1-23-6989
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2024. a Tallinnas
Kriminaalasja number
1-23-6989 (kohtueelses menetluses 23231751421)
Kohtunik
Kristjan Paluteder
Kohtuistungi sekretär
Ave Mõistlik
Kriminaalasi
Stenar Nüganeni süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Natalia Duškina
Süüdistatav
STENAR NÜGANEN, isikukood: 38709265221; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: xxx. Kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 16.09.2022. a Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Katseaja alguseks loeti 16.09.2022. a. Väärteokorras karistamata (karistatus kustunud). Kehtivaid välisriigi kriminaalkaristusi 1. Tõkend: ei ole kohaldatud.
Kaitsja
süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtumenetlusest
tööd, s.o üldkasuliku tööga 720 (seitsesada kakskümmend) tundi ja määrata selle töö ära tegemise ajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
2/4
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Stenar Nüganeni süüdistatakse selles, et tema juhtis 18.05.2023 kella 15:14 ajal Tallinnas, Kopli tänaval Niidi tn suunas mootorsõidukit xxx reg-nr xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 805T kohaselt tuvastati isikul narkojoove: tetrahüdrokannabinool, kokaiin ja gammahüdroksübutüraat (GHB)). Sellise tegevusega rikkus S.Nüganen Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Stenar Nüganen toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav Stenar Nüganen ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel tuleb mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 16.09.2022. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et üks päev vangistust võrdub ühe tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 720 tundi ülkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 24 kuud. Määrata S. Nüganen üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on S. Nüganen kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3/4
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks taotleb prokurör KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 8 alusel kohustada Stenar Nüganeni käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Süüdistataval tuleb kokkuleppe kohaselt hüvitada menetluskulud, s.o määratud kaitsja tasu summas 122,40, ekspertiisitasud summas 328 eurot ning sundraha summas 1087,50 eurot. Menetluskulud eurot tuleb määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Eelnevat arvestades kohus leiab, et Stenar Nüganen tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Stenar Nüganenilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd need on kokkuleppe esemeks ja tulenevalt KrMS § 180 lgst 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus seejuures tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Prokurör täpsustas kohtuistungil kokkulepet selles osas, et palus jätta 2024. aastast rakenduv tõusnud sundraha osa riigi kanda. Kohus märgib, et alates 01.01.2024. a on II astme kuritegude puhul kohaldatavaks sundrahaks 1230 eurot, Kuna kriminaalasi saadeti kohtusse 2023. a novembri lõpus ja kokku lepiti 2023. a kehtinud sundraha määras, siis peab kohus põhjendatuks jätta sundraha ülejäänud summas (142,50 eurot) riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppes viidatud DVD-plaat salvestistega on kriminaaltoimiku osaks ja selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.