1-24-367
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2024, Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-24-367 (23257050001)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla-Allika
Kriminaalasi
Mikk Loitloo süüdistus KarS § 424 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Marelle Ulla
Süüdistatav
Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: 38901090364 Kodakondsus: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 06.02.2023 PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ poolt LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 800 eurot (karistuse täitmise info puudub) /tl 63/ Tõkend: ei ole kohaldatud, VTMS § 44 lg 1 alusel kinni peetud 3-4.11.2022 /tl 28/
Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:
1-24-367 pane toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 2 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 punktis 2-1 sätestatud kohustust:
Edasikaebamise kord
1-24-367 Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Mikk Loitloo, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 03.11.2022 kella 14.30 ajal xxx. kilomeetril A Ule kuuluvat ja enda kasutuses olevat ilma liikluskindlustuse ja kehtiva ülevaatuseta liiklusesse mittelubatud mootorsõidukit sõiduautot Peugeot Habana 125 registreerimismärgiga XXX narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 1418T kohaselt leiti Mikk Loitloo uriinist metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja kokaiini. Antud ained kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ I ja II nimekirja ning nende käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lõikele 1 Eesti Vabariigis keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. EKEI arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi uuringuakti nr 1418T lisa 2 kohaselt esines M.Loitlool narkootiliste, psühhotroopsete vm sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud ja muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (ahenenud pupillid ja silmad läigivad, esineb nüstagm, reaktsioonikiirus häiritud, tasakaal ja koordinatsioon ebakindel, meeleolu kiire vaheldumine, lühimälu probleemid). Sellise tegevusega rikkus Mikk Loitloo liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 järgi, mille kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Lisaks tuvastati Mikk Loitloo väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seerianumbriga ARDM-0151 mõõdetuna alkoholikontsentratsioon mitte vähem kui 0,63 mg/l kohta. Tulenevalt liiklusseaduse § 69 lõike 3 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem, juhtis Mikk Loitloo mootorsõidukit ka eelnimetatud alkoholi piirmäära ületades. Samuti rikkus Mikk Loitloo oma sellise tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning LS § 73 lg 2 nõudeid, mille kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk peab olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 nõudeid, mille kohaselt liikluses ei tohi kasutada mootorsõidukit, mille puudub kohustuslik liikluskindlustus leping. Peale selle Mikk Loitloo isikuna, kellel puudub tulirelva ja laskemoona omandamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba, omas ebaseaduslikult oma valduses s.o jope taskus 03.11.2022
1-24-367 kella 14.30 ajal xxx.kilomeetril 9mm PAK kaliibrilist hoiatus- ja signaalpüstolit Zoraki 914-S nr 0614-000752, millelt oli eemaldatud rauaõõnt sulgev kork, mis selliselt esitatud kujul kuulub ehituslikult tulirelvade hulka. Oma sellise tegevusega rikkus Mikk Loitloo relvaseaduse (RelvS) § 32 sätteid, mille kohaselt on tulirelva soetamiseks vajalik relva soetamisluba ja RelvS § 33 lg 1 sätteid, mille järgi on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris. RelvS § 34 kohaselt annab tulirelva käitlemiseks õiguse füüsilise isiku relvaluba ning RelvS§ 45 järgi võib tulirelva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Lisaks sellele Mikk Loitloo, omades enda valduses 03.11.2022 kella 14.30 ajal xxx kilomeetril üheksat laskekõlbulikku 9 mm PA kaliibrilist gaasipadrunit ning ühte laskekõlbmatut 16 kaliibrilist sileraudse püssi kesktulepadrunit, pani toime RelvS § 8913 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o tulirelva laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine ja gaasirelvapadrunite ebaseaduslik käitlemine. Mikk Loitlood süüdistatakse KarS § 424 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kohtus nõudis prokurör Mikk Loitloo süüdi tunnistamist KarS 424 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 9 kuud; KarS § 418 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 7 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka M.Loitloo kinnipidamine 03-04.11.2022 s.o 2 päeva ja ära kandmata karistus on 11 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1,3 jätta 11 kuu 28 päeva pikkune vangistus M.Loitloo suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui M.Loitloo 1 aasta 3 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on M.Loitloo kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 punktis 21 sätestatud kohustusi: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Mikk Loitloo süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse.
1-24-367 Tõkendit ei ole kohaldatud. Mikk Loitloo on kahtlustatavana kinni peetud 3-4.11.22, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendid ja konfiskeerimine. KarS § 83 lg 4,5 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida 9 mm PAK kaliibriline hoiatus- ja signaalpüstol ZORAKI – MOD.914 - S, üheksa 9 mm gaasipadrunit ja üks 16-kaliibriline kesktulepadrun, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoidlas (akt nr 23ATH22465 02.03.2023) (tl 43-45; 46-47). DVD-R plaat asub ja jääb kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Mikk Loitloolt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1230 eurot (1,5*820). Ekspertiisikulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskuluks ekspertiisi ja joobe tuvastamisega seotud kulud, millisteks käesolevas asjas on uuringu ja ekspertiisi tasu 35 eurot ja 52 eurot, kokku 87 eurot (tl 19) ning tulirelva ekspertiisi tasu 420 eurot (tl 39). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale Mikk Loitloo kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 339,16 eurot. Mikk Loitloo riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 2076,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.