nende Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja: R. V. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
22.01.2025 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi R. V. vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt R. V. (sikukood xxxx) hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks E AS ja kostja R. V. vahel 11.12.2021 sõlmitud krediidilepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 1291,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 16.03.2024 kuni 22.01.2025 eest 135,45 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt (1291,90 eurot) alates 23.01.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud 29% ulatuses R. V.i ja 71% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
Määrata hageja B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 560 eurot ja mõista kostjalt R. V. (sikukood xxxx) hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks välja 29% hageja menetluskuludest ehk 162,40 eurot. Kostja R. V.il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2-24-123411 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ esitas 18.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5014,85 euro saamiseks. Kohus tegi 20.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 13.08.2024 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 30.08.2024 Harju Maakohtule hagi R. V.i vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 30.08.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt E AS (esialgne krediidiandja) ja kostja R. V. vahel 11.12.2021 sõlmitud krediidilepingu nr xxxx tulenevat põhivõlgnevust 3529,43 eurot, intresse 917,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 518,53 eurot ja võla sissenõudekulu 35 eurot.
4.Kostja ja E AS sõlmisid 11.12.2021 krediidilepingu nr xxxx tähtajatu krediidilimiidiga 4000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 55,67% aastas: krediidisumma 4000 eurot 12 kuuks, intressimäär 38,90% aastas, viivisemäär 38,90% aastas, väljavõtutasu 124 eurot.
5.Kostja sai perioodil 11.12.2021 kuni 14.08.2022 krediiti kokku 9340 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 3,1% ülekande summast, st 155,72 eurot.
6.Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,11% päevaintressist (nt saadud krediit 4000,00 x 0,11% = 4,4 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st 4000/60 = 66,66 eurot).
7.Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 8048,10 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 5810,57 eurot, intressi katteks 1682,36 eurot, meeldetuletustasu 30 eurot ja kiire väljamakse tasu katteks 525 eurot.
2-24-123411
8.Kostja krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 29.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14.03.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 29.02.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 15.10.2023, 15.11.2023 ja 15.12.2023. Esialgne võlausaldaja ütles 15.03.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
9.E AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 08.04.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ).
10.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
10.1.põhivõlg 3529,43 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti kokku 9340 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks kokku summas 5810,57 eurot;
10.2.intressid 917,04 eurot, s.o krediidijäägilt 3529,43 eurot perioodi 16.07.2023 kuni 15.03.2024 intressimääraga 38,90% aastas;
10.3.sissenõutavaks muutunud viivised 518,53 eurot (630,21 eurolt vähendab hageja 518,53 euroni) põhivõlgnevuselt 3529,43 eurot alates 16.03.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 30.08.2024 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 38,90% aastas;
10.4.võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 08.04.2024 kiri 25 eurot; 17.04.2024 kiri 5 eurot; 03.05.2024 kiri 5 eurot.
11.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 11.12.2021 sõlmitud krediidikontolepingu nr xxxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses ja avalikes andmebaasides avaldatud andmetest. Laenutaotluse kohaselt avaldas kostja oma sisssetulekuks 2000 eurot kuus, kohustusteks 60 eurot kuus ja majapidamiskuludeks 400 eurot kuus. Krediidiandja tegi kostja sissetuleku kontrollimiseks päringu Pensionikeskusesse, mille andmetel oli kostja igakuine sissetulek 535,86 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi makse kuus ca 132 (krediidilimiit 4000 eurot x 0,11% x 30 päeva) eurot, millele lisandub krediidisumma tagasimakse 66,66 eurot, kokku 198,66 eurot. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
12.Hageja esitas 22.01.2025 ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1291,90 eurot, sissenõutavaks muutund viivised 135,45 eurot (perioodi 16.03.2024 kuni 22.01.2025 eest), võla sissenõudekulud 35 eurot ning edasiulatuvad viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.08.2024.
13.Hageja selgitab, et kostja sai 14.08.2022 viimati krediiti 90 eurot, mistõttu algas tagasimaksmise periood 2022. aasta septembris ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks olnud 2023. aasta augustis. Kostja tegi viimase tagasimakse 15.07.2023. Seega enne lepingu ülesütlemist 15.03.2024 oli kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Kostja ei ole krediiti tagastanud ka hiljem, mistõttu on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Kostja sai krediiti
2-24-123411 kokku 9340 eurot ja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid kogusummas 8048,10 eurot, mis arvestatuna põhiosa tagasimaksete katteks teeb kostja võlgnevuseks 1291,90 eurot.
14.Kostja R. V.ile on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 20.09.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole. Kutse 22.01.2025 kohtuistungile on kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 25.10.2025, kuid kostja kohtuistungile ei ilmunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud põhivõlgnevuse, seadusjärgse viivise, sissenõudekulude nõude ja seadusjärgse edasiulatuva viivise osas vastavalt ümberarvutusele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
16.Kohus tuvastab, et kostja ja E AS sõlmisid 11.12.2021 krediidilepingu nr xxxx tähtajatu krediidilimiidiga 4000 eurot (dtl 43) ja kostja sai perioodil 11.12.2021 kuni 14.08.2022 krediiti kokku 9340 eurot (dtl 49-124) ning tegi tagasimakseid kokku 8048,10 eurot (dtl 125134). Kostja ja E AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et E AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 08.04.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ) (dtl 140).
17.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
18.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
19.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
20.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumise ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse alusel.
21.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti
2-24-123411 selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
22.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
23.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 11.12.2021 sõlmitud krediidikontolepingu nr xxxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses ja avalikes andmebaasides avaldatud andmetest. Laenutaotluse kohaselt avaldas kostja oma sissetulekuks 2000 eurot kuus, kohustusteks 60 eurot kuus ja majapidamiskuludeks 400 eurot kuus. Krediidiandja tegi kostja sissetuleku kontrollimiseks päringu Pensionikeskusesse, mille andmetel oli kostja igakuine sissetulek 535,86 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi makse kuus ca 132 (krediidilimiit 4000 eurot x 0.11% x 30 päeva) eurot, millele lisandub krediidisumma tagasimakse 66,66 eurot, kokku 198,66 eurot. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid.
24.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest ja kontrollinud maksehäireregistrit, mida ei saa pidada piisavaks. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.
25.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
26.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 24-25), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
2-24-123411
27.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
28.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 3529,43 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti kokku 9340 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks kokku summas 5810,57 eurot.
29.Hageja 22.01.2025 ümberarvutuse (dtl 178-181) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 1291,90 eurot (9340-8048,10).
30.Hageja on tõendanud (dtl 50-124), et kostjale on väljastatud krediiti kokku 9340 eurot, ja et kostja on teinud tagasimakseid kokku 8048,10 euro (dtl 125-134) ulatuses.
31.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on krediidilepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 29.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 135-137), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14.03.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 29.02.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 15.10.2023, 15.11.2023 ja 15.12.2023. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 15.03.2024 lepingu ülesütlemise teatise (dtl 138-139), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kuivõrd kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 15.03.2024, võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (15.10.2023, 15.11.2023 ja 15.12.2023), on lepingu ülesütlemine 15.03.2024 jätkuvalt kehtiv. Hageja 22.01.2025 ümberarvutuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1291,90 eurot (9340-8048,10). Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutatud põhinõue 1291,90 eurot põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude osaliselt ja jätab põhinõude 2237,53 euro (3529,43-1291,90) ulatuses rahuldamata.
32.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 917,04 eurot, s.o krediidijäägilt 3529,43 eurot perioodi 16.07.2023 kuni 15.03.2024 intressimääraga 38,90% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 4% alates 01.07.2023 ja 4,5% alates 01.01.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Hageja pole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).
33.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhinõudelt 3529,43 eurot viivised alates 16.03.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 30.08.2024 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras, s.o 38,90% aastas ehk 518,53 eurot (630,21 eurolt vähendab hageja 518,53 euroni). Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 30.08.2024. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa.
2-24-123411
34.Hageja poolt 22.01.2025 esitatud ümberarvutuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutund viivised 135,45 eurot põhinõudelt 1291,90 eurot perioodi 16.03.2024 kuni 22.01.2025 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1291,90 eurot perioodi 16.03.2024 kuni 22.01.2025 eest 135,45 eurot (16.03.2024 kuni 30.06.2024 määraga 12,5% aastas 47,21 eurot, 01.07.2024 kuni 31.12.2024 määraga 12,25% aastas 79,56 eurot, 01.01.2025 kuni 22.01.2025 määraga 11,15% aastas 8,68 eurot). Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt 135,45 eurot ja jätab viivisenõude 383,08 euro (518,53-135,45) ulatuses rahuldamata.
35.Hageja nõuab 22.01.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 178) kohaselt ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 31.08.2024 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (1291,90 eurot) põhjendatud alates 23.01.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus selgitab, et ühe ja sama perioodi (31.08.2024 kuni 22.01.2025) eest ei saa viiviseid topelt arvestada.
36.Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 08.04.2024 kiri 25 eurot; 17.04.2024 kiri 5 eurot; 03.05.2024 kiri 5 eurot.
37.Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
38.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
39.Hageja on arvestanud hagi hinnaks 5000 eurot. Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 1132 lg 2 p 3.
40.VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
41.Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud 35 euro ulatuses ehk 08.04.2024 kiri 25 eurot; 17.04.2024 kiri 5 eurot; 03.05.2024 kiri 5 eurot. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 113 2 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 35 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota
2-24-123411 menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
43.Hageja nõuete kogusummaks oli 5000 eurot (3529,43+917,04+518,53+35). Kohus rahuldas hageja nõude 1462,35 euro (1291,90+135,45+35) ehk ca 29% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 29% ulatuses kostja ja 71% ulatuses hageja kanda.
44.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 560 eurot.
45.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 560 eurot.
46.Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu 560 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 29% hageja menetluskuludest ehk 162,40 eurot.
47.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
48.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
49.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
50.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.09.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.