Liiklussüüteod

1-22-7385

vangla

kriminaalhooldusosakonna

1-22-7385 ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus Eston Karnaskindi süüdistatakse selles, et tema 02.07.2022 kella 07.00 kuni 07.10 vahelisel ajal, avalikus kohas, Tallinnas Marsi 6 maja ees asuvas parklas lõi ühel korral Bolt Food kullerit X rusikaga vasakule näo piirkonda, mille tagajärjel tundis X füüsilist valu ja tal tekkis igemest verejooks. Peale seda tuli nende juurde naisterahvas, kes pidi kullerilt toitu saama ning tema juuresolekul karjus Eston Karnaskind Xle „neeger“ ja proovis X uuesti rusikatega lüüa. Naisterahvas astus Eston Karnaskindi ja X vahele ja takistas Eston Karnaskindil X löömast. Peale seda istus X autosse ja hakkas parklast ära sõitma, mille peale Eston Karnaskind jooksis juba liikuvale autole X sõimates järele. Sellega rikkus Eston Karnaskind korrakaitseseaduse (KorS) § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Samuti häiris ta rünnakusse sekkunud isiku rahu ja turvatunnet. Seega pani Eston Karnaskind tahtlikult toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Samuti süüdistatakse Eston Karnaskindi selles, et tema 19.09.2022 kella 17.15 paiku juhtis tahtlikult Harjumaal, Tallinnas, Sõjakooli tn 10 juures mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (lõplik lugem 0,85 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l, mõõtetulemus 0,78 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Eston Karnaskind liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Eston Karnaskind tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ehk KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kokkuleppe sisu Süüdistatava Eston Karnaskindi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 24.01.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Eston Karnaskindi süüditunnistamist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja tema karistamist vangistusega seitse kuud. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör karistuseks vangistust kuus kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks vangistus üksteist kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 10 kuud ja 28 päeva. Eston Karnaskindile mõistetav vangistus jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises 3/4

1-22-7385 elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena osaliselt kaitsjatasu ja sundraha, mis kuulub tasumisele Eston Karnaskindi poolt ositi 12 kuu jooksul. III Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaalasja toimikuga ning kuulanud ära Eston Karnaskindi selgitused, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et Eston Karnaskind on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on Eston Karnaskind väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Eston Karnaskind esitatud süüdistuses süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Eston Karnaskindi süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kokkuleppemenetluse kulud vastavad samuti seaduse nõuetele ning KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Eston Karnaskindil tasuda menetluskulud kokku 1281,90 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Grete Vahtra

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.