Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kriminaalasi
Viru Maakohus 3. aprill 2023, Jõhvi kohtumaja 1-23-1920 (22922700114) Deniss Minzatov Piret Juuse Marina Davõdovitš Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ave Arnim J.Q süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses J.Q, isikukood XXX, Süüdistatav xxx, xxx, emakeel xxx keel, xxx, kannab karistust Viru Vanglas (Ülesõidu 1, Jõhvi) vabanemisjärgne elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 14.06.2022 Viru Maakohtu poolt KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 266 lg 2 p 1 järgi, KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise algus 13.05.2022. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asja läbivaatamise kuupäev 3.04.2023
Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus
ning selgitus „1-23-1920 J.Q menetluskulud“. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: CD-R plaat salvestisega, mis asub toimiku juures – jätta kriminaalasja juurde. DNA-proovid ja verekahtlase määrdumisega lina, mis asuvad hoiul Viru vanglas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.
J.Q-d süüdistatakse selles, et tema, olles süüdi mõistetud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 14.06.2022 otsusega nr 1-22-3540 muuhulgas KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, so. valu tekitava kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, 20.09.2022 kell 11:07-11:10 Jõhvis, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas, V-hoone V1 osakonna kambris nr V102 võttis kaaskinnipeetav J Ki kaela ümbert kägistamishaardesse, mille tagajärjel J K ei saanud hetkeks hingata ja tundis kaela piirkonnas valu. Seejärel hakkas J.Q toolil istuvat J Ki rusikatega näkku peksma, mille tõttu kukkus J K põrandale. J.Q lõi korduvalt põrandal lamavat kannatanut rusikatega pea ja näo piirkonda. J K tundis löökidest põhjustatud valu ja sai tervisekahjustused – näo piirkonnas neli ja lõual üks suur punetus; kaela eesmisel piirkonnal ning eesmisel ja selgmisel õlavarrepiirkonnal erineva suurusega pindmised nahamarrastused; parema käe küünarvarrel 1,5cm x 1cm ja vasaku käe küünarvarrel 2cm x 3cm pindmised nahamarrastused; vasaku jala sääre välimisel küljel veritsev pindmine nahamarrastus 0,1cm x 4cm; suu parempoolses nurgas veritsev haav. Sellise tegevusega pani J.Q toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so korduvalt teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus J.Q süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning palub mõista karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 14.06.2022 otsusega mõistetud karistuse, 1 aasta vangistust, mille ärakandmata osa seisuga 30.03.2023 (v.a) on 1 kuu 13 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 2 kuud 13 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse algusajaks märkida käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse kuulutamise päev. KarS § 65 lg 2 järgi mõistetava liitkaristuse lõplik kestus määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. Süüdistatav peab tasuma menetluskulud summas 1303,50 eurot. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.
Kohus leiab, et süüdistatav J.Q on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb J.Q süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2023.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 725 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1087,5 eurot (725*1,5=1087,5). Vastavalt kokkuleppele kuuluvad menetluskulud summas 1303,50 eurot väljamõistmisele J.Q-lt . Asitõenditega toimida vastavalt kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.