1-24-1085/5 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Tulenevalt KrMS § 251 saab kohaldada kriminaalasjas käskmenetlust, kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolm aastat vangistust. Kohus nõustub prokuröriga, et käsilolevas kriminaalasjas on põhjendatud kohaldada käskmenetlust KrMS § 253 ja § 254 järgi. KarS § 424 lg 1 järgi on karistatav mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. E. Kiirendi süüd kinnitavad tema enda ütlused (tl 22-23), milles ta tunnistab oma süüd ning selgitas, et oli 20.07.2023 sõbra juures, jõi viina. Õhtul soovis sõita xxx külla venna juurde, rooli istudes oli enesetunne hea, kuid teadis, et päris kaine pole. Sõitis enda sõidukiga. Maanteel pidas politsei teda kinni, ta puhus indikaatorvahendisse ja tuvastati joove. Edasi toimetati ta jaoskonda, kus puhus tõendusliku alkomeetrisse, lõplik joove oli 0,90 mg/l. Kahetseb juhtunut, see oli esimene ja viimane kord, kus läks rooli joobes. Elab xxx, kuid käib tihti Eestis. Lisaks süüdistatava enda ütlustele kinnitavad juhtunut tunnistaja A. O (abipolitseinik) ütlused (tl 15) selle kohta, et olles abis 20.07.2023 Harjumaal Saue vallas Männikul, sõitsid politseiametnikuga Männikult Saue suunas. Nende ees sõitis xxx reg nr xxx, sõiduk sõitis korduvalt vasakul olevasse äärekivisse. Tunnistaja ja politseiametnik peatasid sõiduki, sõidukit juhtis E. Kiirend. Vesteldes juhiga oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Indikaatorvahendiga kontrollimisel oli tulem 1,03 mg/l. Politseiametnik kõrvaldas isiku juhtimiselt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 13) kohaselt kõrvaldati E. Kiirend mootorsõiduki juhtimisel 20.07.2023 LS 91 lg 2 p 2 alusel kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et E. Kiirendil tuvastati 20.07.2023 kell 19:07 joove 1,03 g/l (tl 8). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll tõendab, et E. Kiirendil oli 20.07.2023 3/5

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat rahalise karistusega 100 päevamäära (päevamäär 100 eurot), s.t 1000 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E. Kiirendi eelvangistuses viibitud aeg (20-21-07.2023), s.o 2 päeva ehk 6 päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 940 eurot. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistataval kehtivad kriminaalkaristused puuduvad (tl 24). Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et E. Kiirend ei ole 2021 ega 2022. aastal tuludeklaratsiooni esitanud (tl 18), sissetuleku puudumist kinnitab ka teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 20). Siinkohal märgib kohus, et isikule mõistetav karistus peab olema ka reaalselt täidetav. Kuigi E. Kiirendil sissetulek puudub, on ta avaldanud soovi käskmenetluse kohaldamiseks, s.t möönnud, et on suuteline rahalist karistust kandma. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on keskmisest väiksem, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt ning karistuse eripreventiivseid eesmärke, peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Selline karistus peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, s.o mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et E. Kiirend tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga, mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, võttes aluseks miinimumpäevamäära 10 eurot, seega rahaline karistus 1000 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E. Kiirendi eelvangistuses viibitud aeg (20-21-07.2023), s.o 2 päeva ehk 6 päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 940 eurot. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata Erich Kiirendile mõistetud 940 euro suuruse rahalise karistuse tasumine võrdsetes osades 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt esimesed üksteist kuud 78,33 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 78,37 eurot.