Üldohtlikud süüteod › Lõhkematerjaliga seotud süüteod

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Planini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Valeri Planin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.03.2023 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1, § 418 lg 2 p 1, 2, § 4181 lg 2 p 1 järgi ja KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel talle mõisteti karistuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Otsus jõustus 04.05.2023. Karistuse kandmise algus 31.05.2022 ja lõpp 31.08.2024. Kinnipidamisasutuses Valeri Planini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Valeri Planinil on viis kehtivat kriminaalkaristust, vanglas viibib viiendat korda. Varasemalt on toime pannud mitmeid varavastaseid kuritegusid, huligaansuse, üliraske kehavigastuse tekitamise ja auto ärandamise, valeütluste andmise, võõra vara tahtliku hävitamise, tulirelvade ebaseadusliku käitlemise. Käesolevalt karistatud tulirelva ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses ei ole motiveeritud töötama. Kinnipeetava sõnul ei ole ta kunagi töötanud ega soovi seda ka vanglas teha. Kinnipeetav läbis programmi Eluviisitreening täies mahus. 11.08.2023 Viru Vanglas alustas uuesti riigikeele õppe A1 taseme kursuse läbimist, lõpetas 24.11.2023 positiivse tulemusega. Alates 15.01.2024 omandab riigikeelt A2 taseme kursusel. 28.09.2023 vaadati läbi isiku elukäik, teod ja tagajärjed. Isik tunnistab, et varem ei elanud seadusekuulekalt. 29.09.2023 kinnipeetavaga vesteldud vabanemisjärgsest toimetulekust - kinnipeetava sõnul on ta teinud vanglas viibimisest omad järeldused. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on eramajaga, mis kuulub kinnipeetava emale. Elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Igapäevaselt elab antud elamispinnal isiku ema ja tema elukaaslane, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on xxx haridust, eriala puudub. Isik tegeles enne vangistust võimalusel juhutöödega. Varasemalt ametlikult ei ole töötanud ja on keeldunud korduvalt vangistuse ajal töötamast majandustöödel. Väljendab jätkuvalt seisukohta, et ei soovi vanglas töötada. Isikul puuduvad tööoskused ja -kogemused. Vabanemisel töökoht puudub. Tulevikus tahab tegeleda põllumajandusega. Vangistuse ajal on teda rahaliselt toetanud peamiselt ema. Varasemalt on pannud toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, seega on oht, et võib raskuste korral teenida sissetulekut illegaalsel teel. K-Raha andmetel 05.02.2024 seisuga tasumata nõudeid 17255,64 euro ulatuses, vabanemisfondis xxx eurot. Isik on arvamusel, et ei hakka nõudeid tasuma. Suhtlusringkonda on varasemalt kuulunud ka kriminaalse taustaga isikud ning isik ei näe võimalust ja põhjust nendega suhteid katkestada. Isik on tuttavate poolt mõjutatav ja suur osa kuritegudest pandud toime grupiviisiliselt. Isiku sõnul ei ole tal probleeme alkoholi tarvitamisega ja väidetavalt tarvitab alkoholi mõõdukalt, 1-2 korda kuus kerget alkoholi ja paar korda aastas kanget alkoholi. Enda sõnul vägivaldne alkoholijoobes ei ole. Samas on varasemalt pannud toime kuritegusid (sh vägivallakuriteo) alkoholijoobes, mis viitab, et alkoholi kuritarvitamine võib tuua endaga kaasa enesevalitsuse kaotamise ja läbimõtlematu käitumise. Samuti on karistatud väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest 2002. a. 2019. a. läbis sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" Oli aktiivne osaleja, kuid enda tarvitamisharjumustes erilist probleemi ei näe ja õigustab oma tarvitamist. Praeguse vangistuse ajal läbis programmi uuesti 08.08.2023 - 18.09.2023 täies mahus. Läbiviija hinnangul on isikul motivatsioon ja oskused, et tulevikus tarvitamisest hoiduda. Vangla meditsiiniosakonna andmetel (24.05.2023) tarvitab umbes 25 aastat, kuni käeoleva vangistuseni, pidevalt marihuaanat (2-3 korda päevas). Proovinud on ka teisi narkootikume. On süstinud. 25.05.2023 on öelnud, et tarvitas kergeid narkootikume (marihuaanat) 2-3 korda poole aasta jooksul. Samas on isik meditsiiniosakonna andmetel hinnatud sõltlaseks (kokaiin, akuutne kuni 02.2019). Tarvitas igapäevaselt kokaiini, sealhulgas ka süstimise teel. Hulgaliste varavastaste kuritegude toimepanemine viitab samuti sõltlasele omasele käitumisele. 2019. a läbis sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Osales aktiivselt, kuid enda tarvitamisharjumustes probleemi ei näe. Õigustab oma tarvitamist. Motivatsioon oma tarbimisharjumusi muuta puudub. Praeguse vangistuse ajal läbis programmi uuesti 08.08.2023 18.09.2023 täies mahus, oli aktiivne osaleja. Läbiviija hinnangul on isikul motivatsioon ja

oskused, et tulevikus tarvitamisest hoiduda. Praeguse kuriteo üks episood - narkootikumide (kanep) käitlemine suures koguses. Valeri Planin on süstemaatiline õigusrikkuja. Isiku käitumist vabaduses mõjutab kõige enam see kas ta suudab säilitada kainet eluviisi ja leida omale töökoha, mis tagaks igakuise kindla sissetuleku. Samuti see, kas ta suudab hoiduda suhtlemast negatiivset mõju avaldavate isikutega. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et Valeri Planin muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Isik väljendab vangistuses subkultuurile omaseid hoiakuid, näiteks on keeldunud vanglas tööhõives osalemisest, kuna leiab, et majandustöö ei ole tema jaoks, isiku sõnul ei ole ta ka vabaduses töötanud. Suhtumine ametiisikutesse on pigem negatiivne ja omakasupüüdlik. Eelnevate vangistuste jooksul on oma pidevat distsipliinirikkumist põhjendanud sellega, et vanglaametnikud on liiga üleolevad ning käskude jagamise asemel tuleks neil viisakam olla. Talle on vastumeelt korraldustele alluda, kui neid jagatakse ebaviisakal moel. Isik on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo. Suhtumine ühiskonda on negatiivne. Isik ei austa teiste inimeste õigusi ja vara ning ei ole väärtustanud ühiskonnas toimivaid reegleid. Samuti ei teadvusta realistlikult kuritegude toimepanemise põhjuseid, mistõttu on kaheldav, kas suudab kuritegelikust käitumisest loobuda. Isik ei suuda ega oska leida alternatiive seadusvastasele käitumisele ja kordab oma vigu. Lisaks on isikul väljakujunenud kuritegelik elustiil. Tulevikus soovib elada rahulikult ja normaalselt, oskab probleemidega toime tulla, ei suhtle inimestega, kes võivad talle halvasti mõjuda. Tal on olemas toetavad suhted, väärtused muutunud prosotsiaalsemaks. Vangla riskihindamise kohasel Valeri Planin on kõrgohtlik avalikusele. Oht seisneb füüsilises ründes ja võimalike kehavigastuste tekitamises. Lisaks ka laskemoona ja relva ning narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises. Oht on tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi või narkootikume ja satub konfliktsesse olukorda, mida ei suuda ilma vägivallata lahendada. Oht suureneb, kui isik ei muuda oma hoiakuid, mõtlemist ja käitumist ning jätkab suhtlemist kriminaalse tutvusringkonnaga. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43% Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning asjaolule, et tegemist on kinnipeetava viimase tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalusega, toetab vangla Valeri Planini karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Valeri Planini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata Valeri Planinile katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks mitte vähem kui kuus kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Valeri Planinile järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 2(1) - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; KarS § 75 lg 2 p 8 - osalema sotsiaalabiprogrammis, mis maandaks elustiili, tööhõive, tulevikuväljavaadete, mõtlemise ja käitumise riske; KarS § 75 lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele 2 kuud, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. V.Planin saatis kohtule veel motivatsioonikirja, milles viitab, et soovib seljatada enda kriminaalne minevik. On katkestanud kõik sidemed varem karistatud isikutega. Vabaduses on olemas kindel töökoht ja toetav perekond. Väljendab siirast kahetsust nii viimase kuriteo kui senise

kriminaalse eluvaliku üle. Soovib saada võimalust, et tõestada endale ja oma lähedastele, et on valmis olema seaduskuulekas ja täisväärtuslik ühiskonnaliige. Motivatsioonikirjale on lisatud Viru vangla tunnistus riigikeele A1 taseme kursuse läbimise kohta ja tunnistus Eluviisitreeningu sotsiaalprogrammi läbimise kohta. Prokurör oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Põhjendusi prokuröri arvamusest ei nähtu. Kohtuistungil Valeri Planin avaldas, et soovib vabaneda ennetähtaega. Praegu käib riigikeele kursustel. On nõus vabastamisega elektroonilise valve alla. Plaanid vabaduses – tegeleda kodumaja remontimisega, minna tööle. Töökoht on muidu olemas, aga elukoht asub xxx üsna kaugel. Soovib leida tööd, mis oleks kodule lähedal, nt xxx. Suudab hoiduda kuritegude toimepanemisest. Viimane kuritegu on seotud relvade kollektsioneerimisega. Nüüd vaatas oma elu üle. On nõus kriminaalhoolduse nõuetega. Kaitsja leidis, et õiguspärane käitumine karistuse kandmise ajal on oluliseks ennetähtaegse vabastamise tingimuseks ning antud asjas on see nõue täidetud. Ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea tuvastama mingeid erilisi asjaolusid. Planini käitumine vanglas on olnud hea ja ta täidab individuaalses täitmiskavas märgitud eesmärgid. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud täies mahus sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabaduses võib ennast registreerida töötukassas. Isiku senine elukäik ei kaalu üles iseloomustuses märgitud positiivseid asjaolusid.

KOHTU SEISUKOHT

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Kohus tuvastab rida positiivseid asjaolusid Valeri Planini suhtes. Kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Tal on vabaduses olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. On läbinud sotsiaalprogramme "Eluviisitreening" ja keeleõppe. Kohus arvestab aga ka seda, et elukoht oli Valeri Planinil ka kuritegude toimepanemise ajal, mille eest ta praegu karistust kannab ja see ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Seda enam, et kuritegu pani ta toime enda elukohas. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei maanda uue kuriteo toimepanemise riski, sest see seade ei võimalda kontrollida, mida isik teeb. See annab vaid infot selle kohta, kas isik asub tema kodus paigaldatud seadme tööpiirkonnas (ehk kas ta on kodus) või mitte. Vabanemisel garanteeritud töökoht V.Planinil puudub. Kuriteod olid seotud materiaalse kasu saamisega. Tal on rahalisi nõudeid 17255,64 eurot. Majanduslikke raskustesse sattudes võib ta toime panna uusi süütegusid. Varasemalt ta pole ametlikult töötanud ja elas kriminaalsest tulust. Ka vangistuses keeldus tööst, mis osutub teatud kriminaalsetele hoiakutele.

Suureks riskifaktoriks Valeri Planini puhul on sõltuvusainete tarvitamine. Sõltuvusainete tarvitamine mõjutab isiku käitumist ja suurendab kuritegude toimepanemise ohtu. On karistatud mh narkootikumide käitlemise eest. Valeri Planini puhul ei ole kindlust, et seekord suudab ta sõltuvusainete tarbimisest loobuda. Tagasilanguse puhul võib selle mõju avalduda tema õigusvastases käitumises. Valeri Planin on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib juba viiendat korda. Eelmise 03.10.2018 Harju Maakohtu otsusega karistati teda KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 ja KarS § 418 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat ja 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus 27.03.2018, karistus täidetud 27.05.2020. Vaatamata varasematele karistustele ei loobunud V.Planin kuritegelikust käitumisest ning jätkas samalaadsete süütegude toimepanemist. Praegu kannab Valeri Planin karistust tulirelva ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei nõustu kohus vangla arvamusega, kes toetab Valeri Planini ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri arvamus on põhistamata ning kohus ei võta seda arvesse. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel määrav on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (TrtRK 25.06.2019 määrus nr 1-16-4256, p 34). Kehtiva kohtupraktika järgi olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Kuigi vangla ja prokuratuur toetavad Valeri Planini ennetähtaegset vabastamist isiku senine käitumine räägib selle vastu. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Valeri Planini vabastamisega enne tähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.