lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-6026/55

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudRiigikohtu kriminaalkolleegium · 28.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-6026/55
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1027
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-6026/4Viru Maakohus Narva kohtumaja18.07.20171-17-6026/13Viru Maakohus Rakvere kohtumaja31.08.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-24-2362/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium02.09.20243-21-1858/16Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.02.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

1-17-6026 28. november 2023 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv Aleksandr Baškirovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Tartu Ringkonnakohtu 29. mai 2023. a määrus Aleksandr Baškirovi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin 1. november 2023, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. mai 2023. a ja Viru Maakohtu 25. aprilli 2023. a määrus.
2.Jätta Aleksandr Baškirovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
3.Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 18. juuli 2017. a otsusega tunnistati Aleksandr Baškirov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 ja § 184 lg 21 p 1 – § 22 lg 2 järgi tegudes, mis ta oli toime pannud aastatel 2011–2013. Kohus mõistis talle liitkaristuseks 9 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust ja luges selle alguseks 13. juuni 2013.

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod
  • 21.07.20261-26-2083/31Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20261-26-4940/22Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20261-26-4612/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20261-26-4579/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 07.07.20261-26-2005/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20261-26-4369/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
2.Viru Vangla esitas 6. aprillil 2023 kohtule materjalid A. Baškirovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
3.Viru Maakohus kohaldas 25. aprilli 2023. a määrusega A. Baškirovi suhtes KarS § 871 lg-te 1 ja 21 alusel üheks aastaks karistusjärgset käitumiskontrolli.
4.Määruse vaidlustas A. Baškirov, kes taotles karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmist.
5.Tartu Ringkonnakohtu 29. mai 2023. a määrusega jäeti kaebus kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1-17-60261-17-6026

6.Ringkonnakohtu määruse vaidlustas A. Baškirovi kaitsja, kes taotleb selle tühistamist. A. Baškirovi elu- ja töökoht on Soomes, mistõttu ei saa tema suhtes käitumiskontrolli kohaldada. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ja ringkonnakohus oleks asja pidanud sisuliselt läbi vaatama.
7.Prokuratuuri hinnangul on karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused A. Baškirovi suhtes täidetud ja mõjutusvahendi kohaldamine on põhjendatud. A. Baškirovi kaebus oli ilmselt põhjendamatu ja ringkonnakohtu määrus on seaduslik.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et ringkonnakohus poleks tohtinud jätta süüdimõistetu määruskaebust kui ilmselt põhjendamatut kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
9.Kaebus on KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatu siis, kui ringkonnakohus on maakohtu otsuse ja apellatsiooni põhjal jõudnud järeldusele, et a) kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks; b) ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et kaebaja asjakohastele väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis, ning c) ringkonnakohtul ei ole seadusest tulenevat alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKK 16.12.2022, 1-22-510/38, p 13). Samasugustest põhimõtetest tuleb lähtuda ka määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel (vt ka RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 8).
10.Kolleegiumi hinnangul on kohtuasjas seadusest tulenev alus kaebuse piiridest väljumiseks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kohaldas maakohus A. Baškirovi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli KarS § 871 lg-te 1 ja 21 alusel. KarS § 871 lg 1 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 p 1 järgi on käitumiskontrolli üks eeldus alalise elukoha olemasolu. Kehtiv KarS § 871 lg 21 lubab aga kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli ka siis, kui isikul alalist elukohta ei ole. Sellisel juhul on isikul kohustus teavitada kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Kolleegium märgib, et KarS § 871 lg 21 jõustus 1. oktoobril 2022 ehk pärast seda, kui A. Baškirov pani toime teod, milles ta menetletavas asjas süüdi tunnistati. Enne osutatud seadusemuudatust ei olnud alalise elukohata süüdimõistetu suhtes võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada (RKKK 30.05.2016, 3-1-1-45-16, p 7).
11.Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi (RKKK 02.02.2016, 3-1-1-1-16, p 9.1). Siiski on KarS § 1 lg 2 kohaselt karistusseadustik – ja seega ka karistusjärgset käitumiskontrolli sätestav § 871 – käsitatav karistusseadusena karistusseadustiku esimese peatüki, sh KarS § 5 tähenduses (vt analoogselt RKKK 18.10.2023, 1-20-5182/179, p 13). Sellest tulenevalt allub karistusjärgse käitumiskontrolli regulatsioon KarS §-s 5 ette nähtud karistusseaduse ajalise kehtivuse reeglistikule. Seetõttu tuleb karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada üldjuhul KarS § 871 selle redaktsiooni alusel, mis kehtis teo toimepanemise ajal. Erandiks on olukord, kui hilisem seadus leevendab isiku olukorda (KarS § 5 lg 2). Karistusjärgse käitumiskontrolli reeglites tehtud muudatustel, mis halvendavad isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu ei ole (KarS § 5 lg 3). Seadusandja ei ole tagasiulatuva jõu keelu omistamisel piirdunud ainuüksi selliste normidega, mis tunnistavad teo karistatavaks või raskendavad karistust. See järeldub KarS § 5 lg 3 sõnastusest, mille kohaselt puudub tagasiulatuv jõud ka sellisel seadusel, mis halvendab isiku olukorda muul viisil (vt ka RKÜK 02.06.2008, 3-4-1-19-07, p 20).

2(3)

1-17-60261-17-6026

12.KarS § 871 lg 21 avardas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise võimalusi, lubades seda teha ka nende isikute suhtes, kellel alalist elukohta pole. Järelikult on tegemist isiku olukorda halvendava seadusega, mida KarS § 5 lg 3 järgi tagasiulatuvalt kohaldada ei saa. Seega ei saa seda sätet kohaldada ka A. Baškirovi suhtes, kuna ta pani kuriteod toime enne KarS § 871 lg 21 jõustumist. Kuna pole tuvastatud, et A. Baškirovil oleks Eestis alaline elukoht, on täitmata ka seadusest tulenevad eeldused tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
13.Seega oli ringkonnakohtul tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 340 lg-st 1 kohustus väljuda kaebuse piiridest ning hinnata, kas pärast teo toimepanemist jõustunud sätte kohaldamine tõi süüdimõistetule kaasa raskema olukorra võrreldes teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega. Kuivõrd ringkonnakohus jättis kaebuse kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata, rikkus kohus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
14.See, kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse ekslikult ilmselgelt põhjendamatuks ja jätab selle seetõttu läbi vaatamata, toob üldjuhul kaasa määruskaebuse uueks lahendamiseks saatmise. Siiski on sellest reeglist võimalikud erandid (vt nt RKKK 30.11.2020, 1-20-1975/28, p-d 21–23). Kolleegium leiab, et kuna käesolevas määruses toodud põhjustel on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine A. Baškirovi suhtes igal juhul välistatud ja asja uuesti menetledes poleks ringkonnakohtul otsustusruumi, puudub ka sisuline põhjus asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saata. Kolleegium tühistab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu nii maakohtu määruse kui ka selle muutmata jätnud ringkonnakohtu määruse ja teeb asjas ise uue lahendi.
15.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab kolleegium Viru Maakohtu 25. aprilli 2023. a ja Tartu Ringkonnakohtu 29. mai 2023. a määruse ning teeb uue otsustuse, millega jätab A. Baškirovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20261-20-9586/1399Riigikohtu kriminaalkolleegium
  • 26.06.20261-26-3399/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja