Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Tarmo Priimäge süüdistatakse KarS § 418 lg 1 järgi selles, et tema, omamata relvaluba, mis annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva ja selle laskemoona, käitles (s.o omas ja valdas) tahtlikult ning ebaseaduslikult laskekõlbulikku tulirelva kohtueelse menetlusega täpselt kindlaks tegemata ajast kuni XXX, mil T. Priimägi läks oma XXX elukohta aadressil XXX linn, hoides püksivöö külge kinnitatud kabuuris hoiatus- ja signaalrelva XXX mm XXX nr XXX. T. Priimäe valduses olnud hoiatus- ja signaalrelv oli ümber ehitatud pihtamislaenguga laskmiseks, kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlbulik. Hoiatus- ja signaalrelva ümberehitus seisnes selles, et relvaraua õõnest oli eemaldatud tõkis. Teo toimepanemise ajal kehtinud relvaseaduse (RelvS) § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine sama seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.

Tulenevalt RelvS § 11 lg 1 p-st 1 on üheks relvaliigiks tulirelv, s.o relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. RelvS § 34 lg 1 järgi väljastab Politsei- ja Piirivalveamet paberil või elektrooniliselt relvaloa ametniku suulise otsuse alusel isikule: kes on Politsei- ja Piirivalveametile esitanud RelvS § 35 lg-s 2 sätestatud dokumendid, kelle suhtes pole tuvastatud RelvS § 36 lg-tes 1 ja 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ning kes on sooritanud RelvS § 35 lg-s 5 sätestatud eksami. Nähtuvalt RelvS § 34 lg 2 esimesest lausest annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut RelvS ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. RelvS § 34 lg 2 teise lause kohaselt annab relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Tulenevalt RelvS § 45 lg-st 1 võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvS § 50 lg 1 järgi võib relva ja laskemoona kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba. Kui isikul on kaasas isikut tõendav dokument, pole relvaloa kaasaskandmine kohustuslik. Seega pani T. Priimägi toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Meus, süüdistatav Tarmo Priimägi ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. T. Priimägi tuleb süüdi tunnistada KarS § 418 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 10-kuulise vangistusega. KarS § 73 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui T. Priimägi ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 421 ning § 83 lg-te 1 ja 4 alusel konfiskeerida ümberehitatud hoiatus- ja signaalrelv XXX 9 mm XXX nr XXX ja 8 padrunit. Mõista T. Priimäelt välja riigieelarve tuludesse tulirelvaekspertiisi tegemise kulu 420 eurot, määratud kaitsjaga seotud kulu kohtueelses menetluses 159,60 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. KarS § 180 lg 3 alusel võimaldada T. Priimäel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil täpsustas prokurör, et T. Priimäelt tuleb relv ja padrunid konfiskeerida KarS § 421 ning § 83 lg-te 2 ja 4 alusel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

Kriminaalasjas on menetluskuludeks tulirelvaekspertiisi tegemise kulu 420 eurot, määratud kaitsja tasu ja kulud kogusummas 159,60 eurot ning sundraha 1087,50 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb need kulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg-st 3 tuleb T. Priimäel tasuda menetluskulud kogusummas 1667,10 eurot ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid, s.o CD-plaat Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega (pakend HK1) ja DVD-Rplaat patrullipolitseiniku vormikaamera videosalvestisega (pakend VK1) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.