1-23-399
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2023 Tallinnas
Kohtukoosseis
kohtunik Kristina Väliste
Kriminaalasja number
1-23-399 (kohtueelses menetluses 22230200317)
Kohtuistungi sekretär
Sigrit Põldma
Prokurör
Siret Vaher-Torni
Kaitsja
süüdistatav on loobunud kaitsja osavõtust
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: ANDRES ABNER , isikukood: 38503044914; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi; emakeel: eesti keel; haridus: xxxharidus; töökoht: xxx. Kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras 2 (kaks) kehtivat karistust. Tõkend: ei ole kohaldatud. süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi
1-23-399
EE522200221013264447
EE401700017002872300 LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99923700003932. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
Andres Abner süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema juhtis tahtlikult 29.07.2022 kella 23.39 ajal Harju maakonnas Pärnu mnt 552B juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakt nr 1002T kohaselt tuvastati isikul narkojoove: amfetamiin, GHB 86 μg/ml). Sellise tegevusega rikkus Andres Abner liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning lg 4 p 1 ja 2 nõuet: LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Selliselt pani Andres Abner toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud. Tsiviilhagi puudub. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Andres Abner, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust.
1-23-399 KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, Andres Abner ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena KarS § 424 lg 3 ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Andres Abnerilt ära mootorsõiduki juhtimis õigus 3 kuuks Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha 1,5 palga alammääras, s.o summas 1087,50 eurot, joobe tuvastamise kulu summas 157 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 172,80 eurot. Samuti tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena pärast kohtuotsuse jõustumist. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuritegude kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust kohtuistungil on süüdistatav loobunud. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Andres Abner tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppest nähtub, et asitõendina on märgitud 1 CD-plaat ning pruun paberkott tähisega „pakend nr 1“, milles registreerimismärk XXXXXX. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule, et eelnimetatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Teise (seni käsitlemata) asitõendi osas nõustub kohus prokuröri poolt kohtuistungil avaldatud ettepanekutega. Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p-st 2, 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 311-313 ning §-st 318.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.