Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
6. juuni 2023. a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-23-2723
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merili Riga
Kriminaalasi
Steven Kaik süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 331 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Alar Häidberg
Süüdistatav
Steven Kaik; isikukood: 39808262731; XXX kodanik; emakeel: XXX; kannab XXX Vanglas karistust; XXX; XXX; kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 02.03.2022. a otsusega nr 1-22-1256 KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 274 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust kandmise algusega 02.03.2022. a. Tõkendit kohaldatud ei ole.
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
Süüdistus Steven Kaiki süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetavana XXX Vanglas, XXX XXX, tarvitas arsti ettekirjutuseta tuvastamata ajal, kuid hiljemalt XXX narkootilist ainet kodeiini. Vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määrusele nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) kuulub kodeiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete III nimekirja. Sellega pani Steven Kaik toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kinnipeetava poolt arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamise. Kokkuleppe sisu KarS § 331 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda Tartu Maakohtu 02.03.2022 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aasta 2 kuu ja 9 päeva võrra
(27.04.2023 seisuga) ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 3 kuud ja 9 päeva vangistust. Kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse alguseks lugeda 28.04.2023. Menetluskulud on kokku 1290,70 € (sundraha 1087,50 €, ekspertiisitasu 100 € ja kaitsja tasu 103,20 €). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu tasumine ositi, ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Steven Kaik aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Steven Kaiki süüdi tunnistada KarS § 331 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Steven Kaiki menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 100 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 103,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates 1. jaanuarist 2023. a on kuupalga alammäär 725 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1290,70 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Steven Kaik taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks, kuna ta ei oma käesolevalt sissetulekut, kuna kannab vanglas karistust. Talle on jõukohane teha menetluskulude katteks igakuiseid makseid.
Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Steven Kaikile eelnevaid asjaolusid arvestades ilmselgelt üle jõu. Seetõttu nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud anda talle KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Steven Kaikilt ekspertiisitasu 100 eurot, kaitsjatasu 103,20 eurot ja sundraha 1087,50 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1290,70 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.