Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
RESOLUTSIOON
1-21-2651 16. veebruar 2024 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma, Juhan Sarv ja Heili Sepp Daniil Tjuritševi karistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Ringkonnakohtu 18. augusti 2023. a määrus Daniil Tjuritševi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebus 24. jaanuar 2024, kirjalik menetlus
1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 18. augusti 2023. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Riigikohtus kaitsjale määratud riigi õigusabi tasust mõista Daniil Tjuritševilt riigi kasuks välja 43 eurot 20 senti, jättes kõnesoleva menetluskulu ülejäänud osas riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 19. juuli 2023. a määrusega pöörati karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 alusel täitmisele Daniil Tjuritševile sama kohtu 13. aprilli 2021. a otsusega mõistetud ja osaliselt ära kandmata vangistus.
2.Määruskaebetähtaja viimasel päeval vaidlustas kaitsja maakohtu määruse, paludes jätta vangistuse täitmisele pööramata. Järgmisel päeval esitas kaitsja kohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks.
3.Tartu Ringkonnakohus jättis 18. augustil 2023 määruskaebuse kui ilmselt põhjendamatu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Samuti jättis kohus läbi vaatamata riigi õigusabi tasu taotluse, kuna kaitsja oli selle esitanud pärast määruskaebetähtaja möödumist. Kaitsja ei saa eeldada, et ta võib tasutaotluse esitada alles siis, kui ringkonnakohus kaebuse menetlusse võtab. Määruskaebemenetluses toimub enesekontroll: kaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, mitte kõrgema astme kohtule. Seega võib maakohus ise kaebuse rahuldada ning enda määruse tühistada, ilma et see üldse ringkonnakohtuni jõuaks. Ringkonnakohus võib jätta määruskaebuse eelmenetluses KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Ringkonnakohtu määruse vaidlustas D. Tjuritševi kaitsja, taotledes asja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmist veenvalt põhjendanud. Samuti jättis kohus vääralt läbi vaatamata riigi õigusabi tasu taotluse. Kohtupraktika
1-21-2651 kohaselt peab kaitsja esitama selle taotluse enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse kirjalikus menetluses, mille korral ei ole nõupidamistuppa siirdumise aeg pooltele teada. Samuti ei ole riigi õigusabi tasu taotluse esitamise tähtaeg seadusega kindlaks määratud. Kaitsja esitas taotluse 4. augustil 2023 kell 00.06. On ilmselge, et ringkonnakohus ei läinud nõupidamistuppa öösel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. KarS § 74 lg 4 annab kohtule õigusliku tagajärje valikul avara otsustusruumi (RKKK 15.04.2020, 1-06-9135/67, p 17). Menetletavas asjas ei teinud maakohus sellist kaalutlusviga, mis andnuks ringkonnakohtule aluse kohtumäärus tühistada, samuti on esimese astme kohtu määrus piisavalt põhistatud. Seega oli ringkonnakohtul õigus jätta kaitsja kaebus kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Kohus ei eksinud ka kaitsja riigi õigusabi tasu taotlust läbi vaatamata jättes. Selle kohta märgib kolleegium järgmist.
6.Maakohtu määruse vaidlustamise tähtaeg lõppes 3. augustil 2023. Kaitsja esitas määruskaebuse selle päeva õhtul kell 23.58. Taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks vormistas ta riigi õigusabi infosüsteemis ja esitas ringkonnakohtule 4. augustil kell 00.06. Ringkonnakohus leidis, et kuna riigi õigusabi tasu taotlus tuleb esitada kaebetähtaja jooksul, on kaitsja sellega hilinenud.
7.Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse (edaspidi ka riigi õigusabi tasu taotlus) esitamise tähtaega reguleerib riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 3. Selle sätte esimese lause kohaselt esitab advokaat kõnesoleva taotluse kohtumenetluses igas kohtuastmes ja kriminaalasja kohtueelses menetluses ning väärteoasja kohtuvälises menetluses kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Nõue esitada taotlus hiljemalt menetluse lõpus tähendab kriminaalmenetluses seda, et kaitsja taotlus peab olema jõudnud kohtuni üldjuhul enne nõupidamistuppa siirdumist, kirjaliku menetluse korral aga hiljemalt tähtajaks, mille jooksul võivad kohtumenetluse pooled kohtule esitada seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi (RKKK 17.10.2019, 1-18-5023/12, p 25). Taotluse hilisemal laekumisel ei saa kohus järgida RÕS § 23 lg-t 1 ega KrMS § 306 lg 1 p-st 14 tulenevat nõuet lahendada küsimus menetluskulu suurusest ja hüvitamisest kohtuotsuses või selle kohtuastme menetlust lõpetavas määruses (KrMS § 390 lg 1) (vt ka RKKK 14.06.2007, 3-1-1-20-07, p 4 ja 16.02.2018, 1-16-4197/76, p 47). Üksnes erandjuhul, kui advokaadil ei ole mõistlikult võimalik (vormikohast) riigi õigusabi tasu taotlust märgitud tähtajaks esitada, saab ta seda teha hiljem (vt nt RKKK 12.11.2012, 3-1-1-102-12, p 16 ja 28.01.2022, 1-20-9406/41, p 17).
8.KrMS § 326 lg 3 ja § 390 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohus jätta nii apellatsiooni kui ka määruskaebuse selle ilmse põhjendamatuse tõttu eelmenetluses läbi vaatamata. Selleks ei pea korraldama eelistungit (KrMS § 327 lg 1). Kaebuse ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata jätmise korral ei määrata pooltele ka KrMS § 331 lg 11 p 2 järgset tähtaega kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Ringkonnakohus võib teha otsustuse kaebuse ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata jätmise kohta alates hetkest, mil edasikaebetähtaeg on möödunud (RKKK 13.10.2015, 3-1-1-72-15, p 6).
9.Seega juhul, kui apellatsiooni- või määruskaebemenetlus lõpeb kaebuse ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata jätmisega, ei ole kaebetähtaja möödumise ja ringkonnakohtu menetluse lõpu vahel sellist menetlusetappi, mille käigus võiks kohus võtta pooltelt vastu täiendavaid taotlusi, sh riigi õigusabi tasu taotluse. Järelikult saab KrMS § 326 lg-s 3 nimetatud kaebuse koostamise eest riigi õigusabi tasu määrata vaid siis, kui riigi õigusabi osutanud advokaat on seda taotlenud kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul (vt ka RKKK 21.04.2011, 3-1-1-17-11, p 8.1). Advokaadil 2(4)
1-21-2651 on seaduse ja väljakujunenud praktika põhjal ettenähtav, et esimeseks ja viimaseks menetlustoiminguks, mille ringkonnakohus tema kaebusega teeb ja mis ühtlasi tähistab menetluse lõppu RÕS § 22 lg 3 tähenduses, võib osutuda kaebuse läbi vaatamata jätmine. Seega peab advokaat silmas pidama, et pärast apellatsiooni- või määruskaebetähtaja möödumist ei pruugi tal enam avaneda võimalust taotleda selle kaebuse eest riigi õigusabi tasu. Kohustus taotleda apellatsiooni või määruskaebuse koostamise eest riigi õigusabi tasu sama kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul ei ole advokaadile ülemäära koormav. Riigi õigusabi tasu taotluse koostamine ei ole töömahukas ülesanne. Pealegi on advokaadil kaebuse koostamise ajakulu kõige lihtsam hinnata just vahetult pärast kaebuse koostamist.
10.Seetõttu asub kolleegium seisukohale, et kui ringkonnakohus jätab riigi õigusabi osutaja apellatsiooni või määruskaebuse ilmse põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata, saab ta määrata kaebuse eest RÕS § 23 lg 1 alusel riigi õigusabi tasu üksnes juhul, kui advokaat on esitanud asjakohase taotluse apellatsiooni- või määruskaebetähtaja jooksul. Hiljem esitatud taotlus tuleb jätta RÕS § 22 lg 5 alusel läbi vaatamata (vt ka RKEK 07.02.2024, 2-21-1582/97).
11.Olukord on teistsugune, kui riigi õigusabi osutav advokaat pole küll apellatsiooni- või määruskaebetähtaja jooksul enda kaebuse eest tasu taotlenud, kuid ringkonnakohus vaatab kaebuse sisuliselt läbi. Siis avaneb advokaadil uuesti võimalus kaebuse eest tasu küsida. Selleks tuleb tal esitada taotlus ringkonnakohtule kas kohtuistungil või KrMS § 331 lg 11 p 2 kohaselt määratud tähtaja jooksul. (Vt ka viidatud määrus asjas nr 3-1-1-20-07, p 5.) Peaks aga ringkonnakohus kaebust kirjalikus menetluses läbi vaadates jätma KrMS § 331 lg-s 11 ette nähtud teatamiskohustuse täitmata (vt nt RKKK 04.06.2012, 3-1-1-50-12, p 10), annab see advokaadile aluse taotleda riigi õigusabi tasu taotluse esitamise tähtaja ennistamist.
12.Väljaspool määruskaebuse lahendamise piire märgib kolleegium järgmist. Eespool käsitletud põhimõtted kehtivad mutatis mutandis ka kassatsiooni- ja teistmismenetluses ning Riigikohtus toimuvas määruskaebemenetluses. Kassatsiooni-, teistmis- või määruskaebemenetlus võib Riigikohtus RÕS § 22 lg 3 tähenduses lõppeda ka määrusega, millega keeldutakse kaebuse menetlusse võtmisest (KrMS § 349 lg 1, § 370 lg 1 ning § 390 lg 5). Seepärast tuleb esitada RÕS § 22 lg 1 järgne taotlus kaebuse eest tasu saamiseks Riigikohtule enne kaebetähtaja lõppu. Hilisem taotlus – isegi juhul, kui on esitatud enne Riigikohtu määrust kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta – jääb RÕS § 22 lg 5 alusel läbi vaatamata. Kui Riigikohus võtab kaebuse menetlusse, on advokaadil siiski võimalus taotleda kaebuse eest riigi õigusabi tasu KrMS § 352 lg 2 p 2 järgi määratud tähtaja jooksul või suulise menetluse korral Riigikohtu istungil (vt ka viidatud määrus asjas nr 3-1-1-20-07, p 5).
13.Justiitsministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 39 „Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e-toimiku süsteemi kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise kord“ (edaspidi kord) § 6 lg 1 kohustab advokaati esitama tasu suuruse ja kulude hüvitamise kindlaksmääramise taotlust kohtule e-toimiku süsteemi avaliku liidese kaudu. Praktikas ei ole välistatud, et e-toimiku süsteem ei võimalda advokaadil esitada kaebusega seotud riigi õigusabi tasu taotlust kaebuse esitamise tähtaja jooksul. Selline tehniline vajakajäämine ei saa aga õigustada seadusest tuleneva riigi õigusabi tasu taotluse esitamise tähtaja eiramist. Advokaat saab edastada nõuetekohase tähtaegse taotluse muul viisil, s.o elektrooniliselt või posti teel (korra § 6 lg 2).
14.E-toimiku tehniliste võimaluste piiratus või tõrge võib olla alus riigi õigusabi tasu taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks, kui advokaat näitab ära, et just see oli taotluse hilinemise põhjus. Kui riik on kohustanud advokaate vormistama riigi õigusabi tasu taotlusi enda hallatava infosüsteemi kaudu, ei saa selle süsteemi puudustest lähtuvaid riske jätta vähemalt üldjuhul 3(4)
1-21-2651 kasutajate kanda. Ühtlasi taunib kolleegium olukorda, kus riik pole e-toimiku süsteemi arendamisel arvestanud seadusest tulenevate nõuetega, põhjustades sellega nii advokaatidele kui ka kohtutele lisatööd.
15.Menetletavas asjas ei olnud taotlusega hilinemine tingitud e-toimiku süsteemist. Kaitsjale pidi olema ettenähtav, et ringkonnakohtus võib menetlus lõppeda KrMS § 326 lg 3 ja § 390 lg 1 alusel kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Kuna kaitsja esitas riigi õigusabi tasu taotluse pärast edasikaebetähtaja lõppu, jättis ringkonnakohus selle õigesti läbi vaatamata.
16.Eeltoodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1 ja § 390 lg-st 1, jätab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 18. augusti 2023. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
17.Kolleegium määras 4. detsembril 2023 kaitsjale määruskaebuse esitamise eest 86 eurot 40 senti riigi õigusabi tasu, arvetes selle summa menetluskulu hulka. Kuna süüdimõistetu huvides on esitatud üksnes see osa kaebusest, milles vaidlustatakse karistuse täitmisele pööramist, mõistab kolleegium D. Tjuritševilt KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel riigi kasuks välja 43 eurot 20 senti. Ülejäänud osas jääb praeguse määruskaebemenetluse kulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.