime ja viimane vastab Hargen Ehitus.
170.Nende tõendite alusel ei ole vähimatki kahtlust, et S. Joandil ja E. Puksal oli omavaheline tööjaotus kelmuse toimepanemisel. E. Puksal ei ole vaja küsimusi esitada, ta teab mis toimub: kui S. Joandi vormistab vajalikud dokumendid ja kauplus on valmis kauba väljastama S. Joandi poolt leitud veoteenuse osutajale, tegeleb E. Puksa samaaegselt edasise transpordi korraldamise ja kauba vastuvõtmisega, sh korraldab ka esmasele transporditeenuse osutajale veoteenuse eest maksmist. E. Puksa ja S. Joandi ühist kooskõlastatud tegevust ja samas ka E. Puksa rolli olulisust kelmuse skeemis näitab seegi, et enne kui S. Joandi hakkab tegutsema, uurib ta, kas E. Puksa saab midagi vastu võtta, S. Joandi hoiab E. Puksat toimuvaga kogu aeg kursis, samal ajal kui E. Puksa teeb kõik endast oleneva, et kaup toimetataks õigesse kohta, kus tema mees selle vastu võtab. E. Puksa teab sedagi, kelle nimel kaup võeti, selleks äriühingus on Hargen Ehitus OÜ (seega teab ka, et see kaup ei kuulu S. Joandile) ning kaubaks on lehepuhur ja võsalõikur. Küll aga ei ole see tegu omistatav T. Hundile.
171.Kuigi maakohus ei ole T. Hundi ütlusi selle kohta, et tema koostas maksekorralduse, käsitlenud, ei ole kohus seda tegu talle ka omistanud, vaid on leidnud, et T. Hundi osa piirdus selles teos väljapetetud vara edasimüügiga tegelemisega. Maakohtu selline järeldus tugineb T. Hundi ütlustele, et ta aitas puhurit maha müüa, kuigi T. Hunt rääkis hoopski kellegi Vladimiri puhurist (süüdistuses on T. Hundi panuseks loetud S. Joandiga maksekorralduse koostamist ja välja petetud kauba transportimise korraldamist). S. Joandi ja E. Puksa omavahelistest vestlustest nähtub, et S. Joandi lubab kellegagi koos hakata sõitma peale kella 14.00.
Positsioneerimise andmed näitavad, et kell 14.25 paiku viibisid S. Joandi ja T. Hunt veel Viljandis. Seega ei vasta tõele T. Hundi ütlused, et tema koostas maksekorralduse sõidu ajal autos viibides - see oli juba varem koostatud ja ära saadetud (kell 13.56). Maksekorraldused on koostatud S. Joandi sülearvutis, mille S. Joandi palus T. Hundil omaks tunnistada (ilmselt alles õhtul, kui S. Joandi ja T. Hunt olid tagasiteel Tallinnast Viljandisse koos E. Puksalt omandatud kokaiiniga). Ringkonnakohus on seisukohal, et pelgalt sellest, et R.K. tegi T. Hundile üheeurose makse, millist maksekorraldust kasutati hiljem kelmuste toimepanemisel, ei saa järeldada, et T. Hunt osales ka kõigi kelmuste toimepanemisel. Käesoleva teo puhul ei nähtu vähimatki T. Hundi teopanust Aiatäht OÜ-lt kauba väljapetmisel. Kui T. Hunt aitas pärast kelmuse toimepanemist lehepuhurit müüa, võiks kõne alla teadvalt kuritegelikul teel saadud vara turustamine (KarS § 202), millist hinnangut ei ole võimalik süüdistuse piiridest väljumata anda. Eelnevalt lubatud kuriteoga saadud vara realiseerimise puhul võiks tegemist olla ka kelmusele kaasaaitamisega, mis aga olemasolevate tõendite alusel ei ole tuvastatav. Seetõttu mõistab ringkonnakohus T. Hundi selles teos õigeks.
172.Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on kõigi viie teo puhul, mis said alguse R.K. poolt T. Hundile üheeurose makse tegemisel saadud maksekorraldusel hilisemalt andmete korduvaga muutmisega aiatehnikat müüvatelt kauplustelt tehnika väljapetmisel erinevate äriühingute nimel, mitmeid ühiseid jooni, mis võimaldavad rääkida teo toimepanemise kindlast viisist. Esmalt valiti kauplustega suhtlemiseks ja kauba tellimiseks tavapäraselt reedene päev. Nii oli see Olemar OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Viljandi Nurme OÜ ja Niidustuudio OÜ puhul. Aiatäht OÜ-ga suhtles S. Joandi neljapäeval ja kaup saadi kätte reedel. Selline skeem oli hästi läbi mõeldud, pärast võltsitud maksekorralduse saatmist sooviti kaup kiiresti kätte saada ja kuna see jäi reeglina nädalavahetusele, oli tõenäosus, et keegi avastaks võltsingu enne esmaspäeva, väike. Nädalavahetusel raha laekumist ei kontrollitud. Lisaks sellele organiseeriti kaubale järele minemiseks tavapäraselt transport vastavat teenust osutavatelt isikutelt, kes teadsid vaid ostva ärihingu nime ja ei puutunud süüdistatavatest kellegagi kokku (D.K. , J.K. , M.Z. , S.B. ). Vaid ühel korral käis kaubal järel E. Puksa (Kliimakaubamaja OÜ). Ka anti transpordi teenuse osutajale esialgu ühed andmed, kuhu kaup viia ja siis muudeti seda. Seega ei osanuks teenuse osutajad kauba kättesaamisel kahtluse tekkimisel kaupluse töötajatele anda tegelikke andmeid ei teenuse tellija ega kauba sihtkoha kohta. Kui kaup oli kauplusest väljastatud, viidi see transporditeenuse osutaja poolt juba nendele isikutele, kellel oli süüdistatavatega olemas tegelik kontakt.
173.Olemasolevate tõendite alusel saab öelda, et S. Joandil oli nende tegude toimepanemisel keskne roll, mis tuleb eriti selgelt välja kahe viimase teo puhul, kui teostati ka jälitustoiminguid. S. Joandi ütles, et tema paneb paika kus keegi midagi tegema peab ja nagu nähtub viimastest kõnedest E. Puksaga, ta seda ka tegi. S. Joandi oli kahtlemata selleks isikuks, kes suhtles kauplustega kas helistades või neile meile saates ja tema koostas ka tegelikkuselt mittevastavad maksekorraldused, leides selleks mitmeid tegutsevaid ettevõtteid, kelle nimel seda teha. Seega on kahtlusteta kõik kelmused inkrimineeritavad S. Joandile. T. Hundi ja E. Puksa roll nii selgelt välja ei joonistu. Süüdistuse versiooni järgi on valeandmeid sisaldavad maksekorraldused koostatud S. Joandi ja T. Hundi poolt. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis seda kinnitaksid. Maakohus on Olemar OÜ episoodis pidanud T. Hundi oluliseks teopanuseks seda, et tema osalusel saadi maksekorraldus, mida hiljem võltsiti ja mis ei saa olla pelk kokkusattumus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see piisav sisustamaks T. Hundi olulist teopanust kelmuste toimepanemisel. Olemar OÜ-lt peteti ATV välja küll samal päeval, kui R.K. tegi T. Hundile üheurose ülekande, aga edasi väidab ta, et saatis maksekorralduse S. Joandile - seda ei saa välistada. Sellisel juhul oli S. Joandil võimalik edasi tegutseda ka ilma T. Hundi teadmata. Ringkonnakohus tõlgendab kõik tekkinud kahtlused
süüdistatavate kasuks (KrMS § 7 lg 3), ning mõistab T. Hundi ja E. Puksa õigeks neis tegudes, kus puuduvad tõendid, mis võimaldaksid tuvastada nende teopanust - T. Hundi 14.05.2021 Olemar OÜ-lt ATV väljapetmises ja lehepuri ning võsalõikuru väljapetmisest Aiatäht OÜ-lt, samuti T. Hundi ja E. Puksa Viljandi Nurme OÜ-lt niidumasina väljapetmises.
174.Seoses S. Joandi, E. Puksa ja T. Hundi osalise õigeksmõistmisega tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega rahuldati järgmised tsiviilhagid: Green Recycling OÜ solidaarnõue S. Joandi ja E. Puksa vastu 2080 eurot; Viljandi Nurme OÜ ja Aiatäht OÜ nõue S. Joandi, E. Puksa ja T. Hundi vastu; Olemar OÜ nõue S. Joandi ja T. Hundi vastu. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab tsiviilhagid välja kahju õigusvastaselt tekitanud isikutelt, s.o S. Joandilt Olemar OÜ kasuks välja 13500 eurot ja Viljandi Nurme OÜ kasuks 5076,71 eurot; mõistab S. Joandilt ja E. Puksalt solidaarselt Aiatäht OÜ kasuks välja 1642,80 eurot. Green Recycling OÜ tsiviilhagi jääb seoses süüdistatavate õigeksmõistmisega läbi vaatamata. KrMS § 2962 lg 3 kohaselt on kannatanul tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigus esitada sama hagi tsiviilkohtumenetluses. V
175.S. Joandi kaitsja esitas õigeksmõistmisele alternatiivse taotluse kergendada S. Joandile mõistetud karistust. Veel märgib apellant, et maakohus ei ole S. Joandile KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi karistust mõistes arvestanud KarS § 65 lg-s 1 sätestatuga, S. Joandi on süüdi mõistetud kelmuste eest (kannatanuteks Olemar OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Viljandi Nurme OÜ, Niidustuudio OÜ), mis toimusid enne Tartu Maakohtu 15.11.2021 kohtuotsust.
176.Maakohus karistas S. Joandit KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi 4 aasta 6 kuu vangistusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust S. Joandile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistust vähendada, kuna see jääb niigi sanktsiooni alammäära lähedale. Kuigi S. Joandi poolt käideldud narkootilise aine kogus oli väike (puhast kokaiini 1,63 g) ning ta oli selle omandanud oma tarbeks ilma edasiandmise eesmärgita, kaasas ta sellesse ka T. Hundi, pannes nii teo toime isikute grupis. Samuti on teda varasemalt juba karistatud kokaiini käitlemise eest KarS § 184 lg 2 p 1 järgi Tartu Maakohtu 16.09.2016 otsusega 3 aasta pikkuse vangistusega, milline karistus ei olnud piisavalt mõjus, et sellisest tegevusest loobuda. Seetõttu on põhjendatud eelmisest mõnevõrra suurema karistuse mõistmine.
177.Ringkonnakohus mõistab S. Joandi ühes kelmuses õigeks, Green Recycling OÜ-lt katalüsaatorite väljapetmises, millega tekitati kannatanule kahju 2080 eurot. Süüdistuse mahu selline vähenemine ei mõjuta aga oluliselt S. Joandile KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi mõistetud karistust. Maakohtuga saab nõustuda selles, et mõistetav karistus peab olema sanktsiooni keskmisest määrast suurem. S. Joandil oli kelmuste toimepanemisel keskne roll, ta on kelmusi toime pannud viiel korral, mistõttu on põhjendatud talle nende tegude eest mõista sanktsiooni maksimaalmäära lähedane karistus. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Kelmuste teel raha teenimine oli S. Joandil mitme aasta jooksul (alates 2018) üheks osaks tema eluviisist. Eelmise, Tartu Maakohtu 15.11.2021 otsusega tunnistati S. Joandi süüdi KarS § 213 lg p-de 1 ja 4 järgi. Isikute grupis petsid nad erinevatelt kannatanutelt välja internetipangas tehingute tegemiseks vajalikud andmed ning võtsid kannatanute nimel suuri laene – tekitatud kahju on üle 50 000 euro. Seegi ei sundinud S. Joandit kergest raha teenimise võimalusest loobuma, sest viimase teo, Aiatäht OÜ-lt lehepuhuri ja võsalõikuri väljapetmise pani ta toime 2 kuud pärast süüdimõistvat kohtuotsust.
178.Samas on õige kaitsja etteheide maakohtule, et osa tegusid (Olemar OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Viljandi Nurme OÜ, Niidustuudio OÜ) on S. Joandi toime pannud enne viimast Tartu Maakohtu otsust, mistõttu nende eest tuleb mõista karistus KarS § 65 lg 1 järgi. Tegemist on hiljem tuvastatud kogumiga, mille puhul liitkaristuse mõistmisel on oluline luua võimalikult sarnane olukord, mis oleks olnud siis, kui kõiki kuritegusid oleks menetletud ühes menetluses ja süüdistatavale oleks olnud võimalik mõista üks karistus. Seetõttu mõistab ringkonnakohus S. Joandile nende nelja teo eest KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millele liidab KarS § 65 lg 1 alusel osaliselt Tartu Maakohtu 15.11.2021. a otsusega mõistetud 3 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust, saades nii liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Seejärel tunnistab ringkonnakohus S. Joandi süüdi Aiatäht OÜ-lt lehepuhuri ja võsalõikuri väljapetmises 20.01.2022 ja mõistab talle selle teo eest karistuseks KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustab kohus liitkaristuse S. Joandile üksikkaristustest raskema suurendamise teel KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest ja KarS § 184 lg 1, 2 järgi mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest, saades nii karistuseks 3 aastat 10 kuud vangistust. Kuna need teod on toime pandud Tartu Maakohtu 15.11.2021. a otsusega määratud katseajal, tuleb S. Joandile mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis, suurendades 3 aasta 10 kuu pikkust vangistust KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud karistuse 4 aasta vangistuse võrra, saades lõplikuks S. Joandi poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat 10 kuud vangistust. Mõistetud karistuse kandmise algusaega tuleb hakata arvestama alates S. Joandi kahtlustatavana kinnipidamisest 10.02.2022.
179.T. Hundi kaitsja palub T. Hundi teo kvalifitseerimisel KarS § 184 lg 1 järgi vähendada temale mõistetavat karitust.
180.Maakohus mõistis T. Hundile karistuseks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 5 aastat vangistust. Kuigi ringkonnakohus ei rahulda apellatsiooni T. Hundi teo ümberkvalifitseerimiseks, leides et S. Joandi ja T. Hunt käitlesid kokaiini isikute grupis, on alust vähendada T. Hundile selle teo eest mõistetavat karistust. T. Hundil ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi, sh ei ole teda kunagi karistatud narkootilise aine käitlemise eest. Käideldud kokaiini kogus 25,63 grammi on narkootilise aine suures koguses käitlemise kontekstis väike. Ka on tema teosüü isikute grupis toime pandud teo puhul S. Joandi omast väiksem, kuna tema käitlemistegu seisnes vaid kokaiini ühises vedamises Tallinnast Viljandisse. Seetõttu peab ringkonnakohus kohaseks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi mõistis kohus T. Hundile karistuseks vangistuse 4 aastat ja 2 kuud. Kelmustes mõistab ringkonnakohus T. Hundi kolmes teos õigeks, seega on ta toime pannud kolm kelmust (lisaks käesolevas otsuses käsitletud kannatanu Niidustuudio OÜ suhtes toime pandud teole ka raha väljapetmise T.U. elt ja J.K.S. ilt). Seetõttu tuleb oluliselt vähendada T. Hundile mõistetud vangistust ja karistada teda 3 aasta pikkuse vangistusega.
181.T. Hundi poolt toime pandud teod on eriliigilised ning raskeim 4 aasta pikkune vangistus ei vastaks tema süü suurusele. Seetõttu mõistab ringkonnakohus KarS § 64 lg 1 alusel T. Hundile uueks liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust, millest tuleb lugeda KarS § 68 lg 1 alusel kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (21-22.01.2022), ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt tuleb T. Hundil kanda osa mõistetud vangistusest, s.o 6 kuud koheselt ära, ning ülejäänud karistuse osa, milleks jääb 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust, ei pöörata KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel täitmisele, kui T. Hunt ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab käitumiskontrolli nõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-s 21 ettenähtud kohustust mitte omada ja tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
182.Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et maakohus eksis T. Hundile 5 aasta ja 2 kuu pikkust vangistust tingimisi kohaldades karistuse mõistmise põhimõtete vastu, kohaldades valesti materiaalõigust. Pikaaegse kohtupraktika kohaselt peab tingimisi vabastatu katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem, mis tähendab, et üle 5 aasta pikkust vangistust ei ole võimalik määrata kandmisele tingimisi. Sellest nõudest ei saa irduda ka juhul, kui mõistetud enam kui 5-aastasest vangistusest pööratakse osa KarS § 73 lg 1 või § 74 lg 1 alusel osaliselt täitmisele (vt RKKKo 12.02.2021, nr 1-20-1301, p 17).
183.E. Puksa leiab, et karistuse määramisel pole arvestatud, et ta on vangis esmakordselt, pole kunagi narkodiilerlusega tegelenud ja narkootikumide käitlemist heidetakse talle ette esimest korda. Samuti on prokurör küsinud kordades suuremat karistust kui kokkuleppemenetluses.
184.Ringkonnakohus selgitab, et see, milline oli eelnev karistuskokkulepe, ei oma E. Puksale karistuse mõistmisel mingit tähtsust. Kuigi ka kokkuleppemenetluses tuleb lähtuda süü suurusest, võetakse selles boonusena tavapäraselt arvesse sedagi, et lihtmenetlus on oluliselt kiirem ja väiksema ressursikuluga, mistõttu on pooltel võimalik jõuda karistuste osas oluliselt soodsamate kokkulepeteni. Maakohus mõistis E. Puksale KarS § 184 lg 1 järgi karistuseks 5 aastat vangistust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et mõistetud vangistuse vähendamiseks alust ei ole. E. Puksa poolt käideldud narkootilise aine kogus oli kõige suurem (44 grammi), samuti oli tema tegevus suurema ohtlikkusega - lisaks kokaiini omandamisele oma tarbeks vahendas ja müüs ta seda ka teistele inimestele. See tähendab, et E. Puksa väited selle kohta, et ta pole narkodiilerlusega tegelenud, ei vasta tõele. Tema karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Küll aga tuleb tühistada maakohtu otsus E. Puksale KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi mõistetud karistuses, milleks on 4 aastat vangistust, ja seda mitmel põhjusel. Esmalt tuleb vähendada E. Puksale mõistetavat karistust seoses tema õigeks mõistmisega kahes teos. E. Puksa on kaastäideviijana toime pannud kaks kelmust, milles tema roll oli võrreldes S. Joandiga, tagasihoidlik (korraldas väljapetetud vara transporti). Teiseks on maakohus siingi jätnud karistuse mõistmisel kohaldamata KarS § 65 lg 1, kuna E. Puksa on neist esimese teo pannud toime enne Tartu Maakohtu 15.11.2021. a süüdimõistvat otsust.
185.Esmalt mõistab ringkonnakohus E. Puksale karistuseks KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi Kliimakaubamaja OÜ-lt õhk-vesi soojuspumpade väljapetmises koos S. Joandiga 1 aasta vangistust. Selle vangistuse liidab kohus KarS § 65 lg 1 alusel osaliselt Tartu Maakohtu 15.11.2021. a otsusega E. Puksale mõistetud 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega, saades liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. Arvestades eelmise kriminaalasja mahtu ei oleks kaks lisandunud kelmust kuritegude kogumi eest mõistetud karistust oluliselt mõjutanud. E. Puksa, nii nagu S. Joandigi, pani viidatud Tartu Maakohtu otsuse kohaselt toime mitmeid KarS § 213 lg p 1, 4 järgi kvalifitseeritavaid tegusid ja solidaarselt välja mõistetud tsiviilhagid on kokku ca 50 000 eurot. Vaatamata nende tegude eest tingimisi mõistetud karistusele osales E. Puksa taas koos S. Joandiga Aiatäht OÜ-lt aiatehnika väljapetmises. Selle teo eest mõistab ringkonnakohus temale karistuseks samuti 1 aasta vangistust ning KarS § 64 lg 1 alusel kogumis KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistusega üksikkaristustest raskema suurendamise teel 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Ringkonnakohus ei pea liitmisel võimalikuks lugeda kergemat karistust raskemaga täielikult kaetuks, kuna nii jääks kelmuse ebaõigus arvesse võtmata. Järgnevalt mõistab kohus E. Puksale liitkaristuse KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis, liites mõistetud 5 aasta 4 kuu pikkusele vangistusele KarS § 65 lg 1 alusel saadud 1 aasta 10 kuu pikkuse vangistuse. Seega on E. Puksa poolt lõplik ärakandmisele kuuluv karistus 7 aastat 2 kuud vangistust, mille kandmise alguseks tuleb lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.02.2022.
VI
186.Ringkonnakohtul ei ole maakohtule menetluskulude jaotuse osas etteheiteid, neid ei ole tehtud ka apellatsioonis. Kaitsjate ainus taotlus on jätta õigeksmõistmise korral menetluskulud riigi kanda. Seoses sellega, et ringkonnakohus mõistab E. Puksa, S. Joandi ja T. Hundi osaliselt õigeks, tulebki hinnata, kas on alust maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seotud erandid). Kohtupraktika kohaselt tuleb seda normi kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Sellisel juhul jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. (RKKKo 08.05.2020, nr 1-18-7408/62, p 25).
187.S. Joandi menetluskulud on kokku 7051,75 eurot, sh sundraha 1812,50 eurot, mis kaasneb süüdimõistmisel esimese astme kuriteos. Maakohus pidas põhjendatuks jätta S. Joandi menetluskuludest riigi kanda veerandi, s.o 1762,94 eurot. Ringkonnakohus mõistab S. Joandi täiendavalt õigeks ainult ühes teos, mis tema süüdistuse mahtu arvestades moodustab ligi 5%. Seega jääb S. Joandi menetluskuludest riigi kanda kokku 30% ehk 2115,53 eurot ja hüvitada tuleb temal 4936,22 eurot.
188.T. Hundi menetluskulud on kokku 9804,01 eurot (sh sundraha 1812,50 eurot). T. Hundi menetluskuludest jättis maakohus riigi kanda 1/8, s.o 1225,50 eurot. Veel on T. Hundilt välja mõistetud T.U. e esindaja kulud, millises osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Kuna ringkonnakohus mõistab T. Hundi õigeks enamuses kelmustest, kuid tema süüdistus narkootilise aine käitlemises oli mahukam kui S. Joandil, moodustab õigeks mõistev osa kokku samuti ca 30%. Seega jääb T. Hundi menetluskuludest riigi kanda 2941,20 eurot ning hüvitada tuleb temal 6862,81 eurot.
189.E. Puksa menetluskulud on kokku 10017,71 eurot, sh sundraha 1812,50 eurot. Maakohus mõistis E. Puksalt menetluskuludest riigi kasuks välja 7513,28 eurot ja jättis seoses osalise õigeksmõistmisega 1⁄4 kõigist menetluskuludest, ehk 2504,43 eurot riigi kanda. Ringkonnakohus mõistab E. Puksa täiendavalt õigeks veel 2 kelmuses, mis kogu süüdistuse mahtu arvestades moodustab väga väikese osa, hinnanguliselt 5%. Seega tuleks E. Puksal hüvitada maakohtu menetluskuludest 70%, mis on 7012,40 eurot, ja 30% ehk 3005,31 eurot jääb riigi kanda.
190.E. Puksa kaitsja palub kaaluda, kas õigusvastase sideandmete kasutamisega eraellu sekkumisel tekitatud kahju tuleks mingil moel heastada, näiteks rikkumist tunnistades, karistust kergendades või menetluskulusid vähendades. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus kahju hüvitamiseks on põhjendatud. Apellatsioonimenetluses jätab kohus sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lubamatu tõendina kõrvale, kuid valimatult kogutud sideandmetele juurdepääsu võimaldamine ja nende säilitamine ning kasutamine kriminaalmenetluses tõi kaasa lubamatu ja intensiivse sekkumise süüdistatava eraellu. Sellises olukorras ei ole Riigikohtu hinnangul piisavaks hüvitiseks rikkumise tunnistamine (RKKKo 18.06.2021, nr 1-166179/111, p 90). KrMS § 2 p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Rikkumise heastamiseks sobiv abinõu on käesolevaski asjas õigusabikulude riigi kanda jätmine täiendavalt 3000 euro suuruses summas. Seetõttu tuleb E. Puksal hüvitada maakohtus tekkinud menetluskuludest vaid 4012,40 eurot.
VII
191.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2, 3, § 340 lg-st 1, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 14. juuni 2023. a otsuse osaliselt, s.o E. Puksa ja S. Joandi süüditunnistamises katalüsaatorite väljapetmises Green Recycling OÜ-lt; E. Puksa ja T. Hundi süüditunnistamises Viljandi Nurme OÜ-lt niidumasina väljapetmises; T. Hundi süüditunnistamises Olemar OÜ-lt ATV ning Aiatäht OÜ-lt võsalõikuri ja lehepuhuri väljapetmises ning mõistab nad nendes tegudes õigeks. Seoses süüdistatavate osalise õigeksmõistmise ning KarS § 65 lg 1 kohaldamata jätmisega tuleb tühistada ka S. Joandile, E. Puksale ja T. Hundile KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 järgi mõistetud karistused, T. Hundile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus, neile KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristused ning T. Hundi poolt tingimisi kandmisele jääv karistus. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsustuse vastavalt käesoleva otsuse p-des 178, 180-181 ja 185 toodule.
192.Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega rahuldati Green Recycling OÜ 2080 eurone tsiviilhagi S. Joandi ja E. Puksa vastu; Viljandi Nurme OÜ ja Aiatäht OÜ nõue S. Joandi, E. Puksa ja T. Hundi vastu; Olemar OÜ nõue S. Joandi ja T. Hundi vastu. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab S. Joandilt Olemar OÜ kasuks välja 13500 eurot ja Viljandi Nurme OÜ kasuks 5076,71 eurot; mõistab S. Joandilt ja E. Puksalt solidaarselt Aiatäht OÜ kasuks välja 1642,80 eurot. Green Recycling OÜ tsiviilhagi jääb seoses süüdistatavate õigeksmõistmisega läbi vaatamata. Veel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse E. Puksalt, S. Joandilt ja T. Hundilt välja mõistetud ja riigi kanda jäetud menetluskulude osas ning teeb uue otsuse, millega vähendab väljamõistetavaid summasid.
193.Apellatsioonimenetluse kuludeks on vandeadvokaat N. Kõivu poolt T. Hundile, vandeadvokaat M. Sikuti poolt S. Joandile ja vandeadvokaat R. Tosmanni poolt E. Puksale osutatud riigi õigusabi tasu, milleks on iga süüdistatava puhul 3110,40 eurot (sh käibemaks 518,40 eurot). KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus teeb küll KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, kuid rahuldab apellatsioonid vaid osaliselt. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb süüdistataval kanda need menetluskulud, mis on tingitud tema enda või kaitsja põhjendamatust apellatsioonist (vt RKKK 08.06.2011, 3-1-1-38-11, p 38; RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 151).
194.Käesolevas asjas saatis S. Joandi kaitsja apellatsiooni edu osaliselt: ringkonnakohus tunnistas sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lubamatuks tõendiks, mõistis S. Joandi ühes teos õigeks ja kergendas talle mõistetud karistust, parandas vead liitkaristuse mõistmisel. Ülejäänud osas (60%) osutus apellatsioon põhjendamatuks. Arvestades eeltoodut jääb KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda õigusabikuludest 1244,16 eurot ning S. Joandil tuleb hüvitada apellatsioonimenetluse kuludest 1866,24 eurot.
195.T. Hundi kaitsja apellatsioon jäi edutuks osas, mis käsitles narkootilise aine käitlemist, mistõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta selles osas (40%) apellatsioonimenetluse kuludest T. Hundi kanda, s.o 1244,16 eurot ja ülejäänud osas, 1866,24 eurot, riigi kanda.
196.E. Puksa kaitsja taotles sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lubamatuks tunnistamist ja oma kaitsealuse täielikku õigeksmõistmist. Narkootilise aine käitlemise süüdistuse puhul oli apellatsioon põhjendamatu, kuid muus osas asjakohane ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut jääb KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda pool õigusabikuludest s.o 1555,20 eurot ning teine pool tuleb hüvitada E. Puksal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.