avaldaja (võlgnik): E.P. (isikukood XXX; aadress: XXX, xxxxx, XXX; viibimiskoht Tartu Vangla, Turu tn 56, Tartu linn). usaldusisik: Peep Lillemäe (isikukood 35704120237, Lillemäe Õigusbüroo OÜ (rk 11558053)
Menetlustoiming
pankrotiavalduse läbivaatamine
Kohtuistungi toimumise aeg
15.01.2025
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada E.P. (ik XXX) maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada Peep Lillemäe E.P. usaldusisiku ülesannetest käesoleava kohtumääruse jõustumisel.
3.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade raugemise tõttu maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise kohta FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 29 lg 4 alusel.
4.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule.
Määrata E.P. usaldusisiku Peep Lillemäe (ik 35704120237) tasuks 726 eurot.
6.Mõista usaldusisiku tasu välja E.P.-lt ja määrata, et usaldusisiku tasu 726 eurot hüvitatakse riigi vahenditest. Tasu maksta Lillemäe Õigusbüroo OÜ-le (rk 11558053, arvelduskonto LHV Pangas EE417700771001862408).
7.Tühistada 25.11.2024 kohtumäärusega käesolevas asjas kohaldatud maksejõuetusavalduse tagamise abinõud, s.o tühistada E.P. vara suhtes läbiviidavate täitemenetluste ning muude sundtäitmiste peatamine. Täitemenetluse registri andmetel on algatatud täitemenetlused kohtutäiturite Janek Pool, Rita Lohu, Kaire Põlts, Anne Böckler, Oksana Kutšmei, Elin Vilippus, Jane Rumjantseva, Aive Kolsar, Ivi Kalmet, Priit Petter, Kristiina Feinman, Katrin Vellet, Oleg Sirotin ja Jaanika Pajuste juures.
8.Saata määrus punktis 7 nimetatud kohtutäituritele.
9.Saata määrus punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.P. (võlgnik) esitas 28.10.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal kokku võlgnevusi võlausaldajatele 258 025,26 eurot. Avaldaja väitel on enamik võlgnevusi tekkinud kohtumenetlusest. Võlgnikul puudub vara nõuete tasumiseks. Võlgnik on vallaline. Võlgnikul on üks alaealine laps (sünd 19.07.2011).
2.Kohus võttis 25.11.2024 E.P. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Peep Lillemäe. Usaldusisik esitas 23.12.2024 kohtule võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja. Võlgnikul on võlausaldajate ees rahalisi kohustusi kokku summas 248 027,17 eurot, sh: -
alaealise lapse elatisenõue 5002,15 eurot; Maksu- ja Tolliameti nõuded kokku 6903,30 eurot; Riigi Tugiteenuste Keskuse nõuded kokku 6489,36 eurot; Politsei- ja Piirivalveameti nõuded kokku 2392,84 eurot; Luminor Liising AS nõue 7226,19 eurot; Lux Eesti OÜ nõue 3130,77 eurot; Telia Eesti AS nõuded kokku 2007,87 eurot; Aktiva Finance Group OÜ nõuded kokku 2857,71 eurot;
-
Bondora AS nõuded kokku 212 016,98 eurot.
Võlgnikul on Justiitsministeeriumi Tartu Vangla K-raha arvelduskontol rahalisi vahendeid 1,53 eurot. E-äriregistri andmetel on võlgnikul kaudne osalus Westerling Hooldus OÜ-s (rk 14734119). Võlgnik on üks tegelik kasusaaja. Registripidaja on alustanud äriühingu osas järelevalvet kuna äriühingul ei ole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Esitamata on aruanded 2019 – 2023.a. majandusaasta kohta. Äriühingu osakapital on 2508 eurot. E-äriregistri andmetel on võlgnikul Westerling MTÜ (rk 80568720) asutajaliige ja juhatuse liige. Juriidilisel isikul on esitamata majandusaasta aruanded 2020. kuni 2023.a majandusaasta kohta. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et temaga seotud ettevõtted ei oma majandustegevust ja ta ei ole majandustegevusest tulu saanud ning tal puudub vara.
3.Usaldusisiku aruande kohaselt viibib võlgnik Tartu Vanglas. Kinnipidamise kuupäev on 04.02.2022 ja vabanemise kuupäev 04.04.2029. Võlgnik ise avaldas kohtule 15.01.2024 toimunud ärakuulamisel, et karistuse pikkus on kokku 7 a ja 2 kuud. Võlgnik peab võimalikuks, et ta vabaneb ennetähtaegselt. Võlgniku eesmärk on, et pankrotimenetluses määratakse kindlaks summa, mille ta peab kriminaalasjades temalt solidaarselt välja mõistetud nõuetest tasuma. Võlgniku hinnangul on temalt solidaarselt välja mõistetud õigusvastaselt tekitatud kahjunõuded ebaõiglaselt suured.
KOHTU SEISUKOHT
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankS).
5.FIMS-i eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1). Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Riigikohus on leidnud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses sätestatud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus (RKTKm 20.06.2016 nr 3-2-1-49-16 p 15).
6.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisiku esitatud andmete põhjal loeb kohus tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 248 027,17 eurot ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti puudub võlgnikul vara, mille arvelt tasuda pankrotimenetluse kulusid ning ei ole teada, et oleks võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus leiab, et esineb PankrS 29 lõikes 1 sätestatud alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
7.FIMS § 45 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. FIMS § 45 lg 3 punktides 1-5 sätestatud asjaolude esinemisel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. FIMS § 45 lg 3 p 1 annab kohtule kaalutlusõiguse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises.
8.Kohtute infosüsteemi kaudu tuvastas kohus, et Tartu Maakohtu 29.04.2015.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-1100 tunnistati E.P. süüdi KarS § 22 lg 3 ja KarS § 389 1 lg 1, 3 ning KarS § 255 lg 1 järgi (KarS § 389 1 – maksualane süütegu). Samuti on võlgnik süüdi mõistetud KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi (kelmus, 1-22-4194/209), KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi (1-22-4309/69) ja 213 lg 2 p 1, 4 järgi (arvutikelmus, 1-20-6512/11, 1-21-2905/21, 1-216355/32). Seega on võlgnik süüdi tunnistatud maksualase süüteo ja kelmuste toimepanemises. Kohus uuris kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt kõiki E.P. kohta tehtud kohtulahendeid süüteomenetlustes, milles süütegu on kvalifitseeritud FiMS § 45 lg.3 p.1 märgitud kvalifikatsiooni järgi. Neist nähtub, et maksualases süüteos (kriminaalasi nr 1-151100) on E.P.-l olnud organiseeriv roll, süütegu on pandud toime suures ulatuses, s.h. nii Eestis kui ka välisriigis. Süüteod, milles E.P. tegevus on kvalifitseeritud kelmusena (1-223
4194, 1-22-4309) ja arvutikelmusena (1-21-6355, 1-20-6512, 1-21-2905), on toime pandud hoolikalt ettevalmistatuna ja hiljem juba sissetöötatud mustri järgi, väga suure hulga episoodidega ja süsteemse tegevusena. Kohtuotsuste järgi on süütegude eesmärgiks olnud saada suures ulatuses varalist kasu. Seetõttu on tekitatud kannatanutele ka suurtes summades kahju. E.P. roll on olnud neis süütegudes oluline ja kuritegelik intensiivsus kõrge. Süüteod on toime pandud peamiselt aastatel 2018-2019, maksusüütegu aastal 2012. Seadusandja on loonud FiMS § 45 lg.3 p. 1 näol aluse jätta süüteo toimepanija suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kaalutlusõigust rakendades FIMS § 45 lg 3 p 1 alusel ja jätab kirjeldatud asjaolusid arvestades võlgniku E.P. kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
9.Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest. Selle eesmärgi saavutamise otsustamiseks tuleks hinnata võlgniku kohustuste struktuuri (RKTKm 23.09.2015 nr 3-2-1-92-15 p 9). Pankrotiseadus ei näe ette kohtu kohustust võtta kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel arvesse vanglakaristust kandva võlgniku võimalikku ennetähtaegset vabanemist ning kohus ei saa selle oletusliku võimalusega arvestada (RKTKm 23.09.2015 nr 3-2-1-92-15 p 10). Kohus selgitab, et vangistuses viibimise ajal on võlgnikul võimalik oma kohustusi vähendada vastavalt vangistusseaduse §-s 44 sätestatule ka pankrotimenetluseta.
10.FIMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Kohus vaatas võlgniku maksejõuetusavalduse läbi, tutvus usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku vara- ja kohustuste kohta ja täitemenetluse registri andmetega. FIMS § 50 lg 2 alusel ei ole võlgnikul võimalik kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda võlgnikult kriminaalasjades tsiviilhagidega välja mõistetud kahju hüvitamise nõuetest ja alaealisele lapsele elatise maksmise kohustusest. Võlgniku võlanimekirja järgi on võlgnikult süüteomenetlustes välja mõistetud kahjunõuded kokku 172 016,98 eurot ja elatise nõue 5002,15 eurot.
11.Võlgniku kohustused summas 11 098,97 eurot on võlgnikult kriminaalasjades Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulud, sh Maksu- ja Tolliameti nõuded kokku summas 6903,30 eurot (1-21-2905/21, 1-20-6512/11, 1-22-4309/69, 1-21-6355/32, 1-224194/243) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse nõuded summas 6489,36 eurot (1-10-6292, 1-151100/71). Kohtutäiturite registri ja usaldusisiku esitatud andmete kohaselt sisaldavad Maksuja Tolliameti ja Riigi Tugiteenuste Keskuse nõuded kohtutäiturite tasunõudeid, mis tekkinud võlgniku poolt nõuete tähtaegse tasumata jätmise tõttu.
12.Kohus peab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel arvestama nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvidega. Kohus on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas anda võlgnikule võimalus vabaneda temalt kriminaalmenetlustes välja mõistetud menetluskulude tasumise kohustusest vangistuses viibimise ajal, ilma et võlgnikul tekiks reaalselt kohustus kulud riigile hüvitada. Riigikohus on samuti leidnud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (RKTKm 3-2-1-192-15 p 10).
13.Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole eesmärgipärane ja jätab menetluse algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse kaudu ei ole võlgnikul võimalik vabaneda kahju
hüvitamise ja lapsele elatise maksmise kohustusest. Kohus selgitab, et isegi juhul kui võlgniku kahjunõuetest osa on solidaarnõuded, ei ole pankroti ja kohustustest vabastamise menetluses võimalik määrata kindlaks võlgniku poolt tasumisele kuuluvat osa suurust. Võlgniku poolt tasumisele määratud summad tulenevad jõustunud kohtuotsustest kriminaalasjades ja summade muutmine ei ole käesolevas asjas võimalik.
14.FIMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, ei algata kohus võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust ja lõpetab FIMS § 18 lg 2 p 5 alusel menetluse raugemise tõttu pankrotti väljakuulutamata vastavalt PankrS § 29 sätestatule. PankrS § 29 lõikele 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Võlgnik võib esitada menetluse lõpetamise kohta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 1). Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib määruskaebuse menetluse lõpetamise kohta esitada 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 7). Usaldusisiku tasu
16.Usaldusisik on esitanud kohtule tasutaotluse, paludes määrata tasu kokku 960 eurot. Aruande kohaselt on usaldusisikul E.P. maksejõuetusmenetluses kulunud ülesannete täitmiseks 13 tundi, sh: -
Asja materjalidega tutvumine ja analüüs 1 t Teabenõuete ja päringute koostamine ning edastamine vara ja võlgade kindlaksmääramiseks vara-, äri- jt. registritesse, Maksu- ja Tolli-, Transpordi- jt. ametitesse, kommertspankadesse 2 t Teabenõuete ja päringute vastuste ning saadud dokumentide analüüs 2t Kogutud dokumentatsiooni põhjal võlgniku majandusliku olukorra määratlemine, vastava seadusandluse analüüs ning hinnangu andmine varalisele seisundile 3 t Võlgade väljaselgitamine, võlgades orienteerumine ja nendega tegelemine – kokku 38 võlga kogusummas 248 027,17 eurot 2 t Usaldusisiku vara- ja võlanimekirja koostamine 3t.
17.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.
18.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
19.Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 2+ 3 tundi, mis usaldusisiku aruande kohaselt kulus teabenõuete ja päringute vastuste ning saadud dokumentide analüüsimiseks (2 tundi) ja kogutud dokumentatsiooni põhjal võlgniku majandusliku olukorra määratlemiseks ja vastava seadusandluse analüüsimiseks ja hinnangu andmiseks võlgniku varalisele seisule (3 tundi).
Kohus loeb nende toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi. Kokku usaldusisiku põhjendatud ajakulu 11 tundi.
20.PankrS § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Aastal 2024 on kuupalga alammäär 820 eurot.
21.Usaldusisik on tasu palunud määrata kahes osas 1) arvestades usaldusisiku tunnitasuks 100 eurot ja töötatud ajaks 3 tundi, s.o kokku 300 eurot ja jätta tasu võlgniku kanda 2) tasu summas 660 eurot (s.o 20 x 33.00) määrata riigi vahenditest. Asjas on teada, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 23 lg.5 1 järgi riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määruse nr 2/01.02.2021.a määruse § 2 lg.1 järgi on usaldusisiku tasu 33 eurot poole tunni kohta ehk 66 eurot tund. Kohus määrab tasu 11x66=726 eurot. Usaldusisiku taotlusel määrab kohus tasu büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb: Lillemäe Õigusbüroo OÜ (rk 11558053, arvelduskonto LHV Pangas EE417700771001862408).
22.PankrS § 23 lg 4 ja § 23 lg 51 ja selle alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 vastu võetud määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ alusel mõistab kohus tasu välja võlgnikult ja määrab, et tasu hüvitatakse 726 euro ulatuses riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
23.Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.