Liiklussüüteod

süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Valerii Kazubek juhtis 08.10.2022 kella 15:30 paiku Tallinnas Linnamäe tee 37a ja 45 vahelisel ristmikul, suunaga Linnamäe tee 10 poole mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,03 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l), lõplik mõõtetulemus väljahingatavas õhtus mitte vähem kui 0,93 mg/l. Valerii Kazubek sõitis otsa tema ees peatunud sõidukile. Tunnistaja M. V. ütluste (tl 14) kohaselt olles teenistuses 08.10.2022 AP3673 koosseisus koos patrullpolitseinikuga Silver Aaron Kask, said kell 15.23 väljakutse Linnamäe tee 37a/15, Tallinn, kus kahe sõiduauto vahel on toimunud liiklusõnnetus ja teine osapool on süüdi ning teatajale tundus, et teine juht on joobes, teine sõiduauto sõitis teataja sõidukile tagant sisse. Kohal olid kell 15.36 ning märkasid kahte sõidukit Mercedes Benz CLK 200 Kompressor reg. märgiga XXXXXX ja Toyota C-HR reg. märgiga XXXXXX, sõidukid asusid Linnamäe tee 37a/14 ja 45 vahelisel ristmikul, Mercedes oli sõitnud Toyotale tagant sisse. Teatajaks oli I. B., kes oli Toyota juht. I. B. ütles, et Mercedese juht, meesterahvas tumeda jopega ja siniste pükstega oli oma autost välja tulnud, I. B. kätte autovõtmed andnud ja lahkunud. Mingi aja pärast märkas I. B. Mercedese juhti kaugemal kõndimas, sõitsid osutatud suunas, peatasid kirjeldusele vastava meesterahva, kellelt küsisid, mis tal hiljuti juhtus, millele meesterahvas vastas, et tal oli avarii ja kinnitas, et Mercedes Benz CLK 200 Kompressor reg. märgiga XXXXXX kuulub temale. Meheks osutus Valerii Kazubek. Kohapeal indikaatorvahendisse puhus esialgseks näiduks 0,91mg/l. V. Kazubekiga koos sõitsid tagasi sündmuskohale, kuhu oli kohale jõudnud avariigrupp, V. Kazubek võttis sõidukist oma isiklikud asjad ja edasi suundusid jaoskonda. Seal V. Kazubek rääkis, et tarvitas kanget alkoholi 08.10.2022 umbes kell 10.00 ning läks autoga sõitma, puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mille lõppnäit oli 0,93 mg/l. Tunnistaja I. B. ütluste (tl 15-19) kohaselt liikus ta 08.10.2022 kella 15.30 paiku mööda Läänemere teed, maja 45 ja Peetri Pizza maja ristmikul peatus, et teha vasakpööret, peale mida tundis lööki vastu autot. Väljus ja nägi, et tema autole Toyota reg. märgiga XXXXXX sõitis otsa sõiduauto Mercedes CLK reg. märgiga XXXXXX. Autojuht ei hakanud süüd eitama, ütles, et hüvitab kogu kahju. Tunnistaja hakkas politseisse helistama ja sel hetkel möödakäija ütles talle, et autojuht on täis, mida tunnistaja ütles ka dispetšerile. Autojuht tegi talle ettepaneku eemale sõita ja küsimus rahulikult lahendada, millele tunnistaja vastas, et politsei on juba teel. Autojuht pani oma auto uksed lukku, andis võtme tunnistajale ja ütles, et tuleb kohe tagasi. Kui patrull saabus ütles neile, et autojuht läheb minema, kirjeldas tema välimust ja patrull sõitis talle järgi. Tunnistajaga koos oli autos tema vanaema ja 2-aastane tütar, meesterahvas oli autos üksi, rääkis vene keeles. Patrull tõi meesterahva umbes 10 minuti pärast tagasi. Sel ajal kui ta meesterahvast nägi, ta midagi ei joonud. Tunnistaja autol on kahjustatud tagumine osa. Süüdistatava Valerii Kazubek 09.10.2022 kahtlustavana antud ütluste (tl 24-26) kohaselt eelmisel päeval umbes tund enne sõidu alustamist oli sõprade juures Lasnamäel ja tarvitas alkoholi, jõi 3 tunni jooksul ära 300 ml viina ja sõi erinevat toitu. Kella 15.00 ajal käis poes, misjärel otsustas istuda firmale kuuluva mootorsõiduki Mercedes-Benz CLK 200 Kompressor reg. märgiga XXXXXX rooli. Tegi vea, kuna oli veel joobes, aga tahtis kiiresti koju sõita. Tema mäletamist mööda seisis Linnamäe 37 ja 45 ristmikul, vajutas vale pedaali, samal ajal kui ees olnud sõiduk järsult peatus, ta ei jõudnud reageerida ja sõitis eespool sõitnud sõidukile Toyota tagant sisse. Andis oma sõiduki võtmed Toyota naisterahvast juhile, ise läks kõrval asuvasse parklasse või peatusesse, kuna tahtis helistada ülemusele ja teavitada toimunud avariist. Umbes 5 minuti pärast jõudis kohale politsei, ta pandi autosse ja viidi sündmuskohale tagasi. Kinnitas politseile, et Mercedes-Benz on tema kasutuses ja oli seda juhtinud alkoholijoobes. Kohapeal lasti tal puhuda indikaatorvahendisse, mis näitas joovet 0,91 mg/l. Ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt ja toimetati tõendusliku alkomeetri juurde, mille lõplik tulem oli 0,93 mg/l ja oli

selle tulemusega nõus. Tunnistab, et on toime pannud kuriteo, milles teda süüdistatakse ja kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Eeltoodud tõendikogum tõendab, s.h ka tunnistajate M. V. ja I. B. ning süüdistatava Valerii Kazubek ütlused tõendavad, et sõiduk, mille juhikohal Valerii Kazubek istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Valerii Kazubek mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt (tl 22) kasutati P. Pinna 4, Tallinnas, Harjumaal 08.102022.a kella 16.09 kuni 16.16 ajal Valerii Kazubeki seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDF-0052 (taatlustunnistuse nr TTRC-22/00115). Tõendusliku alkomeetri näidud olid esimesel juhul 1,04 ja teisel juhul 1,03 alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus ±0,10 mg/l, seega lõpptulemus 0,93 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja M. V., kasutades taadeldud mõõtevahendit (tl 23), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Valerii Kazubek rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,93 mg/l, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Valerii Kazubek rikkus liiklusseaduse §s 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Valerii Kazubek KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Valerii Kazubek oli vägagi teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna, kuivõrd tahtis kiiresti koju jõuda (tl 24-26). Sellest järeldab kohus, et Valerii Kazubek käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see ka saabub. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Valerii Kazubek pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

kantud. Andkeetandmete kohaselt süüdistatav hetkel töötab ning teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta (tl 30) nähtub, et süüdistatava aasta tulu kogu 2021. aasta jooksul oli 4119 eurot. Seega oli isiku keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste lahutamist alla 10 euro. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja kahjustatud sõiduki kindlustusandja esitatava tagasinõuete hüvitamise näol. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada mõne muu legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Seega olukorras, kus süüdistataval on minimaalse sissetuleku puhul kriminaalmenetlusega kaasnevad kulud ning suured nõuded, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,93 mg. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on keskmine, kuivõrd LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud joobeseisundi alammäära on ületatud oluliselt. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata suuruselt keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Kuivõrd süüdistatava süü on keskmine ning süüdistataval ei ole ka kehtivaid karistusi, mis muidu annaks aluse keskmisest rangema karistusega kinnistada süüdlases arusaama keelunormi jätkuvast kehtivusest, leiab kohus, et süüdistatavale võib varasemate karistuste puudumise ja kergendava asjaolu olemasolu tõttu karistuse mõista siiski oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis

kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistatavat ei ole karistusregistrisse kantud, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Arvestades aga seda, et süüdistataval on minimaalne sissetulek, kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud ning lisanduvad veel kindlustusandja tagasinõuded, siis vangistust kandes jääks süüdistatav sootuks sissetulekuta ning temal lasuvate rahaliste kohustuste täitmine muutuks võimatuks ja muudaks süüdistatava majandusliku olukorra raskeks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata ning kohus loodab, et määratav katseaeg juhatab süüdistatavat õiguskuulekusele ja süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu jääb süüdistataval ainukeseks õigusvastaseks käitumiseks. Kuivõrd süüdistatavat ei ole karistusregistrisse kantud ja süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatavat ei pea allutama käitumiskontrollile ja kriminaalhooldaja järelevalve alla ning süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 sätteid, millede kohaselt on ainukeseks karistuse täitmisele pööramata jätmise tingimuseks uue tahtliku süüteo toimepanemisest hoidumine.

KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.