Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
1-24-77
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2024, Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-24-77 (23750000070)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla-Allika
Kriminaalasi
N P süüdistus KarS § 121 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 5, 9 järgi
Prokurör
Marelle Ulla
Süüdistatav
NP Isikukood või sünniaeg: XXX Elu- või asukoht ja aadress: XXX Seaduslik esindaja G B (telefon xxx) Kodakondsus: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras korduvalt karistatud Tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vandeadvokaat Kadi Sitska, määratud korras
Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:
1-24-77
1-24-77 salajase varguse toimepanemisele suunatud tegevus kasvas üle avalikuks varguseks. Vargusega tekitas varalise kahju Maxima Eesti OÜ-le 12.99 eurot. Sellise tegevusega pani N P toime KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o süstemaatilise varguse, mis on toime pandud avalikult. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 8 I kd, tl 1314 II kd, tl 10-11 III kd). Tsiviilkostja on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 63-64, II kd), tsiviilkostja on kokkuleppe allkirjastanud. Kohtus nõudis prokurör N P süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 9 alusel mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, paigutades ta Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe Õppekeskusesse (asukohaga Tapa, Lääne-Virumaa) kuni vajaduse äralangemiseni, kuid KarS § 87 lg 5 sätetest tulenevalt mitte kauemaks kui 1 aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. N P kinnisesse lasteasutusse paigutamisel on arvestatud sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid (SHS § 1302 lõike 1 kohaselt paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega). Kriminaalhooldaja on kogutud andmete põhjal kohtueelses ettekandes teinud ettepaneku alaealise N P suhtes mõjutusvahendina kohaldada kinnisesse lasteasutusse paigutamist, kus noor saaks jätkata hariduse omandamist, vajaminevaid tugiteenuseid ning tagatud oleks järelevalve, mida kodu ei suuda noorele pakkuda. Haapsalu Linnavalitsuse hinnangul on lapse huvides tema kinnise lasteasutuse teenusele suunamine. N P õiguskuulekale käitumisele, õigusrikkumiste vähendamisele, koolikohustuse täitmisele ja hariduse omandamisele aitaks kaasa keskkond, kus on kindlad reeglid, tugevdatud järelevalve ja õpiabi. 28.11.2023 toimunud võrgustikukohtumisel Haapsalu Linnavalitsuse lastekaitse, Sotsiaalkindlustusameti, kriminaalhoolduse ja prokuratuuri esindajate osalusel analüüsiti juhtumiga seotud asjaolusid ja hinnati varasemalt alaealise suhtes rakendatud toetusmeetmeid. Seniste abimeetmete abil siiani ei ole saavutatud positiivseid muudatusi ning noor seab oma käitumisega jätkuvalt ohtu ise enda arengu, tervise ja elu ja teiste inimeste tervise. Võrgustikukohtumisel leiti, et ainuke abimeede N P toetamiseks on tema suhtes vabadust piirava meetme rakendamine, sest seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada mõne vähem piirava meetmega. N P puhul on vajalik toetada tema psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset ja hariduslikku arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad tal pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta, mis on SHS § 130' lõike 2 kohaselt ka kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk. Sotsiaalkindlustusamet on alaealisele süüdistatavale taganud koha Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe Õppekeskuses /II kd tl 43/. Kriminaalasjas on alaealise N P kohta kohtueelse ettekande koostanud Viru Vangla III üksuse Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk /I kd tl 200-202/.
1-24-77 Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Mõjutusvahendi iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab N P süüdi ja kohaldab talle kokkuleppes kokkulepitud mõjutusvahendit. Tsiviilhagid. Rimi Eesti Food AS-le tekitas N P varguste toimepanemisega varalise kahju kokku 131.44 eurot, millest 108,45 eurot on kahe esimese väheväärtusliku asja vargusega tekitatud varaline kahju. Kannatanu Rimi Eesti Food AS on VÕS § 1043 alusel esitanud süüdlase vastu tsiviilhagi summas 59.97 eurot, mis on hüvitatud /II kd tl 15-16, 66/. Maxima Eesti OÜ-le tekitas N P varguse toimepanemisega varalise kahju 12.99 eurot. Kannatanu Maxima Eesti on VÕS § 1043 alusel esitanud süüdlase vastu tsiviilhagi summas 12.99 eurot /III kd tl 12-13/. Kahju on hüvitamata. Rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1 ja 136 lg 1 alusel kannatanu Maxima Eesti OÜ tsiviilhagi ja välja mõista tsiviilkostjalt G Bilt kannatanu kasuks 12,99 eurot. Asitõendeid ei ole. DVD plaadid asuvad ja jäävad kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot on jäetud riigi kanda Pärnu Maakohtu 04.12.2023 otsusega nr 1-23-6916 /I kd tl 92-93, II kd tl 38-40/. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale N P kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud kohtueelses menetluses 801,60 eurot (86.40 + 108 + 398.40 + 100.80 + 43.20 + 64.80 eurot) /I kd tl 170-171, II kd tl 32-33,55,68, III kd tl 29-30,34/ ja kohtumenetluses 339,16 eurot. Kokku 1140,76 eurot. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lõike 3 kohaselt KarS § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. Kokkuleppes on taotlus, et süüdistatav on sissetulekuta alaealine ning pere sissetulek on väike, mistõttu jätta KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud täies ulatuses riigi kanda. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel, jätab kaitsjatasu ja kulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.