Viru Maakohtu 22. märtsi 2024 määrus Valeri Planini (Planin; isikukood: 38110042211) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises
Määruskaebuse esitaja
Valeri Planini kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina
Menetluse vorm
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 22. märtsi 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Irina Žurina poolt Valeri Planinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 131,76 eurot, sealhulgas käibemaks 23,76 eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Valeri Planinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 131,76 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Harju Maakohtu 20. märtsi 2023 otsusega tunnistati Valeri Planin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1, § 418 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 4181 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 2 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks loeti 31. mai 2022.
2.Viru Vangla esitas 22. veebruaril 2024 Viru Maakohtule materjalid V. Planini ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks. Prokuratuur ja vangla toetavad V. Planini ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 22. märtsi 2024 määrusega jäeti V. Planin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult sellised.
4.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. V. Planinil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on olemas vabanemisjärgne elukoht ühes lähedaste toetusega. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud eesti keele õppes.
5.Sellest hoolimata annab V. Planini varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos siiski aluse arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib ta juba viiendat korda – see näitab, et varasemad karistused ei ole teda kuritegelikust käitumisest loobuma pannud. Samuti ei ole V. Planinil vabanemisjärgset töökohta. Kuna tal on tasumata suures ulatuses võlgu, võib ta vabaduses sattuda majanduslikesse raskustesse ning sellest tingitult panna toime uusi kuritegusid. Nii on ta varemgi elatunud kriminaalsest tulust ega ole (kunagi) ametlikult tööd teinud. Võimalikuks riskifaktoriks on ka sõltuvusainete tarvitamine, kuna pole kindel, et V. Planin suudab narkootikumidest loobuda.
6.Ehkki prokurör on oma seisukohas märkinud, et ta pooldab V. Planini vabastamist, ei ole ta taolist seisukohta sisuliselt põhjendanud. Määruskaebus
7.6. aprillil 2024 esitas V. Planini kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina Viru Maakohtu 22. märtsi 2024 määruse peale kaebuse, paludes süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Kaitsja leiab, et maakohus on teinud kaalutlusvea, jättes V. Planini ebaõigesti karistuse kandmiselt vabastamata. V. Planini vabastamise kasuks kõneleb tema väga hea käitumine karistuse kandmise ajal. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviija hinnangul on V. Planin motiveeritud tulevikus sõltuvusainete tarvitamisest hoiduma. Samuti on V. Planin läbinud probleemilahendusoskust käsitleva vestluse. Tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. V. Planin saatis kohtule motivatsioonikirja, milles seljatas enda kriminaalse mineviku. Ta on lõpetanud kõik sidemed varasemalt karistatud isikutega. Kohus ei ole põhjendanud, miks on kinnipeetavat iseloomustavatel asjaoludel väiksem kaal võrreldes tema varasema elukäiguga. V. Planin on enda käitumisega näidanud, et ta on motiveeritud muutuma. Vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist. V. Planin nõustub vabanema ettenähtust rangema kontrolli alla – ta on valmis alluma elektroonilisele valvele. V. Planini vabastamise üle otsustamisel tuleks arvesse võtta sedagi, et ta põeb kroonilist haigust. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Esimese astme kohtul on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes juhul, kui KarS § 76 lg 4
kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tagajärjel võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 2020 määrus asjas nr 1-09-3703, p 8). Kirjeldatud viisil kaalutlusviga maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole.
9.Ei saa eitada, et V. Planini käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav. Ta pole rikkunud distsipliini ja ta on osalenud aktiivselt erinevates rehabiliteerivates tegevustes, läbides näiteks sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, õppides eesti keelt ning võttes osa probleemilahendusoskusi käsitlevatest vestlustest. Ehkki toodud asjaolud on tunnustamisväärsed, ei kummuta need siiski järeldust, et V. Planini käitumine ei pruugi pärast võimalikku vabanemist püsida õiguskuulekas – sellele vastu räägib V. Planini varasem elukäik ühes pikaaegse sõltuvusprobleemiga.
10.Maakohus tõi asjakohaselt välja, et V. Planinit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kokku on teda kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral: ta on toime pannud varavastaseid kuritegusid, huligaansuse, tekitanud teisele inimesele raske kehavigastuse, ärandanud auto, andnud valeütlusi, hävitanud tahtlikult võõrast vara ning käidelnud ebaseaduslikult nii tulirelvi kui suures koguses narkootikume. V. Planini iseloomustusest selgub, et vanglas viibib ta juba viiendat korda. Seega võib ainuüksi korduvate vangistuste põhjal järeldada, et needki on V. Planini õiguskuulekale teele suunamise aspektist osutunud viljatuks. Distsiplineerivat mõju need talle avaldanud ei ole.
11.Ehkki V. Planin väidab end olevat kriminaalse eluviisiga lõpparve teinud, pole sellesisulised lubadused kohtu jaoks veenvad. V. Planin avaldas juba eelmise vangistuse ajal toimunud ennetähtaegse vabastamise menetluses kohtule, et ta soovib alustada uut elu, luua pere ja minna tööle (Viru Maakohtu 17. oktoobri 2019 istungiprotokoll nr 1-18-5374/69). Pärast 2020. aasta kevadel vanglast vabanemist ta taolisi lubadusi ellu viima ei asunud, vaid jätkas uute kuritegude sooritamist. Seega on V. Planin oma käitumisega näidanud, et tema poolt lubatu ei pea paika. Ringkonnakohtu meelt ei muuda ka asjaolu, et V. Planinil pole vangladistsipliinile allumisega probleeme esinenud – see näitab vaid seda, et range järelevalve all suudab ta õiguskuulekalt käituda. Viimane ei võimalda aga järeldada, et tema mõttemaailmas oleks toimunud reaalne muutus.
12.Ka vabanemisjärgne keskkond pole midagi sellist, mis V. Planinist lähtuvat retsidiivsusriski maandaks. Kindel elukoht ja toetavad lähedased olid V. Planinil olemas varemgi, kuid ei hoidnud teda õiguskuulekal teel. Vastupidi, maakohus tõi asjakohaselt välja, et viimase kuriteo – relvade ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemise – pani V. Planin toime oma elukohas. Pidades veel silmas V. Planini kasinat majandamisoskust ning suures ulatuses tasumata võlgu (17 255,64 eurot), pole võimatu, et temas võib taas tärgata soov end kuritegelikul teel elatada. Ehkki V. Planin viitab motivatsioonikirjas garanteeritud vabanemisjärgsele töökohale, ei pruugi ametlikud sissetulekud tema harjumuspärast elustandardit rahuldada – liiati veel olukorras, kus kohtutäiturid võivad suure osa V. Planini sissetulekutest võlgade katteks ära võtta. Kaheldav on seegi, kui pikalt V. Planini töösuhe kestaks – iseloomustuse kohaselt pole ta varem ametlikult töötanud ning on vanglaski töö tegemisse negatiivselt suhtunud. Seevastu on V. Planin pannud materiaalse kasu saamiseks korduvalt toime kuritegusid. Seega eksisteerib tõsiseltvõetav oht, et kriminaalse tulu hankimist võib ta jätkata edaspidigi.
13.Taolist kartust suurendab ka V. Planini uimastisõltuvus. Olgugi, et V. Planin väljendab sõnades soovi narkootikumidest loobuda, ei pruugi ta selleks tegelikult võimeline olla. Vangla
meditsiiniosakonna andmetel on V. Planin hinnatud sõltlaseks. Narkootikume on ta tarvitanud enam kui 25 aastat, olles pruukinud nii kanepit kui kokaiini – viimast ka süstimise teel. Ehkki kaitsja toob välja, et V. Planin on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille läbiviija hinnangul on V. Planin motiveeritud uimastitest hoiduma, on ta samasisulise programmi varemgi läbinud – juba 2019. aastal võttis V. Planin nimetatud programmist aktiivselt osa, kuid ei suutnud vanglast vabanedes narkootikumidest hoiduda. Öeldu näitab, et V. Planini sõltuvusprobleem võib osutuda liiga tõsiseks, et see pelgalt teoreetilise programmi läbimisega täiel määral taanduks. Muud tõsiseltvõetavat sammu probleemi seljatamiseks süüdimõistetu välja käinud ei ole. Seetõttu on võimalik, et V. Planin jätkab narkootikumide tarvitamist ka pärast vanglast vabanemist, mis suurendab tema retsidiivsusriski.
14.Kuigi prokuratuur ja vangla toetavad V. Planini vabastamist, ei ole kummagi arvamus kohtu jaoks siduv – need seisukohad on olulised vaid niivõrd, kuivõrd neis esitatakse kinnipeetava vabastamist toetavaid või mittetoetavaid argumente, millele kohus peab põhjendamiskohustusest tulenevalt vastama. Kuna prokuratuur ja vangla enda seisukohta sisuliselt põhjendanud pole, ei saa neile ka V. Planini vabastamise üle otsustamisel tähendust omistada.
15.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et V. Planini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. V. Planini varasema elukäigu pinnalt on tõenäoline, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Taolist seisukohta ei muuda ka kaitsja poolt viidatud positiivsed asjaolud, sest uute kuritegude risk jääb püsima neist hoolimata – erinevalt kaitsjast pole kolleegiumi meelest seda võimalik maandada isegi elektroonilise valve ega kriminaalhoolduslike meetmete abil. Iseloomustuse andmetel on V. Planin varasemalt rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo.
16.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 pst 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 22. märtsi 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata.
17.V. Planini kaitsja vandeadvokaat I. Žurina taotleb kohtumäärusega tutvumise, asja materjalide seostamise (30 minutit) ning määruskaebuse koostamise (60 minutit) eest tasu 108 eurot, millele lisandub käibemaks 23,76 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu V. Planinilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.