lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2326/2

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 15.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2326/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
763
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2326

Määruse kuupäev

15. august 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Vahur Siku (Sikk) kaebus kohtuniku suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks, kohtuniku ametist tagandamiseks ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus asjas nr 3-24-2326.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Vahur Sikk esitas 14. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Maakohtu kohtuniku Heli Sillaotsa tegevusega. Kaebaja on seisukohal, et kohtunik on teinud 9. veebruaril 2022 teadlikult ebaseadusliku kohtuotsuse. Kaebaja taotleb kohtuniku suhtes kriminaalmenetluse algatamist karistusseadustiku (KarS) § 311 alusel ja tema kõrvaldamist kohtuniku ametikohalt ning kohtuniku 5 kuu palka, kuna kohtunik mõistis talle karistuseks 5 kuud vangistust.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud nõude Heli Sillaotsa suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks, kuna kaebaja hinnangul on kohtunik teinud teadvalt ebaseadusliku kohtuotsuse

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
9.veebruaril 2022. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja viidatud kohtuotsus on tehtud kriminaalasjas nr 1-21-7216. Täiendavalt taotleb kaebaja H. Sillaotsa kohtunikuametist kõrvaldamist. Kaebaja nõuet saada kohtuniku 5 kuu palk mõistab kohus nii, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses 9. veebruaril 2022 tehtud õigusvastase kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-7216.
3.HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine

3-24-2326 ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus on seisukohal, et praeguse vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja kaebus kuulub seetõttu tagastamisele.

4.Kaebaja on kaebuses asunud seisukohale, et Tartu Maakohtu kohtunik H. Sillaots on teinud
9.veebruaril 2022 teadvalt ebaseadusliku kohtuotsuse, mistõttu tuleb alustada tema suhtes kriminaalmenetlust KarS § 311 alusel ning kõrvaldada ta kohtuniku ametist. Kohus selgitab, et nõue algatada kriminaalmenetlus seoses teadvalt ebaseadusliku kohtuotsuse tegemisega ei ole lubatav, kuna halduskohtu pädevuses ei ole menetleda süüteoasju ja kaebus tuleb selle nõude osas tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaebajal on võimalik esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lõige 1) ja kui kriminaalmenetlus jäetakse kaebaja arvates õigusvastaselt algatamata, siis vaidlustada seda KrMS-is ette nähtud korras (KrMS §-d 207−208). Niisamuti ei ole lubatav kaebaja nõue kõrvaldada kohtunik ametist. Kohtute seaduse §-st 101 tuleneb, et kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast. Seega on kohtuniku ametist tagandamise aluseks tema süüdimõistmine kuriteo toimepanemises. Süüdi mõistetud kohtuniku ametist tagandamine on kriminaalasjas tehtava kohtuotsuse jõustumise vahetu tagajärg. Nagu kohus sedastas, siis halduskohtul ei ole pädevust süüteoasju menetleda ja seega ka otsustada kohtuniku tagandamist. Kaebus tuleb ka selle nõude osas tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel.
5.Nõuet, millega kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses 9. veebruaril 2022 tehtud õigusvastase kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-7216, tuleb mõista süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Kohus on seisukohal, et selle nõude menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lõige 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Kahju hüvitamise taotluse esitamise kord ja nõude esitamise tähtaeg on sätestatud SKHS §-des 14–21. Sama menetluskord kohaldub ka juhul, kui isik taotleb kohtu tekitatud kahju hüvitamist (SKHS § 7 lõige 3; Riigikohtu erikogu määrus nr 3-18-1652/15, p 9). Praegusel juhul nähtub, et kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude juba lõppenud kriminaalmenetlusega seoses. Sellisel juhul tuleb lähtuda SKHS §-s 21 sätestatust. SKHS § 21 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle kuue kuu jooksul pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada KrMS 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. SKHS § 21 lõige 4 sätestab: „Kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse käesoleva seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatut.“ Eeltoodust nähtub, et halduskohus ei ole ühelgi juhul pädev lahendama lõppenud kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse ka hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium