Liiklussüüteod

1-23-1133

1-23-1133

Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole kaevatav (KrMS § 385 p 10), v.a tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

I.M on Pärnu Maakohtu 29.03.2023. a määrusega antud kohtu alla süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi üldmenetluse korras. Süüdistusakti järgi süüdistatakse I.M-i selles, et tema juhtis 18.04.2019.a kella 11:58 ajal Pärnumaal Pärnu-Lihula maanteel 25. kilomeetril täishaagisega metsaveokit Volvo FH540, registreerimismärgiga xxx, suunaga Lihula poolt Pärnu suunas, kus temast eespool liikusid kaks veokit: Scania P340, registreerimismärgiga xxx ja selle järel Volvo FL616, registreerimismärgiga xxx. Liikluses tekkinud takistuse tõttu mootorsõiduk Scania P340, registreerimismärgiga xxx aeglustas ja tema järel liikunud mootorsõiduk Volvo FL616, registreerimismärgiga xxx vähendas samuti kiirust. I.M aga ei hoidnud enda juhitud veoauto Volvo FH540, registreerimismärgiga xxx ja tema ees sõitva veoauto Volvo FL616, registreerimismärgiga xxx, vahel sellist pikivahet, mis võimaldanuks vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile, mille tulemusel sõitis I.M esmalt tagant otsa eespool liikuvale mootorsõidukile Volvo FL616, registreerimismärgiga xxx, mille tagajärjel mootorsõiduk Volvo FL616, registreerimismärgiga xxx paiskus saadud löögist omakorda tagant otsa tema ees liikuvale mootorsõidukile Scania P340, registreerimismärgiga xxx. I.M rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Samuti rikkus I.M LS § 46 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Liiklusõnnetuses sai tervisekahjustusi mootorsõidukit Volvo FL616, registreerimismärgiga xxx juhtinud J.L, kellel tuvastati eluohtlikud vigastused: peensoole perforatsioon ja soolekinnisti rebend verejooksuga, verikõht, samuti kõhuõõne põrutus, parema sääreluu alaotsa liigesesisene murd ja pindluu ülaotsa murd. Seega I.M pani toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega tekitati J.L-ile raskeid tervisekahjustusi, see on KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 29.03.2023. a määrusega võttis maakohus menetlusse ka kannatanu J.L tsiviilhagi solidaarselt süüdistatav I.M-i ja tsiviilkostja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal vastu 1) mittevaralise kahju hüvitise nõude summas 20 000 eurot või alternatiivselt kohtu õiglasel äranägemisel; 2) varalise kahju hüvitise nõude summas 232,60 eurot; 3) seadusest tulenev viivisenõudes alates hagi kohtumenetlusse võtmisest.

1-23-1133

10.04.2023. a esitas kannatanu esindaja kohtule tsiviilhagi täienduse varalise kahju hüvitise suuruse osas, millega taotleb mõista kostjatelt solidaarselt kannatanu kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 723,62 eurot. 04.05.2023. a esitas prokurör kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteediga KrMS § 202 alusel, mille olid lisaks prokurörile allkirjastanud süüdistatav, tema üks lepingulistest kaitsjatest, vandeadvokaat M.P, ning kannatanu J.L lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk. Taotluse kohaselt kannatanu, süüdistatava, nende esindajate ja prokuratuuri läbirääkimiste käigus jõuti ühisele kompromissile, millega süüdistatav I.M on valmis kannatanu J.L-ile hüvitama otseselt kriminaalmenetlusega seotud kulud, s.o summas 1335 eurot, samuti tasuma enda kahe esindaja M.P ja F.F-i kaitsjatasud, kuid otseselt tsiviilhagiga seotud kulud, s.o summas 1042,50 eurot paluvad pooled jätta kohtul riigi kanda. Prokuratuur nõustub teiste menetlusosalistega, et tegemist on vana (alustatud 18.04.2019.a) ja kannatanust ning süüdistatavast mitteolenevatel asjaoludel veninud menetlusega, mille tõttu ei olnud ka tsiviilkostjal võimalik kannatanule kahju hüvitamise otsust varem teha ning poolte esindajate menetluskulud kriminaalasja kulgemisega on seetõttu ka pidevalt ajas erinevate päringute, konsultatsioonide ja taotlustega suurenenud. Prokuratuur leiab, et just mõistlikku menetlusaja peatset lähenemist arvesse võttes on põhjendatud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. I.M-i süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Antud kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, mis tähendab, et seadusandja arvates on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku

1-23-1133 panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Prokuratuur on seisukohal, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Süüdistatav ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud, samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik veel saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik süüdistatava suhtes kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe. Süüdistatav on andnud nõusoleku määratud kohustuse täitmiseks. Samuti puuduvad I.M-i käitumises vastutust raskendavad asjaolud ja kergendavaks asjaoluks võib lugeda abi andmise kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist KarS § 57 lg 1 p 1 tähenduses. Kuivõrd I.M-i süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, siis on prokuratuur seisukohal, et isiku suhtes on võimalik kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, ringkonnaprokurör taotleb:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1-23-1133 tsiviilkostja vastu ning kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele, tuleb juhindudes KrMS § 2962 lg 1 p 2 ja 4 ja TsMS § 424-425 jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Kannatanu lepinguline esindaja esitas kohtule 19.04.2023. a taotluse tsiviilkostja menetlusest kõrvaldamiseks, tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks ning tegi ettepaneku kannatanul tekkinud menetluskulude (nii kriminaalmenetluse kui ka tsiviilhagiga seonduvate menetluskulude) hüvitamiseks. Viidatud taotluse asjaolude kohaselt on kannatanu ja tsiviilkostja sõlminud kompromisslepingu kannatanule mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ka varalise kahju osas on tsiviilkostja teinud otsuse hüvitada varaline kahju põhjendatud ulatuses. Maakohtu jaoks jäi viidatud taotlusega seonduvalt üles küsimus kannatanu menetluskulu hüvitamisest ning palus selles osas kannatanu esindajal kõrvaldada taotluses esinevad puudused. 04.05.2023. a kohtule esitatud oportuniteedi taotluses, millises on mh märgitud kannatanu menetluskulude jaotus, on sisuliselt maakohtu poolt kannatanu esindajale viidatud puudused kõrvaldatud ning kohtul on nendel tingimustel võimalik jätta tsiviilhagi kogu ulatuses läbi vaatamata. Kohus selgitab kannatanule, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilmenetluse korras.

1-23-1133 vastavalt prokuröri poolt viidatule I.M-i puhul karistust kergendav asjaolu, s.o kannatanule kohapeal abi andmine KarS § 57 lg 1 p 1 tähenduses. Eelviidatud asjaolud kogumis võimaldavad pidada I.M-i süüd väikeseks. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja materjalide kohaselt puuduvad süüdistataval nii kehtivad kriminaal- kui ka väärteokaristused, samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi käimas. Seega maakohus nõustub prokuröriga, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna süüdistatavale etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti on I.M võtnud endale kohustuse hüvitada kriminaalmenetluse kulud – täpsemalt talle riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ning kannatanu kriminaalmenetlusega seotud kulud (kannatanu lepingulise esindaja tasu). Mis puutub kannatanu tsiviilhagiga seotud menetluskuludesse, mille osas on pooled avaldanud soovi nende riigi kanda jätmiseks, maakohus nõustub, et kuivõrd kuriteosündmus toimus praeguseks juba enam kui neli aastat tagasi (18.04.2019. a) ning vastavalt riikliku süüdistaja seisukohale, on maakohus nõus, et need kulud on põhjendatud jätta riigi kanda. Prokurör viitab seejuures asjakohaselt peatsele võimalikule mõistliku menetlusaja ületamisega seotud küsimusele, mis tooks endaga niikuinii ühel või teisel viisil kaasa riigipoolse vastutuse kas mõistetava karistuse kergendamise kaudu vms. Eelpool toodud põhjendustel on põhjendatud ka ekspertiisitasude riigi kanda jätmine. Seega on maakohus seisukohal, et KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel tuleb kriminaalasja menetlus I.M-i suhtes oportuniteediga lõpetada. I.M-ile määratud kohustuste täitmise tähtaeg on 6 kuud käesoleva määruse tegemisest arvates. Kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Kriminaalasja menetlemise käigus kogutud asitõendid CD- ja DVD-plaatidel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Eesti Vabariigi kanda tuleb jätta kannatanu tsiviilhagiga seotud menetluskulu ning ekspertiisitasud. Poolte vahel eelistungil kokku lepitud kohtuistungite ajad tuleb tühistada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert

1-23-1133 Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.