Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-22-6933 9. juuni 2023 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Jälitustoimingute lubade tutvustamine Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2023. a määrus J. K. kaitsja vandeadvokaat Stella Veber, määruskaebus Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Andres Ülviste 24. mai 2023, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2023. a määrus ja saata J. K. kaitsja määruskaebus uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Mõista Eesti Vabariigilt J. K. kasuks välja 720 eurot Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J. K-le esitati 2. novembril 2021 karistusseadustiku § 376 lõike 1 alusel kahtlustus, mille kohaselt käitles ta ajavahemikul 26. jaanuarist kuni 2. novembrini 2021 ebaseaduslikult suures koguses sigarette.
2.24. veebruaril 2021 andis prokuratuur J. K. suhtes loa nr PL10997/2021 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 1265 sätestatud jälitustoimingu tegemiseks – varjatud jälgimiseks. Prokuratuuri 15. aprilli 2021. a loaga nr PL11216/2021 ja 10. juuni 2021. a loaga nr PL11444/2021 pikendati jälitustoimingu tegemise tähtaega.
3.J. K-d teavitati nende lubade alusel toimunud varjatud jälgimisest 6. aprillil 2022 ning tal võimaldati tutvuda jälitustoiminguga kogutud andmetega. 4. augustil 2022 andis prokuratuur aga loa jälituslubade terviktekstide tutvustamata jätmiseks ja need kaeti osaliselt kinni.
4.J. K. kaitsja esitas Riigiprokuratuurile kaebuse, taotledes 4. augusti 2022. a loa tühistamist, jälitustoimingu lubade tervikteksti tutvustamist ning jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamist.
1-22-6933
5.Riigiprokuratuur jättis 3. novembri 2022. a määrusega kaebuse rahuldamata, leides, et tutvustamata jäetud tekst sisaldab KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–7 nimetatud andmeid. Samas kriminaalasjas antud kohtu jälitustoimingu lubade tutvustamata jätmisel järgiti sarnaseid põhimõtteid ning Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2022. a määrusega loeti kohtu lubade osaline tutvustamata jätmine seaduslikuks.
6.Riigiprokuratuuri määruse vaidlustas J. K. kaitsja, taotledes nii selle kui ka prokuratuuri 4. augusti 2022. a loa tühistamist, jälitustoimingute lubade tervikteksti tutvustamist ning jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamist.
7.Pärnu Maakohtu 8. detsembri 2022. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu hinnangul ei saa lubade tervikteksti KrMS § 12614 lg 1 p-de 1–7 kohaselt tutvustada ning seetõttu ei ole ka võimalik täpsemalt viidata, millise infoga tegemist on. Kinni kaetud tekst sisaldab teisi isikuid puudutavat teavet, mida ei saa eraldada nii, et tutvustamine oleks võimalik. Teiste isikute andmetega tutvumine võib kahjustada nende seadusega tagatud õigusi ja vabadusi. J. K-d puudutavaid andmeid on talle tutvustatud. Samuti sisaldavad load teavet, milliste meetodite, taktika ja vahenditega infot kogutakse. Seega jäeti osa lubade tekstist põhjendatult tutvustamata.
8.Pärnu Maakohtu määruse vaidlustas J. K. kaitsja, taotledes jätkuvalt lubade terviktekstide tutvustamist ja jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamist. Samuti taotleti menetluskulu riigi kanda jätmist.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2023. a määrusega jäeti jälitustoimingu lubade tutvustamist ja prokuratuuri 4. augusti 2022. a loa tühistamist puudutavad taotlused rahuldamata ning maakohtu määrus tutvustamata jätmise küsimuses muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul sisaldab tutvustamata jäetud tekst KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–7 sätestatud teavet. Enamjaolt on tegemist teisi isikuid puudutavate andmetega, mida ei saa eraldada nii, et tutvustamise korral ei avaldataks ka teavet, mida on vaja varjata. Teiste isikute perekonna- ja eraelu andmete avaldamine võib kahjustada puudutatud isikute seadusega tagatud õigusi ning vabadusi. Ehkki osa teksti puudutab J. K-d, ei saa seda tutvustada nii, et samas ei avaldataks ka KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–6 loetletut. Lubade tutvustamata jätmisest tingitud kahtlustatava põhiõiguste riive on proportsionaalne.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10.Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb J. K. kaitsja nii maa- kui ka ringkonnakohtu ja Riigiprokuratuuri 3. novembri 2022. a ning prokuratuuri 4. augusti 2022. a loa tühistamist, jälitusasutuse või prokuratuuri kohustamist jälitustoimingute lubade tervikteksti tutvustamiseks ning menetluskulude jätmist riigi kanda. Kaitsja põhiväited on järgmised.
11.Pole arusaadav, kuidas saavad varjatud jälgimiseks antud load sisaldada niisugust teiste isikute perekonna- ja eraelu puudutavat teavet, mis pole seotud kahtlustuse asjaoludega. Jälitustoimingu load anti esmajoones toimingute tegemiseks J. K. suhtes. Seega peaksid lubade põhistused puudutama eelkõige teda. Isikuna, kelle põhiõigusi ulatuslikult riivati, on tal õigus nende põhjendustega tutvuda ja neid vaidlustada.
12.Maakohtu põhjendid on vastuolulised ning see annab aluse väita, et kohus ei kontrollinud sisuliselt teksti tutvustamata jätmise vajadust. Ei vasta tõele, et J. K-le tutvustati tema kohta käivaid andmeid. Riigikohtu praktika järgi on isikul õigus tutvuda tema kohta kogutud andmete ja jälitustoimingute lubadega, kuid praegu pole seda põhimõtet järgitud. Kahtlustatav peab teadma, milliseid tõendeid ja andmeid kuriteo kohta koguti ning kuidas kujunes menetlejal veendumus, et teiste tõenditega ei saa kuriteokahtlust kinnitada või kummutada. Osa teksti kinnikatmise 2(6)
1-22-6933 põhjendused maakohtu määruses seisnevad vaid seaduse tsiteerimises ega ole seostatavad ühegi loa ega J. K. isikuga. Ringkonnakohus kordas vaid maakohtu ja prokuratuuri deklaratiivseid väiteid ning seaduse teksti. Menetleja ei saa tutvumisõigust piirata nii ulatuslikult vaid seetõttu, et asjaomane tekst puudutab teisi kahtlustatavaid. Seda, miks või kuidas tutvustamine teiste kahtlustatavate õigusi riivaks, pole selgitatud.
13.Teksti kinnikatmise tõttu ei saa J. K. näha enamikku kogutud tõenditest ega hinnata kahtlustuse põhjendatust, tõendite kohta tehtud järeldusi ega jälitustoimingu lubade aluseks olnud põhjendusi. Tal puudub seetõttu veendumus, et jälitustoimingu load on põhistatud ning nende andmisel peeti kinni ultima ratio-põhimõttest. Samas ei saa J. K. seada kahtluse alla enda kohta kogutud tõendite lubatavust. J. K. põhiõiguse riive on seetõttu ebaproportsionaalne.
14.Prokuratuur esitas määruskaebusele vastuse, milles palub jätta kaebus rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus ei põhjendanud nõuetekohaselt, miks jäi kaitsja taotlus jälitustoimingu lubade terviktekstidega tutvumiseks rahuldamata. Kohus on irdunud Riigikohtu järjepidevast praktikast selliste kaebuste lahendamisel (vt nt RKKK 17.04.2017, 3-1-1-1-17; 14.12.2017, 1-17-7077/14; 29.05.2018, 1-17-10682/13; 11.02.2019, 1-18-5236/8).
16.Jälitustoimingu lubade tutvustamata jätmise vaidlustamise korral on kohtu ülesanne kontrollida, kas lubade tekst sisaldab tutvustamata jäetud osas KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–7 nimetatud andmeid ja kas prokuratuur on nende andmete tutvustamata jätmist asjakohaselt põhjendanud (vt nt RKKK 14.12.2017, 1-17-7077/14, p 63). Kohus ei või kergekäeliselt nõustuda prokuratuuri konstateeringuga, et mingit teavet tuleb varjata. Kuna KrMS §-s 12616 sätestatud menetluse eripära tõttu on kaebaja võimalused võimalikele vigadele tähelepanu juhtida piiratud, peab kohus näitama ise üles tavalisest suuremat aktiivsust. Vastasel korral muutuks kohtulik kontroll näilikuks. Jälitustoimingute lubade tutvustamise ulatus mõjutab vahetult seda, kui tõhusalt saab isik jälitustoimingu loa õiguspärasusele vastu vaielda (vt nt RKKK 29.05.2018, 1-17-10682/13, p 34; 11.02.2019, 1-18-5236/8, p 17). Ka võib jälituslubade teksti põhjendamatu kinnikatmine tekitada kaitseõigust teostavas isikus petliku mulje, justkui oleks loa andja lähtunud veel mingitest jälitustoimingut õigustavatest argumentidest, mida isikule teatavaks ei tehtud, ehkki tegelikult selliseid argumente ei olnud. Selline eksitav toimimisviis ei sobi ausa ja õiglase menetlusega, eriti kui kinnikatmised on ulatuslikud.
17.Kolleegium tõdeb, et lahendades kaebust jälitustoimingu loa osalise tutvustamata jätmise peale, ei saa ringkonnakohus üldjuhul esitada määruses üksikasjalikke põhjendusi selle kohta, milliseid andmeid ja miks selle loa tutvustamisel varjata tuleb. See ei tähenda aga, et määrus võiks olla üldse sisulise põhistuseta ning tutvustamata jätmise tinginud faktide käsitlus saaks täielikult puududa. Prokuratuuri otsustus peab olema kontrollitav ning ringkonnakohtu siseveendumuse kujunemine määruskaebuse lahendamisel jälgitav. Kohtumääruse põhjendustest peab piisaval määral nähtuma, et kohus tutvus lisaks prokuratuuri loale, millega tutvumisõigust piirati, ka jälitusdokumentide terviktekstidega ning võrdles neid osaliselt varjatud dokumentide tekstidega (vt ka RKKK 11.02.2019, 1-18-5236/8, p-d 13 ja 15).
18.Ringkonnakohus saab nõuda prokuratuurilt kirjalikku põhjendust selle kohta, miks käsitati tutvustamata jäetud osa jälitustoimingu lubade tekstist KrMS § 12614 lg-s 1 nimetatud teabena. Osa sellisest põhjendusest võib osutuda KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–7 nimetatud teabeks. Siis saab sellega tutvuda üksnes kohus (RKKK 17.04.2017, 3-1-1-1-17, p 77). Sellist dokumenti saab säilitada näiteks jälitustoimikus, võimaldamaks sellega tutvuda hilisemas kaebemenetluses ka 3(6)
1-22-6933 Riigikohtul. Kirjaliku selgituse küsimist saab prokuratuur ennetada KrMS § 12614 alusel antava loa kohase põhistamisega. Igal juhul lasub kohustus argumenteerida kõnealuse loa põhjendatust just prokuratuuril ja seda tuleb teha taasesitatavas vormis.
19.Määruskaebuse esitajal on õigus, et nii prokuratuuri 4. augusti 2022. a luba kui ka maa- ja ringkonnakohtu määrused, milles õigustatakse jälituslubade osalist tutvustamata jätmist, ei sisalda jälgitavaid põhjendusi, mis seostuksid menetletava juhtumi asjaoludega, vaid üksnes seaduse tsitaate, viiteid Riigikohtu lahenditele ja abstraktseid väiteid. Nõutavaid põhjendusi jälituslubade teksti osaliseks varjamiseks ei ole ka muu Riigikohtule esitatud materjali seas. Prokuratuuri
4.augusti 2022. a määrus sisaldab küll viiteid KrMS § 12614 esimese lõike punktidele, millele tutvustamata jätmisel tuginetakse, kuid puuduvad põhjendused, miks seda tehakse. Määruses tehtava otsustuse õigusliku aluse äramärkimine ja seaduse teksti kopeerimine ei ole põhistus (vt ka RKKK 23.02.2017, 3-1-1-112-16, p 44 ja 16.12.2022, 1-22-510/38, p 19).
20.Prokuratuur on viidanud 4. augusti 2022. a loas kõigile KrMS § 12614 lg 1 seitsmele punktile. Need lubavad jätta prokuratuuri loal tutvustamata mh andmed: 1) teiste isikute perekonna- või eraelu kohta; 2) mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi; 3) mis sisaldavad riigisaladust; 4) mille tutvustamine võib seada ohtu salajasele koostööle kaasatud isiku või tema lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara; 5) mille tutvustamine võib seada ohtu salajasele koostööle kaasatud isiku õiguse hoida koostööd saladuses; 6) mille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet jälitusasutuse meetodite, taktika ja jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta; 7) mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks punktides 1–6 loetletud andmed.
21.Järgnevalt toob kolleegium esile üksnes olulisemad küsimused, mis prokuratuuri 4. augusti 2022. a varjamisloa ja jälitustoimikuga tutvumisel tekivad.
22.Kõigis kolmes jälitusloas on kaetud kinni pikki tekstiosi (kohati lehekülgede kaupa), viidates korraga mitmele alusele (nt KrMS § 12614 lg 1 punktidele 2, 3, 6 ja 7 või punktidele 3, 4 ja 5). See, miks vastab kinni kaetud tekstiosa igale mainitud alusele, ei selgu. Mitmel puhul on jälitusloaga tutvudes ilmne, et varjatud teave ei saa vastata ühtaegu kõigile märgitud alustele. Eriti küsitavad on arvukad kinnikatmised viitega KrMS § 12614 lg 1 p-le 6 (teave jälitusasutuse meetodite ja taktika kohta). Varjamist nõudvaks teabeks jälitusasutuse meetodite või taktika kohta ei saa olla pelk seaduse refereering või üldist laadi info, mis puudutab näiteks kriminoloogilisi seaduspärasusi või menetlusreegleid. Nii on praeguses asjas käsitatud KrMS § 12614 lg 1 p-des 1, 2, 3, 6 ja 7 nimetatud andmetena üldisi tõdemusi, et „salasigarettide“ käitlemisega seotud kokkulepped sõlmitakse isikute salajasel suhtlemisel või et kahtlustatavatel puudub kohustus anda ütlusi, rääkida tõtt või aidata tõe tuvastamise eesmärgil uurimisele kaasa. Muu hulgas on loetud KrMS § 12614 lg 1 p-s 6 nimetatud andmeteks kümnerealine lõik loa PL11444/2021 3. lehel, mis kirjeldab äärmiselt suurel üldistusastmel jälitustoimingutest teavitamise võimalikke tagajärgi. Miks leitakse, et sedalaadi abstraktsete mõttekäikude avaldamine võimaldaks teha jälitustoimingute tegemise meetodite, taktikate ja vahendite kohta lubamatult paljastavaid järeldusi, ei selgu prokuratuuri varjamisloast ega kohtumäärustest. Seda seost pole võimalik tuletada ka jälitustoimiku abil. Ammugi ei saa lugeda kõnesolevaid tekstiosi KrMS § 12614 lg 1 p-s 1, 2 või 3 nimetatud teabeks. Jälitusloa koormamist üldsõnaliste lausungite ja tervet kuriteoliiki iseloomustavate standardsete formuleeringutega tuleks vältida (vt ka RKKK 23.02.2017, 3-1-1-112-16, p-d 31 ja 33), selmet neid tutvustamisel põhjendamatult varjata.
23.Jälituslubade teksti tutvustamata jätmisel on korduvalt tuginetud KrMS § 12614 lg 1 p-le 3. Ühelgi juhul pole selgitatud, millist liiki riigisaladusega on tegu. Kinnikaetud tekst lubab oletada, et 4(6)
1-22-6933 vähemalt mõnel juhul on peetud riigisaladuseks jälitustoiminguga seotud teavet. Asjaomane kriminaalasi on jõudnud avalikku etappi ja tutvustama on hakatud jälitusteavet. Seetõttu tuleks eeldada, et ka teistest jälitustoimingutest on isikuid teavitatud ja neile asjaomast teavet tutvustatud. Sellisel juhul kustub riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 p 1 kohaselt nii kogutud teabe kui ka kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitleva teabe salastatus. KrMS § 12614 lg 1 p 3 peab silmas eelkõige olukorda, kus on tegu teabega, mis on riigisaladus või salastatud välisteave, sõltumata selle kogumisest jälitustoiminguga (vt RKKK 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p 666; 17.04.2017, 3-1-1-1-17, p-d 71–73; 18.01.2018, 1-17-8049/13, p-d 14–15).
24.Loa PL10997/2021 7. lehe 3. lõik on kaetud kinni KrMS § 12614 lg 1 p-de 3, 4 ja 5 alusel.
4.augusti 2022. a määruse kohaselt sisalduvad lõigus riigisaladus ja salajasele koostööle kaasatud isikult saadud andmed. Ringkonnakohus on osutanud siin andmetele, „milledest on võimalik teha järeldusi teabe registreerimise aja ja seeläbi selle Maksu- ja Tolliametile jõudmise aja kohta, mis võib luua eeldused teabe andnud isiku tuvastamiseks (KrMS § 12614 lg 1 p-d 4 ja 5).“ Kinni kaetud tekst võimaldaks aga tuvastada teabe registreerimise aja maksimaalselt aasta täpsusega – asjaolu, mida saanuks varjata vaid mõne tähemärgi katmisega. Pidades silmas J. K-le juba avaldatud teavet, jääb nende aastaarvude salajasus mõistetamatuks. Arvestades seda ning lõigus sisalduva teabe nappust ja hägusust, ei saa võtta tõsiselt väidet, et teabe laekumise aja teatavakssaamine võiks viia infoallika tuvastamiseni. Miski jälitustoimikus, prokuratuuri varjamisloas ega kohtumäärustes märgitust ei viita KrMS § 12614 lg 1 p-de 3, 4 ja 5 kohaldamise eeldustele. Muu hulgas ei võimalda materjalid väita, et selles lõigus on juttu salajasele koostööle kaasatud isikust maksukorralduse seaduse § 813 lõigete 1 ja 2 ning politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) §-de 751–752 tähenduses. Igaüks, kes on valmis jagama politseiga teavet, pole salajasele koostööle kaasatud isik KrMS § 12614 lg 1 p-de 4 ja 5 ning PPVS §-de 751–752 mõttes. Niisamuti ei ole riigisaladuseks RSVS § 8 p 2 tähenduses igasugune jälitusasutust informeerinud isikut puudutav teave (RKKK 16.12.2013, 3-1-1-113-13, p-d 20–25). See ei tähenda, et sellise isiku andmed, kes edastab jälitusasutusele teavet, olemata vormikohaselt salajasele koostööle kaasatud, oleks KrMS § 12614 alusel üldse kaitseta. Jälitusasutuse infoallikaks olemise avalikuks tulek võib mõnikord kahjustada allika privaatsust ja ohustada teda ennast või tema lähikondseid; mõne teavitaja kaitse on tagatud eriseadusega (nt korruptsioonivastase seaduse § 6 lg 2). Kui andmesubjekti osutatud õigused kaaluvad üles tutvumistaotluse esitanud isiku huvid, kohaldub KrMS § 12614 lg 1 p 2.
25.Andmete varjamisel on tuginetud korduvalt KrMS § 12614 lg 1 p-le 7, ilma et selleks oleks nähtavat põhjust (nt kinnikatmised loa PL10997/2021 lehtedel 13 ja 14 ning loa PL11216/2021 lehtedel 3, 5 ja 6). Loa PL10997/2021 lehel 14 on näiteks KrMS § 12614 lg 1 p-dele 2, 6 ja 7 viidates varjatud üheksa tekstirida, selgitamata, miks ei saanud piirduda mõne nime kinnikatmisega. KrMS § 12614 lg 1 p-le 7 ei tohi tugineda, kui teavet saab eraldada ja esitada selliselt, et sealt ei ilmne andmed, mida on alust varjata.
26.Üldjuhul ei saa KrMS § 12614 lg 1 alusel varjata teavet, millest isik on saanud juba teadlikuks muudest allikatest. See võib olla põhjendatud üksnes siis, kui mõnel KrMS § 12614 lg 1 p-des 1– 6 nimetatud põhjusel on vaja varjata fakti, et see teave oli jälitusasutusel just kindlal ajahetkel (nt jälitusloa andmise ajal). Praegu on jälituslubades kaetud mitmel puhul kinni info, mida J. K. juba teab, ning miski ei viita sellele, et sama info nähtavaks tegemine ka jälitusloas kahjustaks KrMS § 12614 lg-ga 1 kaitstavaid huve. Loa nr PL11216/2021 resolutsioonis on KrMS § 12614 lg 1 p-le 6 viidates kaetud kinni andmeid, mida pole peetud vajalikuks mujal samas dokumendis varjata. Sarnasel põhjusel on arusaamatud ka kinnikatmised loa PL11444/2021 3. lehel. Loa PL11216/2021 3. ja 5. lehel on kinni kaetud J. K. suhtluspartnerite andmed, mis olid J. K-le 5(6)
1-22-6933 kahtlemata teada; loa PL11216/2021 4. lehel ja loa PL11444/2021 2. lehel on kaetud J. K. kaaskahtlustatavaid puudutavad andmed (sh nende karistused), mis on saanud J. K-le suure tõenäosusega teatavaks hiljemalt avalike menetlustoimingute käigus. Kõigil neil juhtudel on
4.augusti 2022. a loas viidatud KrMS § 12614 lg 1 p-le 2, mis lubab varjata andmeid, mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi. Kolleegium juhib tähelepanu, et sel alusel andmete tutvustamata jätmise eeldus on teise isiku sellise õiguse või vabaduse tuvastamine, mida võiks ülemääraselt kahjustada just jälituslubade tutvustamine J. Kle. Üksnes see, et tekstiosa sisaldab mõne isiku andmeid, ei anna alust tugineda KrMS § 12614 lg 1 p-le 1 või 2, iseäranis kui isik, kellele andmeid tutvustataks, on nendega juba tuttav.
27.Ringkonnakohus ei ole määruskaebemenetluses käsitlenud ühtegi eelmainitud küsimust. Seetõttu ei ole võimalik veenduda, kas kohus võrdles jälitustoimingu lubade terviktekste osaliselt kinni kaetud tekstidega. Ringkonnakohus pidanuks tuvastama muu hulgas, milliste isikute millised seadusega kaitstud õigused või vabadused satuksid ohtu KrMS § 12614 lg 1 p 2 alusel varjatud andmete avaldamisel; kas ja milline riigisaladus sisaldub KrMS § 12614 lg 1 p 3 alusel varjatud tekstiosades; kas salajasele koostööle kaasatud isik, kellele KrMS § 12614 lg 1 p-dele 4 ja 5 tuginedes viidatakse, on tõepoolest olemas jne. Kohtul tulnuks ka hinnata, kas prokuratuuri määruses on näidatud, miks kaalub huvi KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–7 sätestatud teabe tutvustamata jätmise vastu konkreetsel juhul üles J. K. õiguse selle teabega tutvuda (vt ka RKKK 17.04.2017, 3-1-1-1-17, p-d 53, 56 ja 61; 11.02.2019, 1-18-5236/8, p 12.) Materjalist ei nähtu, et seda oleks tehtud.
28.Ringkonnakohus viitas Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on paratamatu, et kohtu kaalutlused jälituslubade tutvustamise piiramist puudutava määruskaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad teatud ulatuses abstraktseks (RKKK 11.02.2019, 1-18-5236/8, p 13). Praegusel juhul on aga abstraktsed kõik ringkonnakohtu põhjendid. See pole viidatud lahendis antud juhistega kooskõlas.
29.Kuna ringkonnakohus ei lahendanud nõuetekohaselt küsimust, kas prokuratuur põhjendas jälitustoimingu lubade osalist varjamist korrektselt, rikkus kohus KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kohtumääruse põhjendamise kohustust (KrMS § 145 lg 1 p 1; vt ka RKKK 16.12.2022, 1-22-510/38, p 19).
30.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2023. a määruse ja saadab kohtuasja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kuna asi on vaja uuesti läbi vaadata, ei pea kolleegium vajalikuks ega võimalikuks võtta seisukohta muude määruskaebuses tehtud etteheidete suhtes. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
31.Kaitsja esitas taotluse hüvitada J. K-le ringkonnakohtu määruse vaidlustamisel tekkinud menetluskulu – valitud kaitsjale makstud tasu. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks neli töötundi. Kaitsja tunnitasu määr on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on tekkinud kulu suurus 720 eurot. Taotluses märgitud summa on KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlik ja seega käsitatav käesoleva määruskaebemenetluse kuluna. Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu määruse, hüvitab selle kulu KrMS § 187 lg 1 kohaselt riik. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.