Haldusasja number
3-21-1858
Otsuse kuupäev
7.2.2023
Kohtunik
Ülle Polluks Aleksandr Baškirovi kaebus Viru Vangla 7.06.2021. a käskkirjale nr 6-3/446-1
Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kaebaja – Aleksandr Baškirov Vastustaja – Viru Vangla Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9.3.2023 (k.a). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tartu Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg-d 5-6).
3-21-1858 oli kaks stendi erinevate piltide ning Vene Föderatsiooni presidendi standardi abil ühendanud. Vaataja poolt vaadates teose vasak külg tõstab tugevalt esile eeskätt Nõukogude Liidu aegse vangla subkultuuri nö kõrgemat taset, alustades subkultuursetest tätoveeringutest (tuulteroos, ämblikud jms) ning „varaste vennaskonna“ röövlinnuga. Paremal pool on kujutatud R. Kadõrovit, VF Tšetšeeni Vabariigi liidrit, kelle maine ning tegevus(meetodid) on demokraatlikus maailmas kahtluse all, mh heidetakse talle ette erinevate ühiskonnagruppide osas toime pandud kuritegusid ning ebasobivate isikute füüsilist likvideerimist. Samuti on paremal eksponeeritud relvaga võitleja, kes on tuvastatav kui Ukraina riigi vastu toime pandava relvastatud mässu üks „sõjapealikke“.
3-21-1858 seisukohale, et Baškirovi karistamine määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE)§ 641 p-s 15 kirjeldatud rikkumise eest oli põhjendatud ning õiguspärane. Esiteks tuleb märkida, et vaide esitaja, heites vanglale ette, et käskkiri on tema sõna-ning väljendusvabadust piirav (vaide p 3), lükkab sellega ise ümber vaides esitatud väite, et pildid/sümbolid, mis olid paigutatud kambri seinale liimtahvlile, olid lihtsalt pildid ilma mingi laiema kontekstita. Etteheide, et distsiplinaarkorras karistamine rikub tema eelkirjeldatud õigusi, on asjakohane ainult juhul, kui vaide esitaja soovis piltidest ja neil olevatest sümbolitest luua uut kvaliteeti, uut teost ja sellega midagi väljendada. See kinnitab distsiplinaarkäskkirjas järeldatut, et kahele liimtahvlile kleebitud erinevate piltide näol oli tegu tervikliku teosega, teose terviklikkus ei sõltu sellest, kas erinevate piltide vahele oli kleepimisel jäetud vahe või mitte. Kaebaja on kaks stendi erinevate piltide ning Vene Föderatsiooni presidendi standardi abil ühendanud. Teose definitsiooni annab autoriõiguse seadus (AutÕS) § 4 lg 2 ning kaebaja loodud kompositsioon on käsitletav ühe uue tervikliku teosena (AutÕS § 4 lg 3 p 22 järgi on uueks teoseks olemasolevate teoste kogumikud, p 21 järgi ka olemasolevate teoste uued töötlused). Seega tuleb kaebaja loodut vaadata kui tervikut ning hinnata, kas loodud teos vastab VSKE § 64’ p-s 15 kirjeldatud tunnustele. Vangla jääb seisukohale, et seda tuleb jaatada. Vaataja poolt vaadates teose vasak külg tõstab tugevalt esile eeskätt Nõukogude Liidu aegse vangla subkultuuri nö kõrgemat taset, alustades subkultuursetest tätoveeringutest (tuulteroos, ämblikud jms) ning „varaste vennaskonna“ röövlinnuga. Paremal pool on kujutatud R. Kadõrovit, VF Tšetšeeni Vabariigi liidrit, kelle maine ning tegevus(meetodid) on demokraatlikus maailmas kahtluse all, mh heidetase talle ette erinevate ühiskonnagruppide osas toime pandud kuritegusid ning ebasobivate isikute füüsilist likvideerimist. Samuti on paremal eksponeeritud relvaga võitleja, kes on tuvastatav kui Ukraina riigi vastu toime pandava relvastatud mässu üks „sõjapealikke“. Ei ole teada ega ole ka kaebaja ise väitnud, et tegu oleks kaebajale lähedaste inimestega (sugulastega). Sellises teoses mõjuvadki erinevad komponendid selliselt, et ühel poolt kuritegelik subkultuur, teisalt sõjaline agressioon iseseisva Ukraina vastu, mida üldteadaolevalt toetab Vene Föderatsioon ja selle president, on üle Eestit ja Venemaad lahutava Narva jõe. Arvestades, et ka kaebajat ennast seostatakse vangla subkultuuri soosijana (vt nt jõustunud Viru Maakohtu 06.05.2021. a määruse nr 1-17-6026 p 23), saab seda enam kaebaja teost käsitleda kui vangla subkultuuri ning agressiooni toetava teosena. Seega on vangla käskkirja põhjendused asjakohased ning rikkumise toimepanek on tõendatud. Distsiplinaarkaristuse saab vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 41järgi määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Vangla avastas vaide esitaja loodud teose 07.05.2021 toimunud läbiotsimisel ning karistus määrati ühe kuulise tähtaja jooksul. Baškirov paiknes küll kambris V712 alates 20.07.2020, kuid puuduvad tõendid, et vaide esitajale etteheidetav teos oleks varasemalt sellises terviklikkuses kambris olemas olnud. Kaudselt kinnitab seda ka vaides endas väidetu, et vaide esitajal olid fotod kolm aastat olemas –samas ei saanud need fotod olla kolm aastat kambri seinal, sest vaide esitaja ei olnud kambris V712 üldse nii kaua viibinudki ning ei ole usutav, et varasematel läbiotsimistel oleks selline teos jäänud ametnikel märkamata. Arvestades kaebaja varasemat suhtumist vangla korda ning seda, et vägivalla ja vihkamise õhutamine ei ole aktsepteeritavad ei vanglast väljaspool ega ka vanglas, kus see võib kaasa tuua tugeva julgeolekuohu, nt erinevate vangide erinevate rahvuslike suhete pinnalt, ei olnud kaheksa päevane kartserikaristus ka ilmselgelt ebaproportsionaalne.
3-21-1858
3-21-1858 territoriaalseid ambitsioone, mõjuvõimu laiendamist ja Ukraina ründamist, kuid ei soovi ise sõjas osaleda (mida kinnitab mobilisatsioonile järgnenud ulatuslik väljaränne) jj.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.