Kriminaalasi nr 1-23-6836
Eesti Vabariigi nimel 23. november 2023. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Priit Tõnisson Kriminaalasi Mart Sisaski süüdistuses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades
KarS
§
lg
järgi
kiirmenetluses
Süüdistatav Mart Sisask, IK 37204032733; sünniaeg: 03. aprill 1972. a; kodakondsus: XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX, XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX; email: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada Mart Sisask KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta kolm (3) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Mart Sisask kahtlustatavana kinnipidamise aeg
järel
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistus Mart Sisaskit süüdistatakse selles, et tema juhtis: - 07. septembril 2023. a kella 17.25 paiku Tartu maakonnas, XXX juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,56 mg/l.; - 21. novembril 2023. a kella 16.54 paiku Tartu linn, XXX juures mootorsõidukit Volkswagen Tiguan registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,33 mg/l. Samuti põhjustas Mart Sisask liiklusavarii. Sellise käitumisega rikkus Mart Sisask liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega on Mart Sisaskit alust süüdistada korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul Mart Sisaskile karistuseks mõista 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka aeg, mille vältel Mart Sisask oli varasemalt kahtlustatavana kinni peetud (07.-08. september 2023. a) ehk kokku 2 päeva. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks veel 1 aasta, 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 ja § 424 lg 4 p 1 alusel kuulub sellest koheselt ära kandmisele 1 kuu pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda isiku kinnipidamise kuupäev 21. november 2023. a. Vastavalt KarS § 74 lg 2, osa karistusest, nimelt 1 aasta, 1 kuu ja 28 päeva vangistust, ei pöörata kohesele täitmisele, kui Mart Sisask ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti
territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel seoses vajadusega piirata süüdistatava poolt alkoholi liigtarbimist ja vähendada tema ohtlikkust ühiskonnale võtab Mart Sisask endale kohustuse käitumiskontrolli lõpuni anda omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. Analüüsi jaoks võetakse iga kord vereproov, mille eest tuleb tasuda Mart Sisaskil endal ning analüüsi saab teha SYNLAB Eesti OÜ laborites üle Eesti. Mart Sisask on kohustatud analüüsi tulemused esitama kriminaalhooldusametnikule, viimasega kokkulepitud viisil ja tähtajaks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Mart Sisask kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohaldada kohtuotsuse tagamiseks Mart Sisaski suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad Mart Sisaskilt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 543,75 eurot ja kaitsja tasu 175,20 eurot, kokku menetluskulud 718,95 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu tasumine ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Mart Sisask tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Mart Sisaskilt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.