Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-23-5055 7. märts 2024 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp AS-i B vara arestimine ja ühinemise, jagunemise ning likvideerimise keelamine Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2023. a määrus AS-i B kaitsja vandeadvokaat Raul Talts, määruskaebus Prokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Lily Sandel 7. veebruar 2024, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2023. a ja Harju Maakohtu 21. septembri 2023. a määrus osas, millega kohtud kohaldasid AS-i B suhtes ühinemise, jagunemise ja likvideerimise keeldu ning otsustasid „teha sellesisuline kandeavaldus äriregistrisse“.
2.Prokuratuuri taotlus AS-i B ühinemise, jagunemise ja äriühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmise keelamiseks jätta rahuldamata.
3.Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Sarnased lahendid
Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod
1.Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 28. augustil 2023 taotluse tagada AS-ile B rahalise karistuse mõistmine või konfiskeerimise asendamine, kohaldades kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 1414 ja 142 alusel järgmisi abinõusid: 1) arestida AS-i B sõiduauto Porsche (väärtusega 94 450 eurot); äriühingu maksekontole kantud ja sinna laekuv raha kuni 100 000 euro ulatuses ning Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol olevad 4560 eurot 61 senti; 2) keelata AS-il B ühinemine, jagunemine ja äriühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine.
2.AS-i B kahtlustatakse
1-23-5055 1) karistusseadustiku (KarS) § 931 lg 2 järgi selles, et ta importis 16. septembril 2022 Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki sanktsioneeritud kaupa ehk 12 430 071 kg rasket kütteõli, mille väärtus oli 6 587 937 USA dollarit 63 senti. See kaup oli vähemalt kaudselt ostetud Vene äriühingult. Nii rikkus kahtlustatav Euroopa Liidu Nõukogu 21. juuli 2022. a määruse nr 2022/1269 artiklis 3j sätestatud keeldu; 2) KarS § 345 lg 2 järgi selles, et ta esitas kütteõli impordiprotseduuride käigus Maksu- ja Tolliametile Kasahstani Vabariigi ekspordideklaratsioonid, mis olid võltsitud.
3.Prokuratuuri hinnangul võidakse AS-ile B kohaldada rahalist karistust kuni 4 miljonit eurot või mõista temalt süüteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimise asendamiseks välja ligikaudu 6,1 miljonit eurot. AS-i B juht on öelnud, et äriühingu tegevus peatatakse. See fakt ja mitu teist asjaolu viitavad võimalusele, et äriühing likvideeritakse ja kustutatakse registrist. Isegi, kui seda ei tehta, on oht, et tegevuse peatamise tõttu lõpevad AS-i B rahavood ja ta võõrandab olemasoleva vara. Siis pole kahtlustataval karistuse mõistmise või konfiskeerimise ajaks vara, mille arvelt kohustus täita. Märgitud põhjustel tuleb taotluses loetletud vara rahalise karistuse täitmise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestida.
4.Täiendavalt taotles prokuratuur KrMS § 1414 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 3 alusel AS-il B ühinemise ja jagunemise ning lõpetamise otsuse vastuvõtmise keelamist. Selle abinõu eesmärk on tagada kahtlustatava säilimine, et tema suhtes saaks toimuda kohtumenetlus, kus otsustatakse karistamine ja konfiskeerimine. Kui juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav ühineb teise juriidilise isikuga või jaguneb selliselt, et endine juriidiline isik lõpeb, tuleb kriminaalmenetlus selle juriidilise isiku suhtes lõpetada. Kavatsus lõpetada AS-i B majandustegevus viitab äriühingu lõpetamise ohule. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 21. septembril 2023 prokuratuuri taotluse, arestis rahalise karistuse tagamiseks taotluses märgitud AS-i B vara, kohaldas äriühingu suhtes ühinemise, jagunemise ja likvideerimise keeldu ning otsustas teha sellesisulise kandeavalduse äriregistrisse.
6.Kohus leidis, et prokuratuuri taotluse aluseks olev kuriteokahtlus on põhjendatud. Arvestades võimaliku rahalise karistuse suurust, kahtlustatava majanduslikku olukorda ning äriühingu tegevuse tõenäolist peatumist või lõppemist, on oht, et vara arestimata jätmisel osutub rahalise karistuse täitmine oluliselt raskemaks või võimatuks. Pole andmeid, et kahtlustataval oleks muud vara, ja seega ei saa arestimise eesmärki saavutada leebema abinõuga.
7.AS-i B süüküsimuse lahendamiseks on tarvis, et ta oleks kriminaalmenetluse vältel õigus- ja süüvõimeline. Kriminaalasja materjalid viitavad ohule, et kahtlustatav võidakse registrist kustutada, millega lõpeks ka tema õigus- ja süüvõime. Seetõttu tuleb keelata AS-i B ühinemine, jagunemine ja likvideerimine. Ringkonnakohtu määrus
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. oktoobril 2023 maakohtu määruse muutmata ja selle peale esitatud AS-i B kaitsja kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus määras täiendavalt kindlaks rahasummad, mille maksmisel Rahandusministeeriumi kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse määruse täitmine AS-i B vara arestimise osas.
2(6)
1-23-5055
9.Maksekonto ja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto arestimine ei ole kahtlustatava jaoks ebamõistlikult koormav. Arestimise ulatus on oluliselt väiksem võimalikust rahalisest karistusest. Kuna pole andmeid, et kahtlustataval oleks muud vara, ei ole arestimise eesmärk kontosid arestimata saavutatav. Samas on kindlaksmääratud rahasumma tasumisel või pangagarantii andmisel võimalik vara arestimise määruse täitmine lõpetada.
10.Vastuseks kaitsja väitele, et KrMS § 1414 lg 1 mõte ei ole juriidilisest isikust kahtlustatava õigusja süüvõime tagamine, märkis ringkonnakohus järgmist. KrMS § 1414 lg 1 sõnastuse kohaselt saab osutatud sättes ette nähtud abinõusid tõesti kohaldada selleks, et tagada kohtulahendi täitmist, mitte aga selle tegemist. Peab aga arvestama, et juriidilise isiku lõppemise korral tuleb kriminaalmenetlus lõpetada ja kohtuotsust teha ei saa. Niisiis ei ole muud KrMS § 1414 lg 1 alusel kohaldatavad kohtulahendi täitmise tagamise meetmed juriidiliste isikute puhul efektiivsed, kui esinevad asjaolud, mis viitavad juriidilise isiku ühinemise, jagunemise või lõpetamise võimalikkusele. Neil põhjustel tuleb lähtuda tõlgendusest, et KrMS § 1414 lg 1 ja TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel on võimalik kohaldada ühinemise, jagunemise ja lõpetamise keeldu, võimaldamaks jõuda kriminaalasjas sisulise lahendini.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kaitsja määruskaebus
11.Kaitsja taotleb AS-i B maksekonto ja ettemaksukonto aresti alt vabastamist, samuti ühinemise, jagunemise ning likvideerimise keelu tühistamist.
12.AS-i B maksekonto ja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto arestimine on ebaproportsionaalne. Ringkonnakohus ei hinnanud vara arestimise mõju kahtlustatava majandustegevusele. Selle abinõu kohaldamine toob kaasa kahtlustatava majandustegevuse seiskumise ja võib raskendada vara arestimise eesmärgi saavutamist.
13.KrMS § 1414 lg-s 1 sätestatud abinõusid saab kohaldada vaid kohtulahendi täitmise, mitte aga selle tegemise tagamiseks. KrMS § 1414 laiendav tõlgendus, millest kohtud lähtusid, väljub sätte sõnastuslikest piiridest. Aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustavad aktsionärid üldkoosoleku otsusega. TsMS § 378 lg 1 p 3 ei võimalda piirata aktsionäride pädevust. Lisaks on kõnesoleva keelu kohaldamine rahalise karistuse täitmise tagamiseks ebasobiv, ebaproportsionaalne ning kahtlustatava aktsionäri põhjendamatult koormav, riivates tema ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. Ühinemise, jagunemise ja lõpetamise keelu kohaldamine ei garanteeri rahalise karistuse täitmist, kui isikul ei ole piisavalt vara. Prokuratuuri vastus
14.Prokuratuur palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.AS-i B vara arestimine on seaduslik ja põhjendatud ning mitte miski määruskaebuses märgitust ei anna alust kohtumäärusi selles osas muuta. KrMS § 390 lg-st 1 ja § 363 lg 4 p-st 1 juhindudes jätab kolleegium kaitsja vastuväited vara arestimisele käsitlemata.
16.Kohtumäärused tuleb aga tühistada osas, millega kohtud kohaldasid AS-i B suhtes KrMS § 1414 lg 1 ja TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel ühinemise, jagunemise ja likvideerimise keeldu, ehkki tühistamist ei tingi need põhjused, millele tugineb kaitsja.
3(6)
1-23-5055
17.Prokuratuur palub keelata AS-il B ühinemine, jagunemine ja lõpetamise otsuse vastuvõtmine selleks, et tagada kriminaalmenetluse kestel kahtlustatava õigus- ja süüvõime säilimine. Teisisõnu on prokuratuuri eesmärk kõnesoleva tagamisabinõu kohaldamisel vältida seda, et AS B kustutatakse enne tema süüküsimuse lahendamist registrist, äriühing lõpeb ja kriminaalmenetlus tuleb KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ka kohtud põhjendasid KrMS § 1414 lg 1 ja TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaldamist eeskätt vajadusega säilitada AS-i B süü- ja õigusvõime, tagamaks võimalust toimetada kriminaalmenetlust ja otsustada isiku õigeks- või süüdimõistmine.
18.KarS § 37 kohaselt on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (§ 26 lg 2) ja lõpeb siis, kui varatu juriidiline isik kustutatakse registrist (§ 45 lg 2). Sarnaselt sätestab äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 3 äriühingu puhul, et selle õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega, kui äriühingul puudub vara. Äriühing võib lõppeda mh ühinemisel mõne teise äriühinguga, kui tegemist on ühendatava ühinguga (ÄS § 391 lg 1), jagunemisel jaotumise teel (ÄS § 434 lg 2) või lõpetamisel mõnel TsÜS §-s 39 sätestatud alusel. Samas ei lõpe äriühing ka ühinemise, jagunemise ega muul alusel lõpetamise korral enne äriregistrist kustutamist.
19.Takistamaks seda, et juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav kustutatakse registrist ja lõpeb enne, kui jõuab lõpule tema suhtes toimetatav kriminaalmenetlus, ei ole tarvis kohtumäärust ühinemise, jagunemise ja likvideerimise keelamise kohta. Nimelt on 1. veebruaril 2023 jõustunud äriregistri seaduse (ÄRS) § 60 lg 2 p 2 kohaselt juriidilise isiku registrist kustutamise üks kohustuslik tingimus see, et kustutatav juriidiline isik ei osale menetlusosalisena üheski käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses. Lisaks sätestab samuti 1. veebruaril 2023 kehtima hakanud TsÜS § 45 lg 11, et eraõiguslikku juriidilist isikut ei kustutata registrist, kui see osaleb menetlusosalisena mõnes käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses kahtlustatavana, süüdistatavana, kolmanda isikuna või tsiviilkostjana, samuti väärteomenetluses menetlusaluse isikuna või täitemenetluses või vahekohtumenetluses ja registrist kustutamine takistaks seda menetlust. Kui juriidiline isik on loetud lõpetatuks pankrotiavalduse menetluse või pankrotimenetluse raugemise tõttu, ei kustutata teda registrist ainult juhul, kui ta on menetlusosaline käimasolevas kriminaalmenetluses, välja arvatud menetleja loal. Likvideerijad peavad isiku registrist kustutamise avalduses kinnitama, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole.
20.TsÜS § 45 lg 11 esimene lause välistab selles sättes nimetatud juriidilise isiku registrist kustutamise üksnes juhul, kui registrist kustutamine takistaks käimasolevat menetlust. Seevastu ÄRS § 60 lg 2 p 2 kohaselt ei tule registripidajal registrist kustutamise eeldusena hinnata, kas juriidilise isiku osalemine menetlusosalisena mõnes kohtu-, kriminaal- või täitemenetluses takistab seda menetlust. Piisab üksnes juriidilise isiku osalemisest menetlusosalisena vastavas menetluses. (Vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2023, § 45 komm 3.2 (kommentaari autor K. Saare).) Kolleegium leiab, et vähemalt kriminaalmenetlust puudutavas osas on ÄRS § 60 lg 2 p 2 erinorm TsÜS § 45 lg 11 esimese lause suhtes. See tähendab, et registripidaja ei saa juriidilisest isikust menetlusosalist – sh kahtlustatavat ega süüdistatavat – kriminaalmenetluse kestel registrist kustutada. Üldjuhul ei ole see võimalik isegi mitte kriminaalasja menetleja loal.
21.Erandina võib TsÜS § 45 lg 11 teise lause kohaselt enne käimasoleva kriminaalmenetluse lõppu registrist kustutada sellise juriidilisest isikust menetlusosalise, kes loetakse lõpetatuks pankrotiavalduse menetluse või pankrotimenetluse raugemise tõttu (vt ka TrtRngK 06.02.2024, nr 2-24-960/3, p 9). See on aga lubatav üksnes kriminaalasja menetleja – kohtueelses menetluses seega prokuratuuri või uurimisasutuse – loal. Menetleja loa puududes jääb ka viimati nimetatud juriidiline isik registrisse ja kriminaalmenetlust ei saa tema suhtes KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel lõpetada. 4(6)
1-23-5055
22.Kohustus kontrollida, kas juriidilise isiku registrist kustutamine pole ÄRS § 60 lg 2 p 2 või TsÜS § 45 lg 11 kohaselt takistatud, lasub äriregistri pidajal ehk Tartu Maakohtu registriosakonnal (ÄRS § 5 lg 1). Vältimaks ohtu, et registripidaja ei saa enne juriidilise isiku registrist kustutamist tema suhtes käimasolevast kriminaalmenetlusest teada, võib kriminaalasja menetleja ise registripidajat menetluse toimumise faktist informeerida.
23.Niisiis on ka AS-i B registrist kustutamine kuni tema suhtes toimetatava kriminaalmenetluse lõpuni keelatud juba seaduse alusel. Järelikult ei saa see äriühing enne kriminaalmenetluse lõppu õigus- ja süüvõimet kaotada – seda vähemalt mitte ilma kriminaalasja menetleja loata (vt punkt 21). Seega pole AS-i B õigussubjektsuse säilitamiseks tarvis tema ühinemist, jagunemist, lõpetamise otsuse vastuvõtmist ega likvideerimist KrMS § 1414 lg 1 ja TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel keelata.
24.Kuigi KrMS § 1414 lg 1 ja TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel äriühingu ühinemise ja jagunemise keelamine ei ole põhjendatud juriidilise isiku süüvõime säilitamiseks, võib see mõnikord olla vajalik tema maksevõime säilitamiseks. Nii on see ennekõike juhul, kui äriühingu vara arest või tema kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek ei ole mõne KrMS 1414 lg-s 1 nimetatud rahalise kohustuse täielikuks tagamiseks piisav ning lisaks on alust arvata, et äriühingul võib olla või tekkida vara, mida ei ole õnnestunud kriminaalmenetluses arestida või kohtuliku hüpoteegiga koormata. Kui kahtlustatav või süüdistatav ühendab endaga võlgades äriühingu või jaguneb eraldumise teel, säilib küll tema õigus- ja süüvõime, kuid eelduslikult väheneb tema vara väärtus. See võib takistada kriminaalasjas tehtava kohtuotsuse täitmist. Samas ei ohusta kõnesolev ühinemine ega jagunemine äriühingu rahalise kohustuse täitmist ulatuses, milles see on tagatud vara aresti (arestipandiõiguse) või kohtuliku hüpoteegiga, sest need annavad õigustatud isikule teiste võlausaldajate ees eelisõiguse (vt ka RKKK 07.12.2016, nr 3-1-1-68-16, p-d 51–52 ja 25.03.2021, nr 1-20-7989/25). Võlgniku varale kriminaalmenetluses võimaliku konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohaldatud arest või kohtulik hüpoteek ei lõpe pankrotiseaduse § 45 lg 2 kohaselt ka võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
25.KrMS § 1414 lg 3 esimese lause kohaselt tuleb varalist nõuet tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kahtlustatavat, süüdistatavat, tsiviilkostjat või kolmandat isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada asjaolusid arvestades põhjendatuks. Seepärast on kahtlustatava või süüdistatava varalise seisundi tagamiseks üldjuhul põhjendatud keelata vaid ühinemise ja jagunemise äriregistrisse kandmine, mitte aga ühinemis- või jagunemislepingu sõlmimine (ÄS §-d 392 ja 435), ühinemis- või jagunemisotsuse tegemine (ÄS §-d 421 ja 440) või muude ühinemise või jagunemisega seotud toimingute tegemine. Nimelt ei toimu ühendatava ühingu vara üleminek ühendavale ühingule ja osaluse omandamine ühendatavas ühingus mitte ühinemislepinguga, vaid seaduse jõul koos ühinemise äriregistrisse kandmisega. Ühinemisleping ei sisalda seega vara käsutamist (vara käsutustehingut). (RKTK 16.03.2022, nr 2-21-9913/13, p 8) Sama põhimõte kehtib mutatis mutandis ka jagunemislepingu korral.
26.Menetletavas asjas taotles prokuratuur AS-i B ühinemise ja jagunemise keelamist üksnes äriühingu õigus- ning süüvõime, mitte varalise seisundi säilitamiseks. Ühtlasi sedastasid kohtud, et teadaolevalt ei ole kahtlustataval muud vara peale praeguses asjas arestitu. Järelikult ei anna prokuratuuri taotlus ega kohtute kindlaks tehtud faktid alust AS-i B ühinemist ja jagunemist keelata.
27.Neil põhjustel tuleb kohtumäärused AS-i B ühinemise, jagunemise ja likvideerimise keelamist puudutavas osas tühistada ning prokuratuuri taotlus KrMS § 1414 lg 1 ja TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaldamiseks rahuldamata jätta.
28.Sõltumata eeltoodust märgib kolleegium, et ebatäpne on kohtute otsustus teha AS-i B ühinemise, jagunemise ja likvideerimise keelu kohaldamise kohta „sellesisuline kandeavaldus äriregistrisse“. 5(6)
1-23-5055 Aktsiaseltsi kohta äriregistrisse kantavad andmed on loetletud ÄRS §-des 12 ja 13 ning ÄS §-s 251. Osutatud sätete kohaselt ei tehta äriregistrisse kannet selle kohta, et kohus on keelanud äriühingu ühinemise, jagunemise, lõpetamise ja likvideerimise. Ühtlasi tuleb tähele panna, et kui äriregistri kanne tehakse kohtulahendi alusel, siis ei esita kohus selleks registripidajale kandeavaldust ja registripidaja ei tee ka kandemäärust (vt ÄRS § 49).
29.Menetletavas asjas taotles prokuratuur mh AS-i B lõpetamise otsuse vastuvõtmise keelamist. Kohtud rahuldasid prokuratuuri taotluse, keelates aga AS-i B likvideerimise. Kolleegium märgib, et juriidilise isiku lõpetamise otsustamine (TsÜS § 39 lg 1 p 1) ja likvideerimine (TsÜS § 41) on erineva tähendusega mõisted ja neid ei saa käsitada sünonüümidena.
30.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg‐st 1 ning § 361 lg 1 p‐st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2023. a kui ka Harju Maakohtu
21.septembri 2023. a määruse osas, millega kohtud kohaldasid AS-i B suhtes ühinemise, jagunemise ja likvideerimise keeldu ning otsustasid „teha sellesisuline kandeavaldus äriregistrisse“. Prokuratuuri taotlus sellise keelu kohaldamiseks jääb rahuldamata. Muus osas kolleegium ringkonnakohtu määrust ei muuda. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.