2-24-111669 Aktiva Finance Group OÜ hagi A. B. vastu põhivõla 991,67 euro, viivise 212,87 euro ja alates 14.05.2024 viivise saamiseks täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
1328,49 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), esindaja
A. J.
Kostja: A. B. (XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi A. B. vastu põhivõla 991,67 euro, viivise 212,87 euro ja alates 14.05.2024 viivise saamiseks täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Märkida, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 27.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1071,75 euro saamiseks. Kohus 26.04.2024 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.14.05.2024 hagis ja selle 24.05.2024 täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 991,67 eurot, viivise 212,87 eurot ja alates 14.05.2024 viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagi kohaselt on kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järgmised lepingud: 19.02.2013 sõlmiti liitumisleping leping nr. 2352638, mille alusel osutas hageja kostjale Eripakett 3 sisalduvaid teenuseid. Kostja sai endale sim-kaardi ja telefoni nr XXX. Tasumine käis hinnapakett ,,Eripakett 3’’ hinnakirja alusel. 14.05.2020 sõlmiti seadmekindlustus leping nr 9471897, mille alusel osutas hageja kostjale seadmekindlustust. Kindlustatud objektiks oli Huawei P30. Kostja oli kohustatud tasuma perioodil 14.05.2020-13.05.2022 igakuiselt kindlustusmakse 5,79 eurot kuus. Kokku oli kindlustus perioodi maksed summas 138,96 eurot. 13.07.2021 sõlmiti osamaksetega vara müügileping nr 11188200, mille alusel sai kostja endale 24 osamaksega OnePlus Nord CE 5G 12+256GB seadme. Kostja oli kohustatud tasuma 16,62 eurot kuus, perioodil 24 kuud. 13.07.2021 sõlmiti nutikindlustuse leping nr 11188199, mille alusel hageja osutas kostjale nutikindlustust. Kindlustatud objektiks oli OnePlus Nord CE 5G 12+256GB. Kostja oli kohustatud tasuma perioodil 13.07.2021-12.07.2026 igakuiselt kindlustusmaksu summas 4,19 eurot kuus. Kokku oli kindlustus perioodi maksed summas 251,4 eurot. 19.09.2021 sõlmiti nutikindlustuse leping nr 11511831, mille alusel hageja osutas kostjale nutikindlustust. Kindlustatud objektiks oli CAT B40 dual sim. Kostja oli kohustatud tasuma perioodil 19.09.2021-18.09.2026 igakuiselt kindlustusmaksu summas 3,09 eurot kuus. Kokku oli kindlustus perioodi maksed summas 185,4 eurot. 24.09.2021 sõlmiti liitumisleping leping nr. 1153334, mille alusel osutas hageja kostjale Soodne 4,99 sisalduvaid teenuseid. Kostja sai endale sim-kaardi ja telefoni nr XXX. Tasumine käis hinnapakett ,,Soodne 4,99’’ hinnakirja alusel. 24.09.2021 sõlmiti liitumisleping leping nr. 11533329, mille alusel osutas hageja kostjale Soodne 4,99 sisalduvaid teenuseid. Kostja sai endale sim-kaardi ja telefoni nr XXX. Tasumine käis hinnapakett ,,Soodne 4,99’’ hinnakirja alusel. 03.11.2021 sõlmiti liitumisleping leping nr. 11780725), mille alusel osutas hageja kostjale Praktiline koduinternet sisalduvaid teenuseid. Tasumine käis hinnapakett ,,Praktiline koduinternet’’ hinnakirja alusel. 03.11.2021 sõlmiti osamaksetega vara müügileping nr 11780727 (11780725 lepingu lisa), mille alusel sai kostja endale üle õhu koduinterneti 4G ruuteri BS35 seadme. Kostja oli kohustatud tasuma 5 eurot kuus, perioodil 36 kuud.
4.Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi.
5.Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja on jätnud tasumata talle perioodi eest 01.01.2022-01.04.2022 esitatud arved summas 991,67 eurot. Arve nr 2033083486 võlg on 407,73 eurot, arve nr 2033372378 võlg on 108,05 eurot, arve 2033668162 võlg on 72,40 eurot ja arve nr 2034026253 võlg on 403,49 eurot. Arvel nr. 2033083486 nõutakse 407,73 eurot lepingute nr: 11533329, 1153334, 11780725, 2352638, 11188200, 11511831, 9471897, 11188200 eest. Arvel nr. 2033372378 nõutakse 108,05 eurot lepingute nr: 11533329, 1153334, 11780725, 2352638, 11188199, 11511831, 9471897, 11188200 eest. Arvel nr. 2033668162 nõutakse 72,40 eurot lepingute: 2352638, 11780725, 11188199, 11511831, 9471897, 11188200 eest. Arvel nr. 2034026253 nõutakse 403,49 eurot lepingute: 2352638, 11780725, 11188199, 11511831, 9471897, 11188200 eest.
6.Vastavalt Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7.10 nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.04.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.05.2024. Sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 212,87 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise välja mõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 14.05.2024.
7.11.03.2024 loovutas Elisa Eesti AS kostja vastased nõuded OÜ Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Nõude loovutuse teatisega ning lepingute ülesütlemise/ lõpetamisega lõpetatakse korraga kõik lepingud, mis on olnud võlgnevuses ning ka teised lepingud, mis on sõlmitud või kehtivad. Kuna kostjal oli 4 arvega võlgnevus, siis öeldi üles kõik kehtivad lepingud ning loovutati nõue/ nõuded hagejale. Kostja vastuväited
8.Kostja kohtule ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Maakohus leiab, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu, kuna hageja ei ole tõendanud talle nõude loovutamist.
11.VÕS § 164 lg 1 esimene lause annab võlausaldajale võimaluse loovutada oma nõue võlgniku nõusolekust sõltumata tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 165 kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletud. VÕS § 166 lg-s 1 sätestatakse nõude loovutamise piirangud. Nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiline õiguslik tagajärg on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule seadus ei sätesta (kokkuvõtvalt Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).
12.Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse VÕS § 170 kohaselt, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. TsÜS § 6 lg 1 sätestab, et tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. TsÜS § 6 lg 2 kohaselt õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. TsÜS § 6 lg 3 näeb ette, et õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing), kusjuures iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Eelnevast tuleneb, et iga loovutatav nõue peab olema piisavalt selgelt määratletud. Õiguskirjanduses on leitud, et paljude nõuete korraga loovutamise (nn globaalse loovutamise) korral on nõuete piisav määratletus saavutatav ka üksikuid nõudeid individuaalselt loetlemata, kui vastava üldise määratluse põhjal on üheselt selge, millised nõuded on loovutatud (M. Käerdi, VÕS komm I, 2016, § 164, p 4.2.1.g).
14.Kõnealune selgus peab olema omane nii nõuete loovutamise käsutustehingule kui ka võlgnikule loovutamise kohta väljastatavale teatele, sest VÕS § 172 alusel võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta või senine võlausaldaja ei teata
talle nõude loovutamisest kirjalikult. Seega peab võlgnik saama talle esitatava dokumendi (loovutamise käsutustehingu dokument või teatis) põhjal hinnata, kas just tema vastu esitatav konkreetne nõue on loovutatud.
15.Hageja on esitanud nõude loovutamise kohta võlgnikule saadetud teatise, millest maakohtu hinnangul ei saa tuvastada vaidlusaluse nõude loovutamist hagejale. Teatise kohaselt on hagejale loovutatud laenulepingutest tulenevad nõuded. Hageja on nõude alusena tuginenud erinevatele kostjaga sõlmitud teleteenuste osutamise lepingutele. Hageja nõuded kostja vastu ei tulene ühestki laenulepingust.
16.24.05.2024 palus kohus hagejal selgitada nõude omandamist, sest hagile lisatud loovutusteate kohaselt on loovutatud laenulepingust tulenevad nõuded (loovutus ei puuduta hagis toodud lepinguid).
17.Hageja selgitus, et nõude loovutuse teatisega ning lepingute ülesütlemise/ lõpetamisega lõpetatakse korraga kõik lepingud, mis on olnud võlgnevuses ning ka teised lepingud, mis on sõlmitud või kehtivad, ei ole maakohtu hinnangul piisav tõendamaks hagejale kostja vastu suunatud nõude loovutamist.
18.Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-2204 otsuses järeldanud, et kui hageja ei ole tõendanud talle nõude loovutamist, on see piisav hagi rahuldamata jätmiseks ja seetõttu pole vaja käsitleda muid väited.
19.Kõik eelnevat arvestades tuleb jätta hagi rahuldamata.
20.Alternatiivselt märgib kohus, et hageja nõude kujunemine ei ole selge ja hagi tuleb jätta rahuldamata ka sel põhjusel. Kostjal on sõlmitud hulgaliselt teleteenuse lepinguid, kuid hageja ei ole selgelt iga arve puhul välja toonud, kuidas on selles nõutav summa kujunenud. Nõude kujunemise väljatoomiseks ei piisa üksnes arvetele viitamisest ja seda on kohus hagejale ka selgitanud. Hageja on iga arve puhul märkinud üldiselt lepingute numbrid, kuid puudub viide konkreetsele lepingu punktile, mille alusel iga konkreetse teenuse eest tasu nõutakse. Kuna kohtul ei ole võimalik aru saada, kuidas võlgnetav summa on kujunenud, tuleb alternatiivselt jätta hagi sel põhjusel rahuldamata.
21.Menetluskulud a. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. b. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. c. Kuna kostja ei osalenud menetluses, siis märgib kohus, et talle hüvitatavad menetluskulud puuduvad. d. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.