Muud

Aarik 05.04.2021 võlgniku ja Kxxx Sxxxxxxxx (Sxxxxxxxx) vahel võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, millega võlgnik tunnistas rahalise kohustuse olemasolu Kxxx Sxxxxxxxx ees summas 18 845 eurot. Rahaline kohustus muutus sissenõutavaks 01.05.2021 esimese osamakse tasumata jätmisega (makse tähtaeg 30.04.2021). Rahalise kohustuse katteks on laekunud 150 eurot. 15.11.2022 loovutas Kxxx Sxxxxxxxx oma nõude täies ulatuses avaldajale. Nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud ning võlgnik ei ole esitanud mingeid vastuväiteid. Avaldaja edastas pankrotihoiatuse võlgnikule 14.12.2022 ning andis võlgnevuse tasumiseks tähtaja 10 päeva. Võlgnik ei ole oma võlgnevusest (18 695 eurot) midagi tasunud, ka pärast pankrotihoiatuse saamist. Avaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Kohus võttis avalduse 04.01.2023.a määrusega menetlusse, sest avaldaja põhistas võlgniku maksejõuetuse. Kohus kohustas avaldajat tasuma deposiiti. Avaldaja tasus deposiidi 04.01.2023. Kohus edastas asja materjalid 05.01.2023 võlgnikule ning andis talle vastuväite esitamiseks tähtaja 21 päeva kirja kättesaamisest. Kiri toimetati võlgnikule kätte 06.01.2023 ning teatas, et temal vara pole ning pole ka Leedu pangakontosid pea aasta juba, kontod on suletud nende poolt. Võlgnik on töötu ja tal oleks hea meel, kui kuulutatakse välja tema pankroti ning küsis, kas see tähendab, et ta on 5 aasta pärast võlgadest vaba. 02.02.2023 toimus kohtuistung. Kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses olevaid võlgniku kohustusi. Võlgnik leidis, et see menetlus on mõistlik. Ta saaks aruannete esitamisega hakka, kuid siiamaani raha kõrvalepanemine pole väga õnnestunud. Kaheksa aastat tagasi oli võlgnikul kriminaalasi ja praegu on ka üks kohtus ning see on veel menetluses. Kohus selgitas võlgnikule, et elatise võlga ja kuriteoga tekitatud kahju ei ole kohustest vabastamise menetluse raames võimalik kustutada. Võlgnik teatas seejärel, et tema siis seda pankrotti ja kohustustest vabastamise menetlust ei soovi. Võlgniku sõnul on tal võlgasid umbes 28 000 eurot. Elatise võlga ei ole. Võlgnik otsustas, et ta ei soovi kohustustest vabastamise menetlust. 07.02.2023.a määrusega nimetas kohus võlgnikule usaldusisiku. Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning omapoolse hinnangu. Varanimekirja kohaselt ei ole võlgnikul mitte mingit vara. Võlgnik ei avaldanud usaldusisikule enda sissetulekute allikaid ja suuruseid. Võla nimekirjas on kajastatud võlgniku kohustused summas 185 638,79 eurot (16 võlausaldajat), millest 160 095,30 eurot on kuritegudega tekitatud kahjunõuded, 4007,83 eurot on kohustused kohtutäiturite ees ning 21 535,66 eurot muud kohustused (võlanõuded). Kõik kohustused on tagamata. Usaldusisiku aruande kohaselt oli võlgnikul kohustusliku pensionifondi osakud, kuid ta esitas avalduse nende tagasivõtmiseks. 2021.a sai ta osakute eest 134,57 eurot. Võlgnikul on kontod AS-s SEB Pank, mida vähesel määral kasutab, Wise Europe SA/NV-s kaks kontot, mille kaudu arveldas viimati 24.01.2022. Võlgnikul oli välismaal veel kontosid, kuid need on suletud. Võlgnik on olnud seotud kahe äriühinguga, kuid alates juulist 2019.a enam mitte. Võlgniku suhtes on käimas 14 täitemenetlust ning praeguseks on lõppenud 12 täitemenetlust, mis olid algatatud aastatel 2006-2009. Usaldusisik küsis teavet ka Tartu Maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas nr 1-22-4194, kas menetluses on võlgniku vastu varalisi nõudeid. Süüdistuse kohaselt 25.07.2021 toime pandud vargusega seoses on esitatud nõue 520 euro suuruse kahju

hüvitamiseks. Süüdistuse kohaselt alates 2017. aastast kuni 2022. aasta jaanuarini toime pandud kelmustega seoses nõutakse kriminaalmenetluses võlgnikult ja tema kaasosalistelt solidaarselt 135 812 euro suuruse kahju hüvitamist. Lisaks on kohus keeldunud kriminaalasja raames menetlemast ühe väidetava kahjukannatanu 22 283,30 euro suurust nõuet, sest tsiviilhageja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks nõudega seotud puudusi. Usaldusisik kirjeldas võlgniku senist elu ja tegevust, mh pokkeri mängimist erinevatel turniiridel. Võlgnik ei avaldanud usaldusisikule enda sissetulekute allikaid. Võlgnik nimetas ennast kodutuks, kes saab ööbimiseks kasutada kahte korterit. Usaldusisik selgitas, et jättis kohustuste nimekirjast välja 1220,67 euro ulatuses täitmisel olevaid nõudeid, sest need on usaldusisiku hinnangul aegunud. Samuti selgitas, et võlgade nimekiri sisaldab nõudeid, mis on esitatud kriminaalasjas nr 1-22-4194 ning mille osas ei ole kohus veel lahendit teinud. Kohus keeldus kriminaalasja raames menetlemast Jxxxx Kxxxxx Sxxxxxxxxxx 22 283,30 euro suurust tsiviilhagi, sest hageja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul kohtu viidatud puudusi. See ei võta Jxxxx KxxxxxxSxxxxxxxxxxxx õigust esitada oma nõue hagimenetluses või pankrotimenetluses. Võlgniku väitel on tal lisaks sundtäitmisel olevatele kohustustele ja kriminaalmenetluses käsitletavatele kohustustele umbes 10 000 euro ulatuses kohustusi füüsiliste isikute ees, kuid ta ei nõustunud usaldusisikule avaldama nende isikute nimesid. Võlgniku väitel ta püüab oma sõprade ja tuttavate ees olevad kohustused täita sõltumata sellest, kas kohus kuulutab välja tema pankroti või mitte. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja selline olukord ei ole ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on korratu eluviis, mille raames võlgnikul on seni puudunud tahe püüelda kõikide kohustuste täitmise poole. Võlgnik on püüdnud hankida hüvesid õigusvastaselt, teiste isikute arvel. Kui kohus kriminaalmenetluse lõpuks tuvastab, et võlgnik on toime pannud talle etteheidetavad kuriteod, on alust väita, et võlgniku püsiv suutmatus täita enda varalisi kohustusi on vähemalt osaliselt põhjuslikus seoses võlgniku poolt toime pandud kuritegudega. 31.03.2023.a määrusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi ja selle tasumise tähtaja. Deposiidi maksis avaldaja 27.04.2023. Kohtu põhjendused Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes tema suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FiMS § 18 lg 2 p 2). FiMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik on kohtule teatanud, et ta ei soovi pankrotti ega kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FiMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus, vaadanud läbi avalduse ja selle lisad, usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgnikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgniku suhtes tuleb välja kuulutada pankrot, sest võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgniku kohustused on vähemalt 25 543,49 eurot, kuid kui arvestada kohustuste hulka ka kriminaalmenetluses esitatud nõuded, mille osas ei ole kohus seisukohta veel võtnud, siis on võlgnikul kohustusi kokku 185 638,79 eurot. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Kuna avalduse on esitanud võlausaldaja, siis tuleb võlgniku pankrott välja kuuluta hoolimata sellest, et võlgnik pankrotti ei taha. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 27.06.2023 algusega kell 16.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1);

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102).

Menetluskulud FiMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 864 eurot (sh km). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 9 tundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 80 eurot/pooltunnist. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel. Ajutine haldur taotles tasu väljamaksmist avaldaja tasutud deposiidist. Kohtu hinnangul on see PankrS § 146 lg 11 ja § 31 lg 6 lause 3 alusel võimalik. Ajutisele haldurile tuleb teha väljamakse summas 864 eurot kohtu deposiiti avaldaja poolt 04.01.2023 tasutud deposiidist. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. Avaldaja menetluskulud on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1,6 alusel ning need tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt kanda pankrotivara arvelt. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Juhul kui avaldaja soovib enda menetluskulude kindlaksmääramist rahaliselt, tuleb tal esitada menetluskulude nimekiri. Kohus annab selleks tähtaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.