Võlaõigus

8,41 eurot 8,58 eurot 8,75 eurot 8,93 eurot 9,10 eurot 9,29 eurot 9,47 eurot 9,66 eurot 9,85 eurot 10,05 eurot 10,25 eurot 10,45 eurot 10,66 eurot 10,87 eurot 11,09 eurot 11,31 eurot 11,54 eurot 11,77 eurot 12,00 eurot 12,24 eurot 12,48 eurot 12,73 eurot 12,98 eurot 13,24 eurot 13,51 eurot 13,78 eurot 14,05 eurot 14,33 eurot 14,62 eurot 14,91 eurot 15,20 eurot 15,51 eurot 15,82 eurot 16,13 eurot 16,45 eurot 16,78 eurot 17,11 eurot 17,45 eurot 17,80 eurot 18,16 eurot 18,52 eurot 18,89 eurot 19,27 eurot

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

Hoiatusega anti täiendav tähtaeg 23.10.2023 võla tasumiseks ning et võla tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles alates 24.10.2023. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hageja saatis lepingu üles ütlemise teate kostja sellele e-posti aadressile, mille kostja ise väikelaenulepingut sõlmides hagejale andis. Kokku on kostjal tasumata krediidi põhisumma 743,25 eurot. Kostjal olid tasumata kolme kuu 05.08.2023, 05.09.2023 ja 05.10.2023 intressid kokku 44,13 eurot. Hageja arvestab viivist põhinõudelt s.o 743,25 eurolt alates lepingu üles ütlemisese järgnevast päevast 25.10.2023. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot: esimese kirja eest 20 eurot, kahe järgmise kirja eest 5+5 eurot, lisaks ülejäänud sissenõudmiskulud 10 eurot, mis on olnud vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks võlgnikule helistamiseks, lisaks inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud, registripäringud jms. AS L loovutas 31.10.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja väitel oli lepingujärgne krediidi kulukuse määr 28,88% aastas. Ent hageja väitel leppisid kuutasuks pooled kokku 8% igakuise krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt. Igakuise tagasimakse summa (v.a 2 esimest makset) oli 19,65 eurot (dtl 149). 8% sellest on 1,57 eurot kuus. Koos kuutasuga tuleb minuraha.ee kalkulaatori järgi krediidi kulukuse määraks 33,4% aastas (kuumakseks 21,22 eurot kuus). See krediidi kulukuse määr jäi siiski lepingu sõlmimise (23.05.2023) ajal kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra (45,93%) piiresse. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli kehtiv tarbijakrediidileping (see vastas vorminõuetele ega olnud krediidi kulukuse määra ületamise tõttu tühine) ning laen (718,10 eurot) oli kostja kasutusse antud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

palgalaekumine suurem kui väidetavalt pensioniregistrist saadud kuu sissetulek, kord vastupidi), et pensioniregistrisse päringu tegemine on tõendamata, et hageja ei ole selgitanud, mis sissetulekud need muud siis olid ning et ka kostja ise avaldas laenutaotlusel enda sissetulekuks 900 eurot neto, on kohtu hinnangul tõendamata, et krediidiandja võis kostja igakuise regulaarse kontrollitud sissetulekuna arvestada suuremat sissetulekut, 1068,94 eurot. Hageja väitel arvestati, et kostjal oli enne laenu võtmist finantskohustusi 500 eurot kuus. Konto väljavõttelt nähtuvad maksed B AS-le 423 eurot kuus ning I AS-le 21.10 eurot kuus (laenu B AS-lt sai kostja oktoobris 2022 3500 eurot ja jaanuaris 700 eurot). Hageja esitatud krediidiandja selgitustest nähtub, et nende kohustustega krediidiandja ka arvestas. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole esile toonud, kas krediidiandja arvestas ka enda poolt varasemalt kostjale antud kahe laenuga (dtl 265). Hageja esitas krediidiandja vastuse, et Xxxx ees ei olnud enne 03.04.2023 esitatud krediiditaotlust võlgnikul finantskohustusi (dtl 290). Kohus juhtis veelkord hageja tähelepanu (dtl 343), et hagile on lisatud AS L lepingute ülesütlemise teade, milles on kirjutatud, et AS L ütleb üles muuhulgas ka 03.04.2023 sõlmitud lepingu nr xxxx ja 26.04.2023 sõlmitud lepingu nr xxxx. Samuti on välja toodud, et nende lepingute alusel oli esitatud kostjale arveid. Hageja midagi täiendavalt selle kohta ei selgitanud. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et krediidiandja on jätnud arvestamata enda poolt varasemalt sõlmitud kaks lepingut, mille alusel ta kostjale arveid esitas, st millest tulenesid finantskohustused. Teadmata on, mis kohustused need olid ning kui suured. Tõenditest nähtub seega, et kostjal oli kokku finantskohustusi vähemalt kolme laenuandja ees 4 lepingust tulenevalt ning vähemalt 3 neist lepingutest sõlmiti oktoobrist 2022 - aprillini 2023, mais andis krediidiandja kostjale veel laenu juurde, arvestamata enda poolt varem antud laene. Laenutaotluses ei küsitud kostjalt igakuiste majandamiskulude suurust. Krediidiandja selgituse kohaselt arvutas Xxxx välja, et kostjal peab jääma majapidamiskulude ja muude kulude katteks, mis ei ole igakuised finantskohustused, summas 491,94 eurot. Arvestades, et kostja keskmine sissetulek oli 851,69 eurot kuus, kohustused B ja I ASi ees 450 eurot kuus, uue laenuga kaasnes igakuine makse 19,65 eurot kuus, lisaks oli kostjal ASi L ees veel teadmata suurusega kaks finantskohustust, on selge, et kostjale ei jäänud peale finantskohustuste tasumist kätte seda summat, mida krediidiandja ise pidas vajalikuks majandamiskulude ja muude kulude katteks. Lisaks tuleb arvestada, et konto väljavõttelt nähtub, et kostja on teinud ülekandeid enda teisele kontole. Kuivõrd teise konto väljavõtet esitatud ei ole ja hageja ole ka esile toonud, et seda oleks kogutud, on teadmata, kas ja millised finantskohustused ja majandamiskulud nähtusid sellelt kontolt. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust.

ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 23.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Hageja tõi välja, et kostjal oleks tasutud maksegraafiku järgi täielikult kuni 5.04.2024 põhiosamaksed ja osaliselt ka 5.05.2024 osamakse (4,02 euro ulatuses). Hageja esitas edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate lepingujärgsete maksegraafikus toodud laenu põhiosa tagasimaksete väljamõistmise nõude, mille kohus ka menetlusse võttis. Kohus leiab, et hagejal on põhjust karta, et kostja ei täida lepingust tulenevate edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate maksete tasumise kohustust ning seetõttu on põhjendatud hageja edasiulatuva nõude rahuldamine TsMS § 369 kohaselt. Kohtuotsuse tegemise ajaks on möödunud järgmiste maksegraafikujärgsete, tasumata põhiosamaksete tähtajad: 05.05.2024 1,76 eurot 05.06.2024 5,90 eurot 05.07.2024 6,02 eurot 05.08.2024 6,14 eurot 05.09.2024 6,26 eurot 05.10.2024 6,38 eurot 05.11.2024 6,51 eurot 05.12.2024 6,64 eurot 05.01.2025 6,77 eurot Seetõttu on need maksed muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab need kostjalt välja, kokku 52,38 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja maksegraafikujärgsed igakuised põhiosamaksed alates 05.02.2025 kuni 05.06.2029 kokku 639,62 eurot.

tasu 1034,00 eurot (sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu); ilma käibemaksuta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1105,73 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 280 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 p 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks

mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 6 tundi. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: -nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine 3 tundi; -14.05.2024 seisukoha koostamine (esitatud vastuseks Pärnu Maakohtu nõudele) 0,5 tundi; -15.09.2024 seisukoha koostamine 1 tund; -29.10.2024 seisukoha koostamine 0,5 tundi; -27.11.2024 seisukoha koostamine 0,5 tundi; -06.01.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Arvestades 15.09.2024 menetlusdokumendi sisu ja mahtu peab kohus põhjendatuks ajakulu 0,5 tundi. 27.11.2024 ja 06.01.2025 menetlusdokumentide põhjendatud ajakuluks kokku peab kohus 0,5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus menetlusdokumentide ajakulu põhjendatuks. Kohus leiab, et lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku on 5 tundi. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 500 eurot ilma käibemaksuta (5 tundi x 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 800 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv, 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 500 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 30.04.2024 esitatud hagi hind on 1105,73 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku summas 692 eurot (52,38 + 639,62) ja viivisenõude põhivõlalt 52,38 eurot edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 23,9% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 5,84 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 697,84 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (1105,73 eurot) 63,11%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 63,11% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 36,89% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 63,11% hageja põhjendatud menetluskuludest (800 eurot), millele vastab summa 504,88 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Maris Juha kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.