Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 1-22-7790/14
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod
Menetlusliik: Lühimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.01.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 24 258

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-22-7790/26Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.05.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-22-7790

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

30.jaanuaril 2023.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Prokurör Andres Vegel ja Kristiina Savtšenkova Kaitsja Gregori Palm Kannatanu esindaja D P osavõtul Arutas 16.01.2023 avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses MARI-LIIS TIIDU isikukood 48503146033, xxx keel, xxx kodanik, xxxharidus, xxx, H OÜ Varem kriminaalkorras karistamata süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi Mari-Liis Tiidut süüdistatakse KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, omades e-maksuametis raamatupidaja paketi õigusi, esitas OÜ O nimel juhatuse liikme K P teadmata äriühingu eest ja nimel valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone. Mari-Liis Tiidu esitas ajavahemikul 31.08.2018-18.03.2019 maksuhaldurile maksustamisperioodide juuni 2018 – jaanuar 2019 kohta OÜ O käibedeklaratsioonides valesid andmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega suurendas alusetult enammakstud käibemaksu 52 229,73.- euro võrra1 ning tekitas alusetult enammakstud käibemaksu tagastusnõude summas 51 611,73 eurot2, so suurele kahjule vastava summa võrra või enam. Nimelt kajastas Mari-Liis Tiidu perioodil juuni 2018 – jaanuar 2019 OÜ O sisendkäibemaksu hulgas AS O, OÜ R, AS I A, E M OÜ, J Osaühing, S AS, AS M V ja K S E AS arveid, mis ei olnud väljastatud O OÜ-le kui ostjale ning milliste alusel soetatud kaupu ei kasutatud äriühingu maksustatava käibe tarvis. Täpsemalt:

1.Maksustamisperiood juuni 2018

1.1.23.09.2018 Mari-Liis Tiidu, sisenes e-maksuameti keskkonda S internetipanga kaudu ja tühistas e-maksuametis 31.08.2018 OÜ O nimel esitatud 2018.a. juunikuu käibedeklaratsiooni ning esitas IP-aadressilt xxx maksuhaldurile 2018.a. juunikuu kohta uue täiendatud andmetega käibedeklaratsiooni, milles deklareeris sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata (rida 5) hulgas alusetuid arveid, millistel kajastatud sisendkäibemaks moodustas kokku 2166,91.eurot ning alusetult enammakstud käibemaksu (rida 13) 2166,91.- eurot.

Sarnased lahendid

Majandusalased süüteod

Eelnimetatud arvete alusel suurendas Mari-Liis Tiidu OÜ O sisendkäibemaksu 9009,45.- euro võrra, millega tekitas alusetult tagastusnõude 8851,45.- eurot. Maksu- ja Tolliamet OÜ O ettemaksukontole varasemaid tagastamisi ületavas osas tagastamist ei teinud, sest 19.03.2019 korralduse alusel OÜ O jaanuar 2019 käibedeklaratsioon kontrollimise tulemusel tuvastati alusetu tagastusnõue. Eelnimetatud tegelikkusele mittevastavate arvete alusel suurendas Mari-Liis Tiidu OÜ O sisendkäibemaksu kokku 52 229,73 euro võrra3 ning suurendas alusetult enammakstud käibemaksu tagastusnõuet kokku 51 611,73 euro võrra 4, so suurele kahjule vastava summa võrra või enam. Sellega rikkus Mari-Liis Tiidu käibemaksuseaduse (KMS; RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 24 lg 1; § 29 lg 1 ja 3 p 1 ja § 31 lg 1. KMS § 24 lg 1 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu § 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Ülalkirjeldatud viisil tegutsemine oli subjektiivsest küljest hõlmatud kavatsetusest, s.o Mari-Liis Tiidu seadis käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise eesmärgiks alusetu tagastusnõude tekitamise ning teadis, et tema esitatavad deklaratsioonid sisaldavad valeandmeid. Sellega pani Mari-Liis Tiidu toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise OÜ O juuni 2018 – jaanuar 2019 käibedeklaratsioonides tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega on alusetult suurendatud tagastusnõuet 51 611,73 euro võrra.

KarS § 121 p 2 kohaselt suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Mari-Liis Tiidu tekitatud alusetu tagastusnõude suuruseks on suurt ulatust ületav summa 51 611,73 eurot. Sellest summast MTA tagastas reaalselt 43 866,14 eurot. Mari-Liis Tiidu tunnistas kohtuistungil ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja ei vaielnud ka avalik-õiguslikule nõudeavaldusele vastu. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Jäi varasemalt antud ütluste juurde. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - Riigiprokuratuuri 09.06.2020 uurimisalluvuse muutmise määrus (I kd, lk 1 – 3); - Riigiprokuratuuri 17.07.2019 kriminaalmenetluse nr 19730000200 uurimisalluvusse saatmine (I kd, lk 4 –7); - OÜ O 01.07.2019 kaebus koos lisadega ning CD-plaadiga (I kd, lk 8 – 16); - OÜ O 14.06.2019 avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks ja lisad (I kd, lk 20 – 42); - Lisa 1: e-kirjavahetus K P ja Maksu- ja Tolliameti vahel (I kd, lk 22 – 24); - Lisa 2: Maksu- ja Tolliameti võlapäringu tulemus (I kd, lk 27); - Lisa 3: OÜ O ettemaksukontolt tehtud ümberkanded OÜ S F F ettemaksukontole (I kd, lk 28 – 29); - Lisa 4-1: MTA 11.10.2018 Maksuotsus nr 12.2-3/044758-9 (I kd, lk 30 – 32); - Lisa 4-2: MTA 01.03.2019 Maksuotsus nr 12.2-3/046443-11 (I kd, lk 33 – 35); - Lisa 4-3: MTA 01.04.2019 Maksuotsus nr 12.2-3/048090-2 koos lisadega (I kd, lk 36 – 42); - Äriregistri väljatrükk K. P seoste kohta (I kd, lk 43); - OÜ O äriregistri väljatrükk (I kd, lk 44 – 46); - OÜ O kohta Maksu- ja Tolliameti väljatrükk (I kd, lk 47); - Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi väljatrükk OÜ O kohta (I kd, lk 48); - S F F OÜ äriregistri väljatrükk (I kd, lk 49); - Päringud SK ID S AS-le ning viimase 24.09.2021 vastus koos lisatud logidega (salvestatuna CD-plaadile) (I kd, lk 50 – 58); - Nõudekiri keskkriminaalpolitseile IP-aadresside kohta ning sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja DVD-plaat (I kd, lk 59 – 67); - Rahvastikuregistri väljavõte Mari-Liis Tiidu kohta (I kd, lk 67a); - Rahvastikuregistri väljavõte Mari-Liis Tiidu Y kohta (I kd, lk 67b); - AS S 27.11.2019 vastus päringule koos vastusele lisatud O OÜ ja OÜ S F F kontode väljavõttega (I kd, lk 70-73); - AS LHV Pank 25.11.2019 vastus päringule (salvestatuna CD-plaadile) (I kd, lk 74-77); - 28.10.2021 vaatlusprotokoll ja sellele lisatud tehingute tabel OÜ O ja OÜ S F F arvelduskontodel toimunud tehingute kohta (I kd, lk 68 – 88); - Nõudekiri ja 18.12.2019 vastuskiri Maksu- ja Tolliametilt, millele on lisatud tabel OÜ O nimel tehtud ümberkandetaotluste andmetega (I kd, lk 89 – 93); - Nõudekiri ja nõudekirja täiendus ja 13.12.2019 vastuskiri Maksu- ja Tolliametilt, millega edastati O OÜ nimelt esitatud käibemaksudeklaratsioonid ja nende lisad, väljatrükid O OÜ ettemaksukonto toimingutest, äriühingu nimel esitatud tagastustaotlustest ja nende alusel tehtud tagastus/ümberkandeotsustest, samuti väljatrükid S F F OÜ ettemaksukonto toimingutest ja tagastusotsustest (salvestatuna CD-plaadile) (I kd, lk 94 – 101); - Nõudekiri ja 14.05.2020 vastuskiri Maksu- ja Tolliametilt O OÜ poolt hiljem tühistatud käibemaksudeklaratsioonide ja lisade esitamise kohta (salvestatuna CD-plaadile) (I kd, lk 102 – 106); - Nõudekiri ja 04.05.2020 vastuskiri Maksu- ja Tolliametilt O OÜ kohta (I kd, lk 107 – 117); - Maksu- ja Tolliameti täiendav vastuskiri 06.05.2020 koos sellele lisatud ümberkandetaotluste nimekirjaga (I kd, lk 118-120); - Nõudekiri ja 03.06.2020 vastuskiri Maksu- ja Tolliametilt (I kd, lk 121 – 128);

08.04.2022 Maksu- ja Tolliameti e-kiri, millega edastatakse tabel OÜ S F F nimelt esitatud tagastustaotluste kohta (I kd, lk 129-131); 09.03.2022 vaatlusprotokoll OÜ O KMD-de, parandatud KMD-de kohta, e-maksuametis OÜ O ja OÜ S F F ümberkandetaotluste ja tagastustaotluste esitamise ning nende rahuldamise kohta (I kd, lk 132 – 146); Nõudekiri ja 26.05.2020 vastuskiri Maksu- ja Tolliametilt, millega väljastatakse O OÜ kohta koostatud kontrollaktid koos lisadega (salvestatuna CD-plaadile) (I kd, lk 147 – 151); 11.10.2018 maksuotsus (I kd, lk 159-161a); 01.03.2019 maksuotsus (I kd, lk 162-165a); 01.04.2019 maksuotsus (I kd, lk 166 -170c); Nõudekiri ja 02.07.2020 vastuskiri Maksu- ja Tolliametilt K. P seotud äriühingute emaksuametis olnud toimingute tegemiseks õigustatud isikute kohta (I kd, lk 182 – 186); Nõudekiri ja 07.10.2021 vastuskiri Maksu- ja Tolliametilt O OÜ kohta koostatud maksuotsuste olukorra kohta (I kd, lk 187 – 190); Nõudekiri ja 06.06.2022 vastuskiri Maksu- ja Tolliametilt O OÜ-le teabe edastamise kanalite kohta (I kd, lk 191 – 194); Taotlus maksuarvestuse tegemiseks, CD-plaat taotluse lisadega ning 21.06.2022 maksuarvestus O OÜ kohta (I kd, lk 195 – 204); Nõudekirjad ja 23.03.2020 ning 20.07.2020 vastuskirjad AS-ilt M V (II kd, lk 1 – 12); Nõudekiri ja vastuskirjad J Osaühingult (II kd, lk 13 – 29); Nõudekiri ja 15.09.2020 vastuskiri S AS-lt J kviitungiga seotud pangakaardi kohta (II kd, lk 30 – 35); Nõudekiri ja 20.02.2020 vastuskiri M G OÜ-lt (II kd, lk 36 – 41); Nõudekiri ja 20.02.2020 vastuskiri A T OÜ-lt (digiallkirjastatud 23.02.2020) (II kd, lk 42 – 50); Nõudekiri ja vastuskiri K OÜ-lt (digiallkiri 25.03.2020) (II kd, lk 51 – 57); Nõudekiri ja 25.02.2020 vastuskiri B OÜ-lt (II kd, lk 58 – 63); Nõudekiri ja 25.02.2020 vastuski Q OÜ-lt (II kd, lk 64 – 70); Nõudekiri ja 23.03.2020 vastuskiri E M OÜ-lt (II kd, lk 74 – 82); Menetleja 23.08.2021 päring KrMS § 90-1 lg 1 alusel ja sideettevõtjalt saadud andmed E M OÜ arvel oleva telefoninumbri kohta (II kd, lk 83); Nõudekiri ja 25.03.2020 vastuskiri AS-ilt I A (II kd, lk 84 – 88); Nõudekirjad ja 23.03.2020 ning 15.06.2020 vastuskirjad AS-ilt O (II kd, lk 89 – 97); Nõudekiri ja 23.03.2020 vastuskiri OÜ-lt R (II kd, lk 98 – 102); Nõudekiri ja vastuskiri S AS-lt (digitaalallkirjad kuupäevast 25.08.2021) (II kd, lk 103 – 119); Nõudekiri ja 20.02.2020 vastuskiri AS-lt K S E (salvestatuna CD-plaadile) (II kd, lk 120 – 127); Täiendav nõudekiri ja 05.01.2021 vastuskiri AS-lt K S E (II kd, lk 128 – 135); Päring ja 17.07.2020 vastus S AS-lt koos lisadega (salvestatuna CD-plaadile) (II kd, lk 136 – 141); Päring Luminor Bank AS-le ja krediidiasutuse 10.08.2020 vastus (II kd, lk 142 – 145); Nõudekiri ning 27.11.2020 ja 02.12.2020 vastuskirjad AS-lt K S E koos vastuskirjade lisadega (II kd, lk 146 – 171); Päring S AS-le ja 21.12.2020 krediidiasutuse vastuskiri (II kd, lk 172 – 177); Päring ja Luminor Bank AS 01.07.2020 vastuskiri (II kd, lk 178-187); Päring ja AS SEB Pank 21.09.2020 vastus koos lisadega (II kd, lk 188 – 201); Nõudekiri ja S AS 27.10.2020 vastus koos lisaga (salvestatuna CD-plaadile) (II kd, lk 202 – 208); Päring krediidiasutustesse, 07.10.2020 S AS vastus ning AS LHV Pank 21.09.2020 vastus koos lisatud R I OÜ arvelduskonto väljavõttega (II kd, lk 209 – 218); Päring AS-le S K P arvelduskonto kohta koos 20.01.2021 vastusega ja lisatud K P konto väljavõttega perioodist 01.06.2018 – 28.02.2019 (II kd, lk 219 – 230);

Päring krediidiasutustele ja Luminor Bank AS 09.02.2021 vastus K P arvelduskonto kohta (II kd, lk 231 – 234); Päringud krediidiasutustesse ja S AS 07.10.2020 vastus koos päringuvastusele lisatud kontoväljavõtetega (salvestatuna CD-plaadile) (II kd, lk 235 – 241); Luminor Bank AS 22.09.2020 vastus (II kd, lk 242-243); AS SEB Bank 23.09.2020 vastus (II kd, lk 244-245); AS LHV Pank 24.09.2020 vastus (II kd, lk 246-247); Päring krediidiasutusse ja S AS 03.09.2021 vastus (II kd, lk 248 – 251); O OÜ esindaja K P 06.01.2020 ülekuulamisel antud ütlused (III kd, lk 1 – 3); O OÜ esindaja K P 13.01.2021 ülekuulamisel antud ütlused (III kd, lk 4-31); Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrus (III kd, lk 32 – 33); Tunnistaja K P 18.05.2022 antud ütlused (III kd, lk 34 – 48); E-kirjaga K P poolt edastatud andmed (III kd, lk 49 – 51); Sideettevõtjalt KrMS § 90-1 lg 1 alusel menetleja poolt saadud andmed 05.05.2022 seisuga (III kd, lk 52); Tunnistaja L P ülekuulamisel antud ütlused (III kd, lk 53 – 55); Tunnistaja L A ülekuulamisel antud ütlused (III kd, lk 56-57/); Tunnistaja K J ülekuulamisel antud ütlused (III kd, lk 58 – 63); Tunnistaja K A ülekuulamisel antud ütlused (III kd, lk 64 – 66); Tunnistaja E L -V ülekuulamisl antud ütlused (III kd, lk 67 – 69); 14.09.2017 notariaalselt tõestatud leping, mille üheks osapooleks on ostjana A OÜ (III kd, lk 71-87); 04.09.2015 notariaalselt tõestatud võlaõiguslik kokkulepe, mille osapooleks on ostjana A OÜ (III kd, lk 88-101); Nõudekiri ja vastuskiri K KÜ-lt (digiallkirjastatud 20.07.2021) (III kd, lk 102 – 110); Tunnistaja C V ülekuulamisel antud ütlused (III kd, lk 111 – 112); Tunnistaja R N ülekuulamise. antud ütlused (III kd, lk 113 – 116); R N poolt e-kirjadega edastatud dokumendid: K ja P seltsilepingute näidised, laenuleping R I OÜ, K. P ja O OÜ vahel, A A OÜ ülekanne, kohtumäärused kompromissi kinnitamise kohta (III kd, lk 117-157); Mari-Liis Tiidu 18.06.2020 ülekuulamisel kahtlustatavana antud ütlused (III kd, lk 158 – 208); E-kiri Mari-Liis Tiidult (III kd, lk 209); Mari Liis Tiidu 14.06.2022 ülekuulamisel kahtlustatavana antud ütlused (III kd, lk 210 – 247); Töötamise registri väljatrükk Mari-Liis Tiidu kohta (III kd, lk 248); Karistusregistri väljatrükk (III kd, lk 249); Tõend isiku maksustatava tulu kohta (III kd, lk 250); Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (III kd, lk 251); Kannatanuks tunnistamise määrus ja volikiri (IV kd, lk 1-4); Avalik-õiguslik nõudeavaldus 29.09.2022 (IV kd, lk 5-12); Riigi õigusabi andmise dokumendid (IV kd, lk 13-18); Lühimenetluse taotlus (IV lk 19-20).

seal iseseisvalt midagi teinud. M-L Tiidu on K.P ID-kaarti ja PIN-koode kasutades emaksuametisse sisenenenud.K.P ID-kaart oli kadunud kuni 2019 keskpaigani, mil ta selle avastas. K P nõusolekul on Mari-Liis Tiidu K P ID-kaarti ja PIN-koode kasutades e-maksuametisse sisenenud. Mari-Liis Tiidu kinnitab, et jätkas O OÜ raamatupidamisega tegelemist peale M aadressilt ära kolimist. Alguses K P logis mobiil-ID-ga e-maksuametisse ja siis Mari-Liis Tiidu sai tegutseda ning hiljem sai Mari-Liis Tiidu raamatupidaja õigused ja sai ise tegutseda. On kasutanud K P autentimisvahendeid toimingute tegemiseks, sealhulgas ID-kaarti ja mobiil-ID-d m.h O OÜ maksudeklaratsioonide esitamiseks e-maksuametis. Seega kinnitavad M-L.Tiidu enda ja K P kokkulangevad ütlused, et just M-L.Tiidu oli isikuks, kes esitas e-maksuametis OÜ O nimel käibedeklaratsioone. Väljatrükk käibedeklaratsiooonide esitamise ja muutmise kohta (1/13) kinnitab, et: OÜ O nimelt on 2018 aasta juunikuu käibedeklaratsioon esitatud 31.08.2018 ning 213.09.2018 ja 17.10.2018 on seda deklaratsioon muudetud. OÜ O nimelt on 2018 aasta juulikuu käibedeklaratsioon esitatud 20.08.2018 ning 26.09.2018 ja 14.10.2018 on seda deklaratsioon muudetud. OÜ O nimelt on 2018 aasta augustikuu käibedeklaratsioon esitatud 20.09.2018. OÜ O nimelt on 2018 aasta septembrikuu käibedeklaratsioon esitatud 26.10.2018 ning 01.11.2018, 07.11.2018 ja 12.11.2018 on seda deklaratsioon muudetud. OÜ O nimelt on 2018 aasta oktoobrikuu käibedeklaratsioon esitatud 03.12.2018 ning 06.12.2018, 07.12.2018, 13.12.2018 ja 15.01.2019 on seda deklaratsioon muudetud. OÜ O nimelt on 2018 aasta novembrikuu käibedeklaratsioon esitatud 23.12.2018 ning 06.01.2019 ja 11.01.2019 on seda deklaratsioon muudetud. OÜ O nimelt on 2018 aasta detsembrikuu käibedeklaratsioon esitatud 20.01.2019 ning 04.02.2019 ja 12.02.2019 on seda deklaratsioon muudetud. OÜ O nimelt on 2019 aasta jaanuarikuu käibedeklaratsioon esitatud 23.02.2019 ning 27.02.2019 ja 18.03.2019 on seda deklaratsioon muudetud. Vaidlust ei ole faktides, et nendel kuupäevadel kõnealused deklaratsioonid e-maksuametis esitati ja need esitati M-L. Tiidu poolt. Maksu- ja Tolliameti 04.05.2020 vastus nr 4.2-4/013165-1 (I/109 - 117) näitab, millistelt IP aadressidelt ja millal, mis viisil ja kelle kasutajatunnustega on sisse logitud OÜ O e-maksuameti kontole ajavahemikul 16.05.2018 kuni 01.04.2019 ning kes ja milliselt IP-aadressilt on esitanud OÜ O käibemaksudeklaratsioonid perioodil 16.05.2018 kuni 01.04.2019. Süüdistuses toodud deklaratsioonide sisestaja on olnud M-L.Tiidu. 01.04.2020 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (I/ 63–67) kinnitab, millistelt IPaadressidelt esitati ja muudeti OÜ O nimelt käibedeklaratsioonid. IP-aadressid, mille tegelikke kasutajaid õnnestus identifitseerida, olid seotud kas Mari-Liis Tiidu kasutuses oleva abonentnumbriga xxx või koduse internetiühendusega aadressil xxx. Viimati nimetatud aadressil interneti kasutamiseks sõlmis lepingu sideettevõtjaga H A. Mari-Liis Tiidu rahvastikuregistri järgne elukoht oli alates 25.03.2020 samuti xxx ning H A on Mari-Liis Tiidu Q(rahvastikuregistri väljavõtted I/ 67a-67b). Ka Mari-Liis Tiidu enda ja K P ütlused kinnitavad, et xxx oli Mari-Liis Tiidu elukoht, pärast K P lahku kolimist. Eeltoodust tulenevalt kinnitavad nii Mari-Liis Tiidu kui K P ütlused, samuti IP-aadresside ja deklaratsioonide esitamisega seonduvad andmed seda, et just Mari-Liis Tiidu on esitanud O OÜ nimel süüdistuses toodud vaidlusalused käibedeklaratsioonid ja parandusdeklaratsioonid. 09.03.2022 vaatlusprotokoll (1/132-146) OÜ O KMD-de, parandatud KMD-de kohta, emaksuametis OÜ O ja OÜ S F F ümberkandetaotluste ja tagastustaotluste esitamise ning nende rahuldamise kohta (algandmed 1/89-131) kinnitab järgmist:

6.AS K S E 24.07.2018 arve 050625 summas 2289,24, millest KM 381,54 Nimetatud arvete alusel suurendati OÜ O sisendkäibemaksu 2103,33.- euro võrra, millega tekitati tagastusnõue 2103,33.- eurot. 28.09.2018 Maksu- ja Tolliamet kandis OÜ O ettemaksukontole 2018. aasta juulikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksust varasemat tagastamist ületava osa, so 2103,33.- eurot selgitusega „xxx“. 28.09.2018 taotleti e-maksuametis 2103,33.- euro ümber kandmist OÜ O ettemaksukontolt S F F OÜ ettemaksukontole, mis kanti üle 28.09.2018 (1/14-15, 28). 28.09.2018 esitati e-maksuametis S F F OÜ ettemaksukontol oleva 2103,33.- euro kohta tagastustaotlus, mis kanti vastavas summas S F F OÜ pangakontole XXX (1/81). 14.10.2018 kajastati juulikuu KMD-s järgmised arved: 1.AS K S E 16.07.2018 arve 045035 summas 4613,22, millest KM 768,87 2.AS K S E 23.07.2018 arve 052688 summas 34,56, millest KM 5,76 3.AS K S E 23.07.2018 arve 052721 summas 442,76, millest KM 73,79 4.AS K S E 25.07.2018 arve 067156 summas 5512,9, millest KM 918,82 5.AS K S E 6.07.2018 arve 089684 summas 673,67, millest KM 112,28 6.AS K S E 5.07.2018 arve 084822 summas 3291,29, millest KM 548,55 7.AS K S E 3.07.2018 arve 091563 summas 1246,43, millest KM 207,74 8.AS K S E 18.07.2018 arve 072913 summas 148,02, millest KM 24,67 9.AS K S E 2.07.2018 arve 090158 summas 1780,68, millest KM 296,78 10.AS K S E 30.07.2018 arve 098842 summas 3239,4, millest KM 539,9 11.AS K S E 16.07.2018 arve 043059 summas 457,92, millest KM 76,32 12.AS K S E 24.07.2018 arve 24.07.2018 summas 4704,72, millest KM 784,12 13.AS K S E 24.07.2018 arve 050625 summas 2289,24, millest KM 381,54 Nimetatud arvete alusel suurendati OÜ O sisendkäibemaksu 4739,14.- euro võrra, millega tekitati tagastusnõue 4739,14.- eurot. 15.10.2018 Maksu- ja Tolliamet kandis OÜ O ettemaksukontole 2018. aasta juulikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksust varasemaid tagastamisi ületava osa, so 2635,81.- eurot selgitusega „xxx“. 15.10.2018 taotleti e-maksuametis 2758,41.- euro ümber kandmist OÜ O ettemaksukontolt S F F OÜ ettemaksukontole, mis kanti üle 15.10.2018 (1/14-15, 28). 15.10.2018 esitati e-maksuametis S F F OÜ ettemaksukontolt 2280.- euro kohta tagastustaotlus, mille Maksu- ja Tolliamet täitis 15.10.2018, tehes väljamakse vastavas summas S F F OÜ pangakontole XXX (1/81). OÜ O 2018 augustikuu käibedeklaratsioonid 20.09.2018 kajastati augustikuu KMD-s järgmised arved: 1.AS K S E 22.08.2018 arve 048342 summas 402,08, millest KMD 67,01 2.AS K S E 27.08.2018 arve 089833 summas 76,02, millest KMD 12,67

17.AS K S E 24.01.2019 arve 028999 summas 14,8, millest KM 2,47 Nimetatud arvete alusel suurendati OÜ O sisendkäibemaksu 5127,89.- euro võrra, millega tekitati tagastusnõue 4969,89.- eurot. 28.02.2019 Maksu- ja Tolliamet tagastas OÜ O ettemaksukontole 2019. aasta jaanuarikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksust, so 4969,89.- eurost varasemat tagastamist ületava osa, so 3848,06.- eurot selgitusega „XXX“. 28.02.2019 taotleti e-maksuametis 3848,06.- euro ümber kandmist OÜ O ettemaksukontolt S F F OÜ ettemaksukontole, mis kanti üle 28.02.2019 (1/14-15, 28). 28.02.2019 esitati e-maksuametis tagastustaotlus S F F OÜ ettemaksukontolt 3845,00.- euro kohta, mis tagastati 28.02.2019 vastavas summas S F F OÜ pangakontole XXX (1/88). 18.03.2019 kajastati jaanuarikuu KMD-s järgmised arved: 1.AS K S E 3.01.2019 arve 035270 summas 1771,02, millest KM 295,17 2.AS K S E 14.01.2019 arve 035151 summas 6264,24, millest KM 1044,04 3.AS K S E 16.01.2019 arve 047003 summas 408,72, millest KM 68,12 4.AS K S E 25.01.2019 arve 009740 summas 3442,02, millest KM 573,67 5.AS K S E 30.01.2019 arve 057718 summas 2202,12, millest KM 367,02 6.AS K S E 28.01.2019 arve 060068 summas 9201,24, millest KM 1533,54 7.AS K S E 3.01.2019 arve 075214 summas 60,82, millest KM 10,14 8.AS K S E 21.01.2019 arve 064316 summas 5735,58, millest KM 955,93 9.AS K S E 18.01.2019 arve 061359 summas 888,78, millest KM 148,13 10.AS K S E 7.01.2019 arve 054324 summas 5130,11, millest KM 855,02 11.AS K S E 21.01.2019 arve 064122 summas 637,68, millest KM 106,28 12.AS K S E 16.01.2019 arve 089764 summas 4765,36, millest KM 794,23 13.AS K S E 2.01.2019 arve 086562 summas 531,22, millest KM 88,54 14.AS K S E 10.01.2019 arve 071077 summas 307,14, millest KM 51,19 15.AS K S E 18.01.2019 arve 061348 summas 2290,02, millest KM 381,67 16.AS K S E 14.01.2019 arve 007254 summas 1541,52, millest KM 256,92 17.AS K S E 18.01.2019 arve 061350 summas 3566,94, millest KM 594,49 18.AS K S E 16.01.2019 arve 002638 summas 2775,36, millest KM 462,56 19.AS K S E 18.01.2019 arve 061188 summas 440,04, millest KM 73,34 20.AS K S E 16.01.2019 arve 003070 summas 447,06, millest KM 74,51 21.AS K S E 18.01.2019 arve 087701 summas 16,29, millest KM 2,72 22.AS K S E 10.01.2019 arve 063410 summas 1559,6, millest KM 259,93 23.AS K S E 24.01.2019 arve 028999 summas 14,8, millest KM 2,47 Nimetatud arvete alusel suurendati OÜ O sisendkäibemaksu 9009,45.- euro võrra, millega tekitati tagastusnõue 8851,45.- eurot. Kuigi deklareeritud käibemaksusummasid kokkuliites saab

sisendkäibemaksu summaks 8999.63, on e-maksuametis esitatud deklaratsioonis suurendati OÜ O sisendkäibemaksu 9009.45 euro võrra. Maksu- ja Tolliamet OÜ O ettemaksukontole varasemaid tagastamisi ületavas osas tagastamist ei teinud. Eelpool kirjeldatud deklaratsioonides märgitud arvetega seoses tuvastas kohus: Aktsiaselts M V 12.11.2018 arved 7/36-42662 ja 7/36-42782 on tasutud H A poolt ja OÜ O ei ole olnud AS M V klient. Arvete alusel on soetatud loomakaupu (2/1-12). H A on Mari-Liis Tiidu Q (I/ x a). Seega on novembrikuu käibedeklaratsioonis kajastatud arveid, mis on väljastatud eraisikule ning millel ei ole puutumust OÜ-ga O, vaid on puutumus Mari-Liis Tiidu lähedasega. Tegemist ei ole ilmselgelt OÜ O majandustegevusega seotud arvetega, mille kajastamine oleks käibedeklaratsioonides lubatav. K.P sõande kohaselt puudus OÜ-l O sel perioodil majandustegevus. Loomakaubad ei oleks ka kuidagi seotud ehitustegevusega. M.Tiidu on ise tunnistanud, et võis need arved ekslikult deklareerida. J Osaühing arved 70/620, 51/639, 97/631, 377/520, 60/644, 199/611, 290/649, mis on deklareeritud OÜ O november 2018 käibedeklaratsioonidel (I/ 139-140), on J vastuste kohaselt (II/ 13-29) kassamüügi tšekkid ja arveid OÜ-le O väljastatud ei olnud. Tšekkidelt on näha, et ostetud on mööblit, rätikuid, vannitoaesemeid jt koduseid majapidamisesemeid, mistõttu ei ole ilmselgelt tegemist OÜ O majandustegevusega seotud arvetega, mille kajastamine oleks käibedeklaratsioonides lubatav. Arvetena on esitatud kassatšekke, mis on väljastatud eraisikutele ning millel ei ole puutumust OÜ-ga O, vaid on puutumus Mari-Liis Tiidu enda või tema lähedastega. Tasumisel kasutati sularaha või S P nimele väljastatud pangakaarti (2/30-35). M-L Tiidu ei osanud nende arvete kohta midagi öelda. E M OÜ 9.11.2018 arve 36, mis on deklareeritud OÜ O november 2018 käibedeklaratsioonidel, tasuti sularahas, oli vormistatud eraisikule ning kliendi poolt jäeti telefoninumber xxx (2/74-82). Telefon kuulus Telia andmetel Mari-Liis Tiidule perioodil 14.02.2018 – 23.07.2021 (II / 83). Kui tegemist oleks äriühingu majandustegevuses vajaliku kaubaga, vormistataks arve äriühingu nimele. Ostetud kaupa ja kontaktisikut arvestades ei olnud ilmselgelt tegemist OÜ O majandustegevuses kasutatud kaubaga, mistõttu ei ole arvel puutumust OÜ-ga O, vaid on puutumus Mari-Liis Tiidu endaga. Tegemist ei ole ilmselgelt OÜ O majandustegevusega seotud arvega, mille kajastamine oleks käibedeklaratsioonides lubatav. M-L Tiidu ei osanud arve kohta midagi öelda. AS I A 18.11.2018 arve 34029329, mis on deklareeritud OÜ O november 2018 käibedeklaratsioonidel, oli väljastatud eraisikule ja selle eest tasuti sularahas. E-kirjast nähtub, et AS I A ei ole ühtegi arvet OÜ O nimele teinud, laekumiste ning arvete e-postilt ei leidu ühtegi viidet, mis sellele ettevõttele viitaks. (II/84-88). Kui tegemist oleks äriühingu majandustegevuses vajaliku kaubaga vormistataks arve äriühingu nimele. Arvestades, et tegemist on eraisikule väljastatud arvega, mis on tasutud sularahas, ei ole eluliselt usutav, et tegemist oli OÜ O majandustegevuses kasutatud kaubaga, mistõttu ei ole arvel puutumust OÜ-ga O, vaid on puutumus Mari-Liis Tiiduga. Tegemist ei ole ilmselgelt OÜ O majandustegevusega seotud arvega, mille kajastamine oleks käibedeklaratsioonides lubatav. M-L Tiidu ei osanud selle arve kohta midagi öelda. AS O 5.11.2018 arve 41221-115716, mis on deklareeritud OÜ O november 2018 käibedeklaratsioonidel, on tasutud sularahas ja haagise rentis M-L.Tiidu (2/89-97). Arvestades, et tegemist on eraisikule väljastatud arvega, mis on tasutud sularahas, ei ole eluliselt usutav, et tegemist oli OÜ O majandustegevuses kasutatud haagisega, mistõttu ei ole arvel puutumust OÜga O, vaid on puutumus Mari-Liis Tiiduga. Kui tegemist oleks äriühingu majandustegevuses vajaliku kaubaga, vormistataks arve äriühingu nimele. Tegemist ei ole ilmselgelt OÜ O

majandustegevusega seotud arvega, mille kajastamine oleks käibedeklaratsioonides lubatav. ML Tiidu ei osanud selle arve kohta täpsemalt öelda, arvas, et võis olla materjalide veoks. K.P ütluste kohaselt, olid nad sel ajal juba M-L.Tiiduga lahus ja OÜ-l O puudus majandustegevus, seega ei saanud M-L.Tiidu AS-lt O renditud haagist kasutada selliste kaupade veoks, mis oleks olnud seotud OÜ O majandustegevusega. Osaühing R 9.11.2018 arve 14203124, mis on deklareeritud OÜ O november 2018 käibedeklaratsioonidel, on väljastatud eraisikule ja tasutud sularahas. O nimelisit klienti neil ei ole olnud (2/98-102). Arvestades, et osteti tualettvett, veinipudeli kork, veini pokaalid jne, ja et tegemist on eraisikule väljastatud arvega, mis on tasutud sularahas, ei ole eluliselt usutav, et tegemist oli OÜ O majandustegevuses kasutatud kaupadega, mistõttu ei ole arvel puutumust OÜga O, vaid on puutumus Mari-Liis Tiiduga. Kui tegemist oleks äriühingu majandustegevuses vajaliku kaubaga, vormistataks arve äriühingu nimele. Tegemist ei ole ilmselgelt OÜ O majandustegevusega seotud arvega, mille kajastamine oleks käibedeklaratsioonides lubatav. ML Tiidu ei osanud arve kohta täpemalt öelda, võisid olla mõne valmissaanud korteri sisustuseks. Arvestades, et OÜ-l O puudus sel perioodil K.P ütluste kohaselt majandustegevus, said need esmed olla mõeldud üksne M-L Tiidu enda või mõne tema tuttava korterisisustuseks. S AS arved 1246417, 1384879, 556281 ja 1245450, mis on deklareeritud OÜ O november 2018 käibedeklaratsioonidel, on väljastatud isikule, kes registreeris ostul M-L Tiidu nimele väljastatud partnerkaardi (2/103-119). Ostetud kaupade loetelus on puhastusvahendid, majapidamistarbed, nõud. Arvestades ostetud kaupu, et tegemist on eraisikule väljastatud arvetega, kasutatud M-L Tiidu nimele registreeritud partnerkaarti, ei ole eluliselt usutav, et tegemist oli OÜ O majandustegevuses kasutatud kaupadega, mistõttu ei ole arvetel puutumust OÜ-ga O, vaid on puutumus Mari-Liis Tiiduga. Kui tegemist oleks äriühingu majandustegevuses vajaliku kaubaga, vormistataks arved äriühingu nimele. Tegemist ei ole ilmselgelt OÜ O majandustegevusega seotud arvetega, mille kajastamine oleks käibedeklaratsioonides lubatav. M-L Tiidu ei oska ise nende arvete kohta midagi öelda. Ülejäänud osa süüdistuses toodud deklareeritud arvetest on deklaratsioonide järgi väljastatud AS K S E poolt, vahemikus juuni 2018 – jaanuar 2019. AS K S E vastustest nähtub, et OÜ O on AS K S E klient alates 06.06.2018 ja äriühingule on väljastatud plastikkaart, millega tuvastatakse ettevõte ostu sooritamisel (II/120–135, 146–171). Vastustes on välja toodud muu hulgas, millised arved on väljastatud OÜ-le O. 2/ 124-125 toodud OÜ-le O väljastatud arvetest ei ole ühtegi kajastatud esitatud süüdistuses. Seega arvete osas, millel võis olla seos OÜ-ga O, M-L Tiidule süüdistust ei esitatud. Süüdistuses on toodud 167 deklareeritud AS K S arvet. AS K S leidis oma süsteemist kassatšekid seitsmele arvele. 13.06.2016 tšekk 096746 (makstud K.P kaardiga 2/172-176) , 9.11.2018 tšekk 000205 (makstud sularahas), 8.11.2018 tšekk 093537 (makstud sularahas), 12.11.2018 tšekk 065991 (makstud sularahas), 2.11.2018 tšekk 062526 (makstud sularahas) , 18.01.2019 tšekk 087701 (makstud sularahas), 24.01.2019 tšekk 028999 (makstud sularahas). Ülejäänud tehingud ei ole AS K S andmetel toimunud. Lisaks leiti veel kolm kassatšekki, mille puhul oli aga erinevus ostu summas ning millised ostud olid tehtud V ja P K-R vastavalt 18.06.2018 tšekk 041344 summas 8.90, 03.12.2018 tšekk 022117 summas 17.13 makstud A.A pangkaardiga (2/172-176) ja 07.06.2018 tšekk 038488 summas 1,16. Nimetatud summad olid kõik oluliselt väiksemad kui deklaratsioonides kajastatud arvetel märgitud summad. Seega 157 deklareeritud arvet viitavad tehingutele, mida tegelikkuses ei olnudki toimunud. Kuna M-L Tiidu ei ole vastavadi arveid esitanud ja AS K S süsteemis neid arveid ei ole, siis see tähendab, et arved olid lihtsalt välja mõeldud ja tegemist ei ole ilmselgelt OÜ O majandustegevusega seotud arvetega, mille kajastamine oleks käibedeklaratsioonides lubatav. Kümnel juhul (millest kolmel juhul oli tšekil erinev summas) oli tegemist kassatšekkidega, mis ei

ole äriühingule väljastatud arved. Kui tegemist oleks äriühingu majandustegevuses vajaliku kaubaga vormistataks arve äriühingu nimele ja äriühing oleks identifitseeritud talle väljastatud kliendikaardiga nagu 2/124-125 toodud arvete puhul. Nende tšekkide puhul ei ole tegemist ilmselgelt OÜ O majandustegevusega seotud arvega, mille kajastamine oleks käibedeklaratsioonides lubatav. Eeltoodu tõendab, et OÜ O käibedeklaratsioonides on esitatud valeandmeid. Kõigi süüdistuses loetletud deklaratsioonides kajastatud arvete puhul on leidnud tõendamist, et tegemist ei olnud arvetega, mis kajastaksid OÜ O majandustegevuses vajalike kaupade või teenuste soetamist. Osadel juhtudel on arvetena esitatud tegelikkuses kassatšekke, mis on väljastatud eraisikutele ning millel ei ole puutumust OÜ-ga O, vaid on puutumus Mari-Liis Tiidu endaga ja tema lähedastega. Samuti on deklareeritud arveid, mille puhul ei nähtu, et mingeidki deklareeritud andmetega seostatavaid tehinguid oleks tegelikkuses üleüldse toimunud. Seega on eeltoodud tõenditele tuginedes leidnud tõendamist, et OÜ O juuni 2018 kuni jaanuar 2019 käibedeklaratsioonides on süüdistuses märgitud arvete alusel alusetult suurendatud sisendkäibemaksu kokku summas 52229,73 eurot ning suurendatud alusetult enammakstud käibemaksunõuet kokku 51 611.73 eurot. Kuivõrd Mari-Liis Tiidu esitatud ebaõigete käibedeklaratsioonide ja nende parandusdeklaratsioonide tulemusel oli OÜ-l O tekkinud käibemaksu enammakse, kandis Maksuja Tolliamet äriühingule tagastamisele kuuluvad maksusummad OÜ O ettemaksukontole. Maksuja Tolliamet tagastas Mari-Liis Tiidu poolt OÜ O nimel esitatud tagastustaotluste alusel äriühingu ettemaksukohtule kokku 43 866,14 eurot. Ülejäänud summas Maksu- ja Tolliamet tagastustaotlusi ei rahuldanud. Maksu-Tolliamet on 01.03.2019 teinud perioodi juuni- september 2018 kohta maksuotsuse OÜ O suhtes, millega nõutakse tagasi 22594.06 eurot + kohustati tasuma maksusumma 243.18 eurot (1/33-35, 162-165). Maksu-Tolliamet on 01.04.2019 teinud perioodi jaanuar 2019 kohta maksuotsuse OÜ O suhtes, millega nõutakse tagasi 4969.89 eurot + kohustati tasuma maksusumma 158 eurot (1/36-42, 166170). Perioodi oktoober-detsember 2018 käibemaksu arvestuse järgi kuulub tasumisele käibemaksusmmas 20 427.44 eurot (1/ 171-181). 21.06.2022 maksuarvestusest (1/198-204), kus on kajastatud süüdistuses märgitud alusetult deklareeritud arved nähtub, et perioodil juuni 2018-jaanuari 2019 eest on deklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu hulka arvestatud käibemaksu kogusumma 52229,73 eurot. Valeandmete esitamisega tekitas Mari-Liis Tiidu alusetult enammakstud käibemaksu tagastusnõude summas 51 611,73 eurot, millega on täidetud KarS § 3891 lg 1 kuriteo kooseis, mis näeb ette vastutuse maksuhaldurile valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. KarS § 211 p 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Esitades alusetu tagastusnõude summas 51 611,73 eurot on täidetud KarS § 3891 lg 1 kuriteo kooseis. MTA 18.12.2019 ja 06.05.2020 vastused (1/91-93, 118-120) kinnitavad, et OÜ O e-maksuameti ettemaksukontolt esitas taotlused ümberkande tegemiseks S F F OÜ ettemaksukontole M-L Tiidu. E-kiri, koos lisaga (1/129-131) kinnitab, et e-maksuametis esitati tagastustaotlused S F F OÜ ettemaksukontolt S F F OÜ pangakontole XXX M-L Tiidu poolt. OÜ O e-maksuameti ettemaksukontolt S F F OÜ ettemaksukontole kantud summasid on kasutatud järgmiselt: S F F OÜ ettemaksukontole 15.10.2018 ümber kantud 2758,4 eurost osa kasutati S F F OÜ maksude tasumiseks 15.10.2018 vastavalt 20 + 24+ 92,80 + 0,03 eurot. 12.11.2018 on kasutatud e-maksuametis S F F OÜ ettemaksukontol olevat rahasummat 2,14 + 4,29 maksude tasumiseks.

04.12.2018 kasutati e-maksuametis S F F OÜ ettemaksukontole ümber kantud 1976,34.- eurost osa maksude tasumiseks 16,87+ 27,96+ 92,80 + 384,45+ 8,28+ 20,98 eurot. 15.12.2018 kasutati S F F OÜ ettemaksukontole kantud 1998,54.- eurost osa maksude tasumiseks järgmiselt: 5,02 + 31,2 + 92,8 + 429 eurot. 10.01.2019 kasutasti e-maksuametis S F F OÜ ettemaksukontol olevat 4,08 eurot S F F OÜ makse tasumiseks. 12.01.2019 kasutati S F F OÜ ettemaksukontole ümber kantud 2702,08 eurost osa maksude tasumiseks 21,92 +- 31,2+ 92,8 + 429+ 2,07 eurot. 12.02.2019 kasutati S F F OÜ ettemaksukontole ümber kantud 10,35 eurost 3,99 eurot maksete tasumiseks. 13.02.2019 kasutati S F F OÜ ettemaksukontole ümber kantud 2655,00.- eurost osa maksude tasumiseks 22,01+ 31,2+ 92,80+ 429 eurot(1/125-128). Äriregistri väljatrükk (1/49) kinnitab, et S F F OÜ juhatuse liige on alates 28.03.2016 Mari-Liis Tiidu. LHV panga vastus kinnitab, et S F F OÜ konto käsutusõigus oli M-L Tiidul, kellele oli väljastatud ka deebetkaart. 28.10.2021 vaatlusprotokoll kinnitab, et perioodil 25.07.2018-28.02.2019 on Rahandusministeeriumilt laekunud S F F OÜ kontole selgitusega Maksu ja Tolliamet kokku 43404.40 eurot. Laekunud summad on peamiselt sularahas väljavõetud, on tehtud ka ülekanne K P, E C OÜ, T OÜ kontole (1/78-88). Seega on leidnud tõendamist, et OÜ O valeandmeid sisaldanud käibedeklaratsioonide alusel esitatud tagastusnõuete alusel OÜ O ettemaksukontole tasutud summad kanti enamikus edasi S F F OÜ ettemaksukontole, kust väike osa summadest kasutati S F F OÜ maksude ja maksete tasumiseks. Suurem osa summast kanti edasi S F F OÜ LHV kontole, kust seda edasi kasutas ML.Tiidu, kellele kuulus äriühingu deebetkaart. Asjaolu, et suurem osa S F F OÜ kontole laekunud summadest on välja võetud sularahas ja et deklaratsioonides kajastatud arveid on tasutud sularahas, annab aluse arvata, et MTA poolt alusetult tagastatud summade arvelt ostis M-L Tiidu sularahas kaupu ja teenuseid. Mari-Liis Tiidu kinnitab, et ta jätkas O OÜ raamatupidamisega tegelemist ka peale K.Pst lahkuminemist. Tegi korduvalt O OÜ käibedeklaratsioonidesse muutusi põhjusel, et tihtilugu olid mingisugused arved puudu, mingisugused arved sai hiljem. K P esitas Mari-Liis Tiidule arveid emaililt xxx või xxx Mari-Liis Tiidu e-mailile xxx. Mari-Liis Tiidu koostas O OÜ käibedeklaratsioone ja nende INF B osa iseseisvalt ja K P ei kooskõlastanud. Mari-Liis Tiidu väitel jäid peale M aadressilt ära kolimist kõik arved sinna. Käibedeklaratsioone esitades olid Mari-Liis Tiidul ainult arved, mis K P Mari-Liis Tiidule e-postiga saatis. Ümberkande taotluse O OÜ ettemaksukontole tagastatud enammakstud käibemaksu ümberkandmiseks OÜ S F F ettemaksukontole ja tagastamise OÜ S F F tegi Mari-Liis Tiidu K P korralduse järgi ning raha andis edasi K P. Raha üleandmise kohta akte ei ole. M-L.Tiidu väiteid, et ta tegutses kooskõlastatult K.Pga ei kinnita ükski teine kohtuistungil uuritud tõend. M-L.Tiidu ei esitanud ka ühtegi tõendit selle kohta, et K.P on talle e-posti teel arveid saatnud. Vastupidi tema enda e-kiri (3/209) kinnitab, et tal ei ole K.P e-kirju, millega talle oleks saadetud raamatupidamiseks vajalikke arveid ja tšekke. Arvestades asjaolu, et 157 deklaratsioonides kajastatud AS K S E arvet reaalselt ei ole olemas olnud, ei ole eluliselt usutav M-L Tiidu väide, et K.P on talle e-posti teel need arved saatnud. Arvestades, et olemasolevatest arvetest on enamik arveid tasutud sularahas M-L Tiidu või temaga seotud isikute poolt, ei ole eluliselt usutav M-L Tiidu väide, et need arved tasuti K P poolt ja edasti e-posti teel M-L.Tiidule. M-L.Tiidu ütlused kooskõlastatud tegevuse kohta koos K.Pga lükkavad ümber ka K.P ütlused, mis kinnitavad, et K P ja Mari-Liis Tiidu kooselu lõppes 2018 augustis ning M 7-st kolis Mari-Liis Tiidu välja septembris 2018. O OÜ suhtes jäi Mari-Liis Tiidu asjade ajamise õigused ära võtmata. K Ple helistati 2019 juunikuus maksuameti poolt ja uuriti, millal ta O OÜ käibemaksu ära maksab.

K P ei ole seotud S F F OÜ-ga, kuhu kanti tagastatud sisendkäibemaks. Mari-Liis Tiidu on tegutsenud K P teadmata. Ehitusprojektid, mille jaoks K P lasi O OÜ käibemaksukohustuslaseks registreerida, jäid ära. Süüdistuse kajastatud AS I A, AS S, E M OÜ, J OÜ, R OÜ, O arved ei tule tuttavad ette. On arveid, mille puhul ostud võivad olla tehtud Mari-Liis Tiidu poolt. K P väitel võttis Mari-Liis Tiidu kaasa kõik raamatupidamise dokumendid kui ta xxx x-st välja kolis ning K Pl endal ei ole ühtegi O OÜ raamatupidamisdokumenti. M L, kes on tasunud ühe AS K S E arve, on Mari-Liis Tiidu xxx. S P ́i ning A A nimi, kelle pangakaardiga on tasutud mõlema isiku puhul üks arve, ei tule K Ple tuttavad ette. 10.10.2018 startis K P Pärnust Saaremaale, kus viibis kuni 15.10.2018, mistõttu 10.10.2018 K P Tallinna K-R midagi ostnud ei ole. Perioodil 16.01.2019 – 19.01.2019 oli K P Lätis ning kuupäeva 18.01.2019 kannab üks AS K S E arve. O OÜ-le on väljastatud arveid ajal mil O OÜ-l majandustegevust ei toimunud. Mari-Liis Tiidu ei ole kordagi O OÜ arvete kohta K Plt selgitusi küsinud. E-postiaadressi xxx ja telefoni abonentnumbrit xxx kasutas Mari-Liis Tiidu (3/1-31). Asjaolu, et K.P esitas OÜ O nimel kuriteoteate ja vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise, kinnitab, et K.P ei olnud seotud M-L Tiidu tegevusega süüdistuses toodud perioodil deklaratsioonide esitamisel ja Mari-Liis Tiidu on ebaõigete andmetega käibemaksudeklaratsioone esitanud K P teadmata. Kohtu arvates ei ole juhuslik fakt, et valeandmetega deklaratsioonide esitamine algas septembris 2018, s.o pärast seda kui M-L Tiidu kolis K.P juurest ära. M-L Tiidu ütlused kinnitavad, et K.P ei ole seotud S F F OÜ tegevusega. Arvestades, et alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu tagastamise taotlused tegi M-L Tiidu ja, et lõpuks laekus raha S F F OÜ pangakontole, mis oli M-L Tiidu ainukäsutuses, ja kust see sularahas välja võeti, on eluliselt usutav, et M-L Tiidu ainuisikuliselt pani toime OÜ O käibedeklaratsioonides valeandmete deklareerimise ja alusetute tagastusnõuete esitamise. Eeltoodust tulenevalt on tõendeid kogumis hinnates leidnud tõendamist, et just M-L Tiidu oli isikuks, kes esitas süüdistuses toodud käibemaksudeklaratsioonides süüdistuses märgitud arved ja kajastas nende arvete alusel sisendkäibemaksuna summa 52229.73 eurot. Enamdeklareeritud sisendkäibemaksu arvelt suurendas M-LTiidu alusetult enammakstud käibemaksu tagastusnõuet kokku summas 51611.73 eurot. Oma sellise tegevusega rikkus M-L Tiidu käibemaksuseadus § 24 lg 1, 29 lg 1 ja 3p1 § 31 lg 1 nõudeid. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 kohaselt Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. M-L.Tiidu on ise öelnud, et algdokumendina peavad arvel olema kajastatud ostja ja müüja andmed, pangakontoandmed, arve kuupäev ja maksetähtaeg ning arve sisu. Seega on M-L Tiidu olnud teadlik, milline peab olema raamatupidamise algdokument, mida saab kajastada deklaratsioonis. Kokku deklareeriti alusetult 184 arvet. Olukorras kus 157 arvet üldse puudub ja arvukatel juhtudel on tegemist M.L Tiidu enda poolt tasutud kassatšekiga, ei saa rääkida kogemata ekslikult kande tegemisest deklaratsioonil. Käesoleval juhul oli tegemist juuni 2018-jaanuar 2019 käibedeklaratsioonides teadlikult ja kavatsetult valeandmete esitamisega. Ainult kavatsetult saab mitme kuu vältel deklareerida deklaratsioonides arveid, mida tegelikkuses olemas ei ole. § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

M-L Tiidu oli deklaratsioonides kajastatud osad arved tasunud isiklikult või olid seda teinud tema lähikondsed, seega ei saanud M-L Tiidul nende arvete osas tekkida kuidagi ettekujutust või arusaama, et need arved on tasutud kaupade või teenuste eest, mis on soetatud OÜ O majandustegevuse huvides ja käigus. Selliseid arveid saab ainult kavatsetult korduvalt deklareerida käibedeklaratsioondes ja esitada nendes arvetes kajastatud käibemaksu alusel enammakstud käibemaksu tagastamistaotlus. Seega on leidnud tuvastamist, et Mari-Liis Tiidu teadis, et ta esitab käibedeklaratsioonides valeandmeid ning et seeläbi tekib OÜ-l O alusetult tagastusnõue. OÜ O ettemaksukontolt liikusid suured summad M-L Tiidu juhitud äriühingu OÜ S F F ettemaksukontole ja sealt edasi pangkontole, kust need valdavas osas võeti välja sularahas. Tegemist ei ole juhusliku käitumisega vaid läbimõeldud korduvalt kasutatud skeemiga. Kõik see näitab, et Mari-Liis Tiidu oli teadlik sellest, et tema poolt ebaõigete andmetega deklaratsioonide esitamise tulemusel tekib tagastusnõue ja et see tagastusnõue tekib läbi valeandmete esitamise, järelikult on see tagastamine alusetu. Mari-Liis Tiidu on valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone ja parandusdeklaratsioone esitanud septembrist 2018 kuni märtsini 2019, tehes seda kokku 23-l korral. Seega ei olnud tegemist üksiku juhusliku hooletusest või eksimusest tingitud juhtumiga. Mari-Liis Tiidu seadis oma tegevusega eesmärgiks tekitada valeandmete esitamise läbi alusetu tagastusnõue. Rahade liikumise üldpilti vaadates on selge, et Mari-Liis Tiidu kuuekuuline tegevus oli planeeritud ning oli kantud raha teenimise eesmärgist. Kogu tegevus lõppes alles siis kui MTA kontrolli tulemusel tuvastati deklaratsioonides valeandmete esitamine. Kõige eeltoodu arvestades pani Mari-Liis Tiidu teo toime kavatsetult. Mari-Liis Tiidu tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 3891 lg 1 järgi kui maksuhaldurile valeandmete esitamine tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Mari-Liis Tiidu on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava Mari-Liis Tiidu tegevuses ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavakas asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse, et kuriteod pandi toime 2018 ja 2019 aastal ja sellest tänaseks

möödunud aega, mille vältel ei ole kohtule teadaolevalt tuvastatud M-L. Tiidu poolt uute kuritegude toimepanemist. Arvestades M-L.Tiidu majanduslikku olukorda (tema enda sõnade kohaselt on ta sissetulek 725 eurot kuus, ülalpidamisel 13-aastane laps ja elab sõbrale kuuluvas majas, isiklik vara puudub), ei ole kohtu arvates põhjendatud karistada M-L.Tiidud seaduses ettenähtud kergemaliigilise karistusega s.o rahalise karistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel M-L.Tiidut iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht. Selleks, et mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, samuti arvestades M-L.Tiidu ainuisikulist rolli süüteos ning, et tema vastu on kriminaalasjas esitatud avalik-õiguslik nõue, on kohtu arvates teda võimalik karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega 2 aastat, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 4 kuud. M-L.Tiidu isikut ja keskmise suurusega süüd arvestades on võimalik teda KarS § 73 sätete alusel karistusest tingimisi vabastada katseajaga 2 aasta ja 6 kuud. Avalik-õiguslik nõudeavaldus Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud avalik-õigusliku nõude Mari-Liis Tiidu vastu põhisummas 43 866,14 eurot, millele lisandub intress kuni maksunõude täieliku täitmiseni. Nõuet põhjendab MTA sellega, et ebaõigeid andmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide alusel tagastas Maksu- ja Tolliamet käibemaksu kogusummas 43 866,14 eurot. Avalik-õiguslikus nõudeavalduses on toodud maksuarvestus, mille kohaselt on juuni 2018 kuni jaanuar 2019 sisendkäibemaksu hulgas alustetult kajastatud käibemaksu summas 52 229.73 eurot, millega alusetult suurendati tagastusnõuet 51611.73 euro võrra. Sellest summast tagastas MTA tagastusnõuete alusel kokku reaalselt 43 866.14 eurot. Kohtus uuritud tõenditega on leidnud tõendamist Mari-Liis Tiidu poolt nii alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine kui tagastusnõuete esitamine, mille tulemusel tagastas MTA alusetult kokku 43866.14 eurot. Süüdistatav M.Tiidu ei vaielnud avalik-õigusliku nõudeavalduse suurusele vastu ja tunnistas nõuet. KrMS § 381 lg 7 kohaselt seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel kohaldatakse avalikõigusliku nõudeavalduse lahendamisel halduskohtumenetluse seadustiku 26. peatükis sätestatut. Halduskohtumenetluse sedustiku § 260 lg 3 kohaselt eraisiku vastu esitatud kaebuse ja sellega algatatud halduskohtumenetluse suhtes kohaldatakse vastavalt sama seadustiku I–V osa ja

muutunud maksukohuslaseks MTA ees). Samas on Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-11 selgitanud, et viidatud säte ei ole tsiviilhagi esitamise materiaalõiguslik alus, vaid annab MTA-le üksnes võimaluse hilisemas maksumenetluses isiku suhtes maksuotsuseid teha. Kaitsja viitas oma seisukohtade kinnitamiseks Riigikohtu lahendile 3-1-1-22-07. Kriminaalasjas on vahetult kahju saanud OÜ O, kellele on tekitatud maksuvõlg, mida ta peab nüüd tasuma. Praegusel juhul on OÜ O menetlusest eemaldatud ning ta pole seda otsust ka vaidlustanud. See asjaolu ei välista tal siiski mõnes teises kohtumenetluse vormis M-L. Tiidu vastu oma nõuded esitada ning maksma panna. Palub jätta MTA hagiavaldus läbi vaatamata, kuna kannatanu ei vasta KrMS § 37 kriteeriumitele. Asjaolu, et hiljem on AVÕNi regulatsioon seadusesse lisandunud, ei tähenda seda, et viidatud säte ei ole aluseks üldse KrMS-s. Maksukorralduseseaduse säte kasutab väga spetsiifilist terminit – süüdimõistetu -, mitte kahtlustatav, mitte süüdistatav, ehk siis grammatilise tõlgenduse kohaselt MKS säte juba eeldab seda, et inimese suhtes on jõustunud aktiivne süüdimõistev kohtuotsus, mis järel saab hakata MTA üldse mingit solidaarvastutust konstrueerima. Praegusel juhul kui Mari-Liis Tiidu on lihtsalt süüdistatav, siis on ennatlik ja kriminaalmenetluse seisukohast lõpuks sobimatu hakata avalikõiguslikku nõudeavaldust menetlema. Tsiteeritud kaitsja seisukohad ei ole kohtu arvates põhjendatud. Kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendid jäävad kõik perioodi, mil ei olnud KrMS-s ettenähtut võimalust esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus. KrMS § 381 lg 2 näeb ette, et avaliku võimu kandja võib lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule esitada kannatanuna ka avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. Avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine kriminaalmenetluses välistab sama nõude maksmapaneku muus menetluses, välja arvatud juhul, kui taotlus jäetakse kriminaalmenetluses läbi vaatamata. Käesoleval juhul kattuvad avalik-õigusliku nõudeavalduse aluseks olevad faktilised asjaolud täies ulatuses menetlusesmeks oleva kuriteo tehioludega. Süüdistuse sisuks on käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise ja sellest tulenevalt alusetute tagastusnõuete esitamise kaudu kahju tekitamine ja AVÕN-i aluseks on samad faktilised asjaolud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on riik või muu avaliku võimu kandja kannatanu üksnes siis, kui tal on õigushüve kahjustamise tõttu tekkinud varaline nõue, mida on võimalik maksma panna kriminaalmenetluses. Mari-Liis Tiidu tekitas valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide ja parandusdeklaratsioonide esitamisega alusetud tagastusnõuded, mis MTA täitis summas 43 866.14 eurot ja selle summa ulatuses tekitati Eesti Vabariigile MTA kaudu kahju. Seega vastab Eesti Vabariik MTA kaudu igati ka KrMS § 37 toodud kannatanu mõistele. Isik, kelle süü maksukuriteo toimepanemises on tuvastatud vastutab tekitatud maksukahju eest. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, juurde (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3fdc8de9-e0bc-4c52-87ac-b823f8369cfe) selgitatakse seadusesse avalik-õigusliku nõude esitamise võimaluse eesmärke ja see lükkab ümber kaitsja seisukohad. „Eelnõuga kavandatu annab ka avaliku võimu kandjatele võimaluse panna kriminaalmenetluse raames maksma avalik-õiguslikud rahalised nõuded, mille tekkimise aluseks olevad asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo asjaoludega. See võimaldab – ehkki ei kohusta – avaliku võimu kandjat hoiduma paralleelsest haldus(kohtu)menetlusest, mis koormaks nii avaliku võimu kandjat kui ka menetlusosalisi, samuti tekitaks ohu, et eri menetlustes jõutakse vastukäivate järeldusteni. Eelnõu kohaselt tuleks avalik-õigusliku rahalise nõude esitamiseks kriminaalmenetluses esitada avalikõiguslik nõudeavaldus. Selle võib esitada haldusorgan, kes

oleks õigustatud sama nõuet esitama haldusmenetluses, st haldusorgan saab sellisel juhul valida, kas esitada nõue kohe kriminaalmenetluse käigus või teha seda eraldi menetluses. Kui haldusorgan on esitanud avalik-õigusliku nõudeavalduse kriminaalmenetluses, siis sama nõuet hiljem haldusmenetluses esitada ei saa – välja arvatud juhul, kui nõue jäetakse mingil põhjusel kriminaalmenetluses läbi vaatamata. Ilmselt leiab avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise võimalus praktikas kõige rohkem kasutamist maksukorralduse seaduse (MKS) rakendamisel ja kuriteo tagajärjel tekkinud maksukohustuse väljanõudmisel. Praegu ei ole Riigikohtu praktikast tulenevalt võimalik näiteks kriminaalmenetluses maksude deklareerimiskohustuse rikkumise teel maksmata jäetud maksude ulatuses vara senikaua arestida ega konfiskeerida, kuni riigil oleks võimalik maksusumma maksukohustuslaselt haldusmenetluses sisse nõuda. Eelnõu kohaselt oleks sellises olukorras võimalik esitada deklareerimata jäetud maksude osas avalikõiguslik nõudeavaldus. Sellise taotluse esitamine säästaks nii riiki kui ka isikut uue menetlusega kaasnevatest lisakuludest. Kahe eri menetluse läbiviimisel eksisteerib ka oht, et süüdimõistetud isikult nõutakse sama summa välja kaks korda: kriminaalmenetluses konfiskeeritakse see kui kuriteoga saadud tulu ja hiljem maksumenetluses nõutakse see välja kui maksuvõlg. Üldreeglina ja väljaspool kriminaalmenetlust tuleks sellised nõuded esitada haldusaktiga, mille peale oleks isikul võimalik esitada kaebus halduskohtule. Riigikohus on aga mitmel juhul märkinud, et menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhjendusel võib teatud juhtudel õigusvaidluse lahendada teist liiki menetluses kui see, mille seadus selleks otseselt ette näeb. Vastuväitena avalik-õiguslike nõudeavalduste andmisele maakohtute pädevusse võib tuua kohtupraktika ebaühtlaseks muutumise ohu ning asjaolu, et maakohtunikud ei suuda süvendatult tegeleda nii kriminaalmenetluse kui ka halduskohtumenetluse spetsiifikaga. Samas peab maakohus nt maksualase kriminaalasja lahendamisel nagunii tuvastama tasumata jäänud maksu suuruse ning tekkinud maksukohustuse, seega sisuliselt tuleb kriminaalasja raames tuvastada samad asjaolud mis halduskohtul. Sellest tulenevalt on menetlusökonoomika tõttu põhjendatud ka lõpliku otsuse tegemine kriminaalkohtu poolt, kes on olulised asjaolud juba tuvastanud, mis võimaldab vältida sama asja arutamist kahes eri menetluses.“ Senine kohtupraktika on pigem toetanud avalik-õiguslike nõudeavalduste esitamist kriminaalmenetluses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Maksu-Tolliameti poolt esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus kuulub läbivaatamisele käesolevas menetluses. Selline seisukoht on soodsam ka MLTiidule, kes ei pea hiljem läbima veel haldusmeentlust/halduskohtumenetlust ja teenib seega menetlusökonoomika põhimõtteid. Ebaõige on kaitsja väide, et MTA ei ole viidanud materiaalõiguslikule alusele, miks OÜ Oi maksuvõlgnevust on järsku asutud nõudma M-L. Tiidult. AVÕN-is on viidatud MKS §-dele 5 lg 1, 10 lg 2p2, 31 lg 1p1, 92 lg 1p2, 41 lg 1, 115 lg 1, KrMS §dele 38 lg 1p2 ja 381 lg 2. Maksukorralduse seadus § 41 lg 1 kohaselt isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kuna kohus tunnistab M-L Tiidu süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi on tegemist isikuga (süüdimõistetuga), kes vastutab maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Ka O kui maksukohuslane vastutab tekitatud maksukahju ees, kuid käesolevas kriminaalasjas ei ole talle süüdistust esitatud, mistõttu kriminaalasja raames ei saagi OÜ O vastu avalik-õiguslikku nõuet esitada. OÜ O suhtes on kolm jõustunud maksuotsust sama perioodi kohta, mis on toodud M-L Tiidu süüdistuses. Need maksuotsused aga ei välista M-L Tiidu vastutust just tema käitumisest tingitud kahju eest. Maksunõude lahendamine menetlusesemeks olevas kriminaalasjas on ka M-L Tiidu enda huvides. See välistab hilisema topeltmenetluse pärast süüdimõistvat kohtuotsust, mis tooks isikule kaasa lisakulusid.

Kui Mari-Liis Tiidu ei oleks esitanud maksuhaldurile valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone ja parandusdeklaratsioone, ei oleks tekkinud ka alusetut tagastusnõuet ja MTA ei oleks kandnud summasid lõppastmes S F F OÜ pangakontole, kust M-L.Tiidu sai neid kasutada. Seega valeandmete esitamise ja tagastusnõude alusetu tekitamise vahel on põhjuslik seos. Mari-Liis Tiidu tekitas valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide ja parandusdeklaratsioonide esitamisega alusetud tagastusnõuded, mis MTA täitis summas 43 866.14 eurot tekitades sellega Eesti Vabariigile kahju. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et esitatud AVÕN on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu on tekkinud süüdistatava Mari-Liis Tiidu kuritegeliku käitumise tulemusena. Kohus mõistab Mari-Liis Tiidult välja avalik -õiguslik nõudeavaldus summas 43 866.14 eurot Maksu-ja Tolliameti kasuks. MKS § 115 lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. § 117 lg 1 kohaselt on intressi määr 0,06 protsenti päevas. Vabariigi Valituse 12.03.2020 väljakuulutatud eriolukorra tõttu ei arvestatud intressi perioodil 01.03.2020 kuni 17.05.2020. Perioodil 18.05.2020 kuni 31.12.2021 arvestatakse intressi 0,03% päevas (MKS § 16814 ja 16816). Seega tuleb Mari-Liis Tiidult mõista Maksu-ja Tolliameti kasuks välja käibemaksuseaduse § 38 lg 1 ja § 27 lg 1 kohaselt tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intress (MKS § § 115 lg 1 ja 117 lg 1, § 16814 ja 16816) kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks olev maksunõude suurus. Täpne tasumisele kuuluv intressisumma selgub maksunõude tasumisel. Kohtul puudub hetkel teave selle kohta, kas ja kui suures ulatuses on OÜ O maksunõuet tasunud. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD-ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt Mari-Liis Tiidult välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 643,52 eurot riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole

süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Ka ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine süüdistatavale üle jõu. Asjaolu, et M-L Tiidul on hetkel väike sissetulek ei tähenda tema haridust ja elukutset arvestades, et ta ei suudaks tulevikus oma sissetulekut suurendada. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Mari-Liis Tiidu KarS § 3891 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Mari-Liis Tiidu ei pane 2-aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja mõista Mari-Liis Tiidult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1087.50 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 643.52 eurot riigituludesse. Kohustada Mari-Liis Tiidut tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12. kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 144.25 eurot. Menetluskulud ja sundraha kogusummas 1731.02 eurot tasuda igakuiste maksetena 12. kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 S AS-is, LHV AS-is EE957700771001523585 või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Selgitusse võib märkida: „Mari-Liis Tiidu 1-22-7790, sundraha ja menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Mari-Liis Tiidult avalik -õiguslik nõudeavaldus summas 43 866.14 eurot Maksu-ja Tolliameti kasuks (EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 S AS-is, LHV AS-is EE957700771001523585 või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is)