lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-21-7216/142

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-21-7216/142
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
20.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
993
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-21-7216/49Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.02.20221-21-7216/68Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.04.20221-21-7216/130Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium19.09.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-24-2326/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja15.08.20243-20-1807/27Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja18.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2024, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-21-7216

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. aprilli 2024. a määrus Vahur Siku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu määruskaebus

Vahur

Sikk

(ik

37503027018),

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 25. aprilli 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohus karistas 9. veebruari 2022. a otsusega Vahur Sikku karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust V. Sikule Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1457 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 1 kuu ja 23 päeva pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti V. Sikule 2 aastat 6 kuud ja 23 päeva vangistust.
2.Tartu Vangla esitas Tartu Maakohtule materjalid V. Siku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad V. Siku vabanemist.

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod
  • 21.07.20261-26-2083/31Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20261-26-4940/22Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20261-26-4612/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20261-26-4579/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 07.07.20261-26-2005/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20261-26-4369/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
3.
Tartu Maakohus jättis 25. aprilli 2024. a määrusega V. Siku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Positiivsest küljest on V. Sikk läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ning „Viha juhtimine“. Ta on osalenud tööhõives, vaatamata sellele, et on karistusaja lõpuni tööst vabastatud. Vabanemisel on tal kindel elukoht ja plaanib tööle minna pärast seda, kui on tegelenud terviseprobleemidega. Samas on V. Sikku karistatud kriminaalkorras 19 korral. Viimase kuriteo pani ta toime vanglas karistuse kandmise ajal. Selleks ajaks olid tal läbitud sotsiaalprogrammid, mis oleksid pidanud kuriteoriske maandama. Sellest varasema kuriteo, tapmise, pani ta toime katseajal. Eelnev näitab, et V. Sikul on distsipliiniga probleeme, kuigi on viibinud vangistuses enam kui 8 aastat. Lisaks on ta rikkumiste osas ennastõigustav. V. Sikk on korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid kõik korrad on ebaõnnestunud, sest ta on pannud toime uue süüteo. Kui

süüdimõistetu ei tule õiguskuulekalt toime range järelevalve tingimustes, ei ole kohtul põhjust arvata, et ta suudab seda ka vabaduses. Määruskaebus

4.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Sikk, kes palub maakohtu määruse tühistada ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Riigikohus märkis määruse nr 3-1-1-12-17 p-s 29, et olukorras, kus osa isiku karistust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Seega on maakohtu määruses viited kustunud karistustele asjakohatud. Samuti pole distsipliinirikkumised vanglas võrreldavad ühiskonnas kehtivate normidega, sest need on erinevad keskkonnad. V. Sikk kahetseb vanglas uue kuriteo toimepanemist. V. Sikk ootab puusaliigese proteesi ja vangistuses puuduvad selleks vajalikud tingimused. Tema vabanemine ei saa tervisliku seisundi tõttu ühiskonnale ohtu kujutada. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale V. Siku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises. Kuna maakohus on seisukohta ammendavalt põhjendanud, vastab ringkonnakohus vaid määruskaebuse argumentidele.
6.Esmalt märgib ringkonnakohus, et Riigikohtu uuema praktika kohaselt annab KarS § 76 lg 4 kohtule õigusliku aluse arvestada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ka süüdlase kustunud karistusi. Kohus peab otsuse tegemisel arvestama kuriteo muude asjaolude kõrval ka süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku. Kumbagi ei ole võimalik adekvaatselt hinnata, jättes samal ajal arvesse võtmata süüdimõistetu eelneva kokkupuute kriminaalõigussüsteemiga. (vt Riigikohtu 15. veebruari 2023. a määrus asjas nr 1-15-1446/76, p 15). Seetõttu on maakohus toiminud õigesti, arvestades V. Siku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ka tema kustunud karistusi.
7.Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud V. Sikku ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda V. Siku käitumine vanglas, sh uue kuriteo toimepanemine ja tema varasem elukäik, ennekõike korduv karistatus ning katseaja tingimuste rikkumine.
8.Ringkonnakohtu hinnangul esineb V. Siku puhul suur oht, et ta paneb vabanedes toime uusi kuritegusid. Teda on vangla iseloomustuse kohaselt kriminaalkorras karistatud 19 korral ja vangistuses viibib ta üheksandat korda. V. Sikk pani viimase kuriteo toime vanglas, ähvardades võimuesindajat tapmisega. Eelnev näitab, et ka rangeim karistusviis ei ole V. Sikku kuidagi mõjutanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist nii vabaduses kui ka vangistuses range järelevalve all viibides. Lisaks on V. Sikul ringkonnakohtu määruse tegemise seisuga 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis viitab omakorda suutmatusele reegleid järgida. Seetõttu on V. Siku puhul täitmata peamine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise eeldus – õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal.
9.Vangla iseloomustuse kohaselt oli viimase kuriteo toimepanemise ajendiks impulsiivsus. V. Sikk on läbinud vangistuses küll kuriteoriske maandava sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kuid on sellele vaatamata sooritanud vanglas uue kuriteo. V. Siku vabastamise kasuks ei räägi ka asjaolu, et V. Sikk on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes ning vangla iseloomustuse kohaselt käitub ta alkoholi tarvitanuna ettearvamatult ja vägivaldselt. V. Siku kuriteod on olnud rasked, Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2016. a otsuse nr 1-16-1457 kohaselt pani V. Sikk toime elukaaslase 2(3)

tapmise, olles alkoholijoobes. Seega soodustab sõltuvusainete tarvitamine uute kuritegude toimepanemist. Kuigi V. Sikk leiab, et tervisliku seisundi tõttu ei ole ta ühiskonnale ohtlik, ei maanda ringkonnakohtu hinnangul V. Siku terviseseisund temast tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu oluliselt.

10.On positiivne, et V. Sikk on läbinud sotsiaalprogramme ja töötab vangistuses, kuid tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik ei ole. Ennekõike annab aluse vabastamata jätmiseks V. Siku käitumine vangistuses, sh uue kuriteo toimepanemine ja distsiplinaarkaristused, ning tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Kuna V. Sikk on varasemalt viibinud mitmel kriminaalhooldusel, mis on ebaõnnestunud, ei maanda ringkonnakohtu hinnangul kriminaalhooldus piisavalt V. Sikust tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski.
11.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25. aprilli 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20261-20-9586/1399Riigikohtu kriminaalkolleegium
  • 26.06.20261-26-3399/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja