Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Ringkonnakohus 19. jaanuar 2023 1-15-6690 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Raino Nassar (37004040032) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu 23. detsembri 2022. a määrus Raino Nassar Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Iris Asuküla
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Raino Nassar tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27.05.2016 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning karistati 9 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati R. Nassarile mõistetud karistust eelmise otsusega (08.10.2010 Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu otsusega) mõistetud vangistuse ärakandmata osa (2 aastat 4 kuud 19 päeva vangistust) võrra. Liitkaristuseks mõisteti 11 aastat 4 kuud 19 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ning R. Nassarile mõistetud vangistuse alguseks loeti 02.03.2015. Kohtuotsus jõustus 28.02.2017. Karistuse lõpptähtaeg saabub 21. juulil 2026.
2.Viru Vangla esitas maakohtule materjalid R. Nassari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
3.Kohus tuvastas formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materiaalsed alused R. Nassari vangistusest tingimisi vabastamiseks täidetud ei ole. R. Nassaril on kaks kehtivat karistust ja ta kannab teist vangistust. Varasemalt mõistetud tingimuslikud karistused ei ole R. Nassarit kuritegudest eemal hoidnud. Ta on jätkanud samalaadsete kuritegude sooritamist. R. Nassar kannab karistust narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Kuritegude eesmärgiks oli materiaalse kasu teenimine. Eelmisest karistusest ta vabastati tingimisi enne tähtaega, ent ta
pani uue kuriteo toime katseajal. Varasem elukäik annab seega põhjendatud aluse karta, et kriminaalhooldus uute kuritegude riski ei maanda. Ka majanduslik toimetulek kätkeb uue kuriteo riski – kinnipeetaval on üle 10 000 euro võlgu. Majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuriteod viitavad R. Nassari soovile elada üle oma legaalse sissetuleku võimaluste.
4.R. Nassari käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas. 04.10.2022 seisuga on tal 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Omapoolseid rikkumisi ta ei tunnista, vaid õigustab. Ta ei samasta end küll kriminaalse subkultuuri väärtustega, ent õigustab oma tegusid, pisendab oma osa probleemide tekkimisel, kaldub teisi süüdistama ning tajutav on tema manipulatiivsus. Ta on väga enesekindel ja peab õigeks enda arvamust. Mingil määral oskab ta teiste inimeste seisukohtadega arvestada, kui need on talle kasulikud või ratsionaalsed. Positiivseks vangistuses on töötamine, puidupingitöölise eriala omandamine, regulaarsed vestlused kaplani ja psühholoogiga ning sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ läbimine. Individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid on suures osas täidetud. Distsiplinaarkaristused aga seavad kahtluse alla R. Nassari võimekuse käituda õiguskuulekalt. Ka head vabanemisjärgsed tingimused (elukoht ja lähedaste toetus ning vabanemisfondi hoiustatud 1804 eurot), ei ole niivõrd kaalukad, et maandaksid piisavalt kuritegude jätkumise ohtu.
MÄÄRUSKAEBUS
5.R. Nassar palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule või vabastada ta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest elektroonilise valvega.
6.Vangla ja prokuratuur toetavad vabastamist ning uue kuriteo riskiprotsent on 12. Vägivaldsust ei ole täheldatud. ITK eesmärgid on täidetud. Omandatud kutseharidus annab tööturul võimalused. Lisaks töötab R. Nassar alates 2017. a vangla majandustöödel ning omab ka vabanedes kindlat töökohta, mis võimaldab riigi ees võlgnevusi tasuda. Rahalisi nõudeid on augusti seisuga 9894 euro ulatuses (suurim võlausaldaja on RTK). Vabanedes on plaan esitada kohtule taotlus võlgade ümberkujundamise kava algatamiseks.
7.R. Nassaril on võimalik vabaneda elektroonilise valvega. Lisaks on ta baptistliku kogukonna liige ning vestleb selle religiooni eestvedajaga regulaarselt. R. Nassar toetab ka vähiravifondi ja pagulasabi.
8.Vastavalt ITK-le on R. Nassar alates 01.10.2022 loetud avavanglakõlbulikuks. Ka see näitab, et riskid on hinnatud heaks või rahuldavaks. 2019. a toimusid vestlused psühholoogiga ning läbitud on „Õige Hetk“. Puudub sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest.
9.Kohus on sisuliselt analüüsinud vaid varasemaid kuritegusid ning ebaõige hinnangu andnud vangistusaegsele käitumisele. See on viinud kaalutlusveani. Kohus – tuginedes distsiplinaarkaristustele, on jätnud tähelepanuta, et need on kohtus vaidlustatud. Viru Maakohus on mitmes asjas (nr 1-18-3397 ja 1-16-6717) leidnud, et vaidlustatud distsiplinaarkaristusi arvestada ei saa. Mõlemal eeltoodud juhul vabastas kohus kinnipeetavad ja seda vaatamata vangla ja prokuratuuri mittetoetavale seisukohale. Määruses puuduvad seisukohad, miks kohus ei nõustu prokuratuuri vabastamist toetava seisukohaga. Karistusest ennetähtaegselt vabastamisel muutub vaid karistuse kandmise viis. Riigil aga säiliks kontroll R. Nassari tegevuse üle. Olles kandnud vangistust alates 2015. aastast oleks taasühiskonnastamine tõhusam kui vangistuses lõpunikandmine ja vabanemine igasuguse kontrolli ja toeta.
10.Määruse põhjendused on üldsõnalised, konkreetsete asjaoludega seostamata ja kohati vigased. Näiteks väidab kohus, et R. Nassar distsiplinaarrikkumisi ei tunnista. R. Nassar kinnitab, et pisendas süüd, ent vaid sel määral, et näidata kuidas erinevates vanglates kinnipeetavaid erinevalt koheldakse. Määruses kirjutatud 4 distsiplinaarkaristusest on kehtivad. See on väär, sest noomitus aegus 20.12.2022. Määruskaebuse lahendamise ajaks on kehtivaid distsiplinaarkaristusi aga 2. Seega ei saaks käitumist lugeda sõnakuulmatuks, sest täiendatud tugevdatud järelevalvega sektor on avatud vaid 4 h päevas. Igasugune taasühiskonnastav tegevus puudub, jalutatakse üksi 4x4 alal. Aastate möödudes avaldab see mõju psüühikale. Samas leiab R. Nassar, et ka nendes oludes tuleb olla korralik ja teistega arvestada.
11.R. Nassar on nõus võtma kohustuse asuda tööle või end töötuna arvele võtta, alluda elektroonilisele valvele ja täita kõiki talle määratud kohustusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Hinnates määruskaebuse argumente, puudub ringkonnakohtul põhjus nii kriminaalasja tagastamiseks maakohtule uueks arutamiseks, kui ka I astme kohtu määruse tühistamiseks.
13.R. Nassar heidab maakohtule ette kaalutlusviga ning peab määruse põhjendusi üldsõnalisteks ning leiab, et need on konkreetsete asjaoludega seostamata ja kohati vigased. Ringkonnakohus kaalutlusviga ei tuvastanud. Maakohus võis tugineda uue kuriteo prognoosimisel isiku varasemale elukäigule ning kuriteo asjaoludele, samuti oli põhjendatud arvestada isiku distsiplinaarkaristusi (millest tõsi küll, on praeguseks 2 kustunud).
14.Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas teda ei vabastatud, kui tema riskiprotsent on väike ning vabastamisele ei seisa vastu ka prokuratuur. Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktikas ollakse juba mõnda aega seda meelt, et süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, mille vangla on kinnipeetava iseloomustuses protsentidena välja toonud, ei saa vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle otsustades arvesse võtta, kui vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang peab olema kontrollitav: see peab kajastama andmeid, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust (vt TrRKo määrus asjas nr 116-6652/40). Prokuratuuri arvamusega on kohus aga seotud vaid põhjendamiskohustuse kaudu. Prokuratuuri kirjalik arvamus sisaldab vaid konstateeringut vangla arvamuses toodud argumentidega nõustumise kohta.
15.Teiseks on R. Nassar väärarusaamal, et vaidlustatud distsiplinaarkaristusi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemisel arvestada ei saa. Ringkonnakohtu praktikas ollakse seda meelt, et käsitledes süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle otsustades kinnipeetava distsipliinirikkumisi vanglas, tuleb kohtul nii rikkumiste olemasolu kui ka nende toimepanemise asjaolude puhul lähtuda distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadest ja kui need on vaidlustatud, siis vaidemenetluses või halduskohtumenetluses tehtud lahenditest. Distsiplinaarkaristuse määramise faktilist ja õiguslikku põhjendatust on pädev kohtulikult kontrollima üksnes halduskohus (VangS § 11 lg 5 ja HKMS § 4). Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimust lahendav kohus ei ole õigustatud kontrollima, kas süüdimõistetule on distsiplinaarkaristus määratud seaduslikult ja põhjendatult (TrtRko 15. aprilli 2019. a määrus asjas nr 1-16-9898, p 36).
16.Kaalutlusõiguse rikkumist ei saa täheldada ka positiivsete asjaolude arvestamata jätmises või nendele vale kaalu andmises – nii on maakohus juba arvestanud määruskaebuses taas välja
toodud asjaolusid nagu ITK täitmine, kutsehariduse omandamine, majandustöödel osalemine ning kindla elu ja töökoha omamine. Lisaks on maakohus positiivsena arvestanud vestlusi psühholoogi ja kaplaniga ning sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ läbimist, ning R. Nassari häid vabanemisjärgseid tingimusi. Küll aga ei veennud see kogumis kohut, et R. Nassari uue kuriteo risk oleks madal. Samal arvamusel on ka allakirjutanud.
17.Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et uue kuriteo riski kätkeb isiku varasem elukäik ning kuriteo toimepanemise asjaolud. Nii nähtub kohtuinfosüsteemist, et R. Nassar vabastati tingimisi enne tähtaega Tartu Ringkonnakohtu määrusega 30. septembril 2013.a Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu 8. oktoobri 2010 otsusega narkokuriteo eest mõistetud 6 aasta pikkusest vangistusest 2 aastat ja 4 kuud tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. R. Nassar peeti uues narkokuriteos kahtlustatuna kinni aga juba 2. märtsil 2015 ning vahistati paar päeva hiljem. Kokkuvõtlikult süüdistati teda üle 66,5 kg hašiši käitlemises grupis. Maakohtu otsusest selgub, et just R. Nassari kontrolli ja juhtimise all narkokuritegu toime pandi. Seejuures kaasas ta kuriteo toimepanemisse ka õepoja. Seega ei ole ka varasem pikaajalise vangistuse ärakandmine ringkonnakohtu hinnangul heaks indikaatoriks, mille alusel teha järeldusi isiku edasise õiguskuulekuse kohta. Ringkonnakohus arvestas R. Nassarit 2013. a vabastades kinnipidamisasutuses töötamist, häid vabanemisjärgseid tingimusi, töökoha olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumist ning kindlat elukohta ja perekonna majanduslikku kindlustatust. Kohtukolleegium pidas toona süüdlase väljavaateid õiguskuulekaks eluks sedavõrd headeks, et hindas uue kuriteo toimepanemise riski väikeseks. Käesolevalt tuleb möönda, et oma tingimisi ennetähtaegset vabastamist taotleb R. Nassar samadel põhjendustel. Küll aga ei ole need näitajad piisavalt usaldusväärsed prognoosimaks süüdlase edasist õiguskuulekust. R. Nassari suhteliselt katse aja alguses (süüdistuse kohaselt algas uue kuriteo organiseerimine juba 2014. a augustis) toime pandud raske rahvatervisevastane kuritegu üksnes kinnitab kohtupraktikat, et teatud kuritegude (sh narkokuriteod) korduva toimepanemise oht on paraku suur.
18.Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Viru Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.