Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

1-23-129 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank AS EE351010052031000004 või Swedbank AS EE522200221013264447 või Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585 makse tegemisel märkida viitenumber 99923700001934.

EDASIKAEBEKORD

KrMS § 385 p 10 kohaselt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

KRIMINAALMENETLUSE ASJAOLUD JA ESITATUD TAOTLUS

Harju Maakohtule 06.01.2023 esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse kohaselt alustati kriminaalasjas 20230101362 menetlust 16.12.2020, milles A. Vile esitati kahtlustus KarS § 418 lg 2 p 2 ja § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Vit kahtlustatakse selles, et tema tuvastamata kohas, viisil ja ajal enne 07.02.2022 soetas ebaseaduslikult 42 kasutuskõlblikku tulirelva olulist osa (relvarauad, relvaraamid, relva lukukojad, püstolikelgud, trumlid, lukud, sulgurid) ja 918 laskekõlblikku tulirelvapadrunit, mida ta hoidis seejärel enda valduses oma elukohas, s.t xxx asuvas eramus kuni 07.02.2022, millal politseiametnikud võtsid need tulirelva olulised osad ja tulirelvapadrunid ära läbiotsimise käigus, mis on xxx asuvas eramus teostatud 07.02.2022 kella 09:27 ja 15:42 vahelisel ajal (KarS § 418 lg 2 p 2 – tulirelva oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine, mille objektiks on olnud tulirelva olulised osad suures koguses). Samuti A. V tuvastamata kohas, viisil ja ajal enne 07.02.2022 soetas ebaseaduslikult 2 kasutuskõlblikku automaattulirelva olulist osa (sulgur ja relvalukk), mida ta hoidis seejärel enda valduses oma elukohas, s.t xxx asuvas eramus kuni 07.02.2022, millal politseiametnikud võtsid need relvaosad ära läbiotsimise käigus, mis oli selles eramus teostatud 07.02.2022 kella 09:27 ja 15:42 vahelisel ajal (KarS § 4181 lg 1 – tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseaduslik käitlemine). Kahtlustatava poolt nimetatud kuritegude toimepanemist tõendab 07.02.2022 xxx asuva A. Vi elukoha (eramu) läbiotsimise protokoll, millest nähtub, et tulirelva olulised osad ja tulirelvapadrunid, mille ebaseaduslikku käitlemist A. Vile inkrimineeritakse, olid ära võetud tema elukohast eelnimetatud aadressil. Samuti tulirelvaekspertiisi akt 23.05.2022 nr 22ETB0026, millest nähtub, et A. Vi elukohast äravõetud esemete seas oli 42 kasutuskõlblikku tulirelva olulist osa ja 918 laskekõlblikku tulirelvapadrunit. Relvaregistri väljavõttest nähtub, et A. Vil puudub relvaluba. Kahtlustatavana ülekuulamistel tunnistas A. V oma süüd talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ja andis ütlusi kuriteo tehiolude kohta. Tõkendit kahtlustatava A. Vi suhtes ei kohaldatud. Prokurör leiab, et A. Vi suhtes on põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 1 alusel kuivõrd isiku süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. A. Vit kahtlustatakse II astme kuritegude toimepanemises, mille eest näeb KarS § 418 lg 2 karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, ning KarS § 4181 lg 1 ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kuritegude vahetuteks objektideks olid tulirelvapadrunid ja tulirelva olulised osad, mis on vähemohtlikud kuriteoobjektid võrreldes komplektsete tulirelvadega. Tulirelva oluliste osade ja tulirelvapadrunite ebaseaduslik käitlemine piirdus A. Vile esitatud kahtlustuse kohaselt nende soetamise ja hoidmisega (valdamise, omamisega). Tulirelva oluliste osade ja selle laskemoona omamine on üldjuhul vähemohtlik käitlemise viis võrreldes nt müümisega (võõrandamisega), kuivõrd müümise tulemusena võivad tulirelva olulised osad koos laskemoonaga sattuda vägivaldsete kalduvustega inimeste kätte, kes võivad kasutada neid osi komplektse tulirelva kokkupanemiseks ning kasutada kokkupandud tulirelva õigusvastastel eesmärkidel. Ehkki A. Vile inkrimineeritakse kaks kuriteoepisoodi, tuleb arvestada seda, et tegemist oli üldjoontes ühel ja samal ajal ühes ja samas kohas toimunud ning sama õigushüve 2/5

1-23-129 kahjustanud tegevusega ehk n-ö peaaegu et ühe kuriteoga, mille puhul on õiguslikult siiski eristatavad kaks kuritegu, kuivõrd vastutus piiratud tsiviilkäibega tulirelva oluliste osade ja tsiviilkäibes keelatud tulirelvade oluliste osade ebaseadusliku käitlemise eest on sätestatud karistusseadustiku erinevates paragrahvides. 28.12.2022 Prokuröriga kohtumisel väljendas A. V kahetsust toimepandu üle. Seega esineb KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendav asjaolu, s.o puhtsüdamlik kahetsus. Süüd raskendavaid asjaolusid KarS § 58 tähenduses ei tuvastatud. Eeltoodu alusel asub prokurör seisukohale, et A. Vi süü ei ole niivõrd suur, et nõuaks ilmtingimata tema karistamist kohtu poolt. Lisaks eeltoodule on prokurör seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi puudumisele osutavad ka kahtlustatava A. Vi karistusregistri andmed, millest nähtuvalt ei ole tal kunagi olnud ei kriminaal- ega väärteokaristusi. Sellest saab järeldada, et A. V on suuteline tegema endale vajalike järeldusi ning edaspidi õiguskuulekalt käituma ilma, et oleks kohtu poolt karistus mõistetud. Kuigi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest on möödunud aasta, ei ole kahtlustatav selle aja jooksul andnud alust kahtlustada teda uue kuriteo toimepanemises. Kokkuvõttes leiab prokurör, et kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ja A. Vi süü ei ole suur ning seega võib tema suhtes lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel. A. V on andnud selleks oma nõusoleku, nõustudes ka sellega, et KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pannakse talle kohustus tasuda menetluskulud summas 420 eurot ühe kuu jooksul ja KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustus teha 160 tundi üldkasulikku tööd nelja jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. KrMS § 202 lg 2 p 3 kohaselt võib kahtlustatavale määrata 10 kuni 240 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades kahtlustatava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja eespool käsitletud asjaolusid, mis osutavad praegusel juhul avaliku huvi puudumisele, on prokurör seisukohal, et kohustus teha 160 tundi üldkasulikku tööd osutab kahtlustatavale vajalikku eripreventiivset mõju ehk mõjutab teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. A. V on andnud nõusoleku ka selleks, et kriminaalmenetluse lõpetamisel konfiskeeritakse temalt KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel ning hävitatakse kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel temale kuuluvad esemed, mis olid ära võetud tema elukoha läbiotsimisel 07.02.2022 ja mida hoitakse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuris relva ja laskemoona üleandmisevastuvõtmise akti 10.10.2022 nr 22ATH19926 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri poolt esitatud taotlus lõpetada kriminaalmenetlus kahtlustatava A. Vi suhtes on seaduslik ja põhjendatud ning kohus nõustub prokuröri taotluse motiividega nii A. Vi süü suuruse kui ka avaliku menetlushuvi puudumise osas. Kohtu hinnangul takistusi kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel ei ole. A. Vile on esitatud kahtlustus KarS § 418 lg 2 p 2 ja § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, tegemist on teise astme kuritegudega, tema süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi. A. V on varem kriminaalkorras karistamata, ning kohtul on alust eeldada, et isik on käesolevast kriminaalmenetlusest teinud enda jaoks vajalikud järeldused. Avalik menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse jätkamiseks nii eri – kui üldpreventiivsest kaalutlusest 3/5

1-23-129 lähtuvalt puudub. Kahtlustatav on nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 alusel. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kriminaalasjas on menetluskuluna ekspertiisi teostamise kulu summas 420 eurot. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tuleb A. Vil tasuda menetluskulud 420 eurot ühe kuu jooksul arvates kriminaalmenetluse lõpetamisest. KrMS § 202 lg 2 p 3 kohaselt võib kahtlustatava nõusolekul kohustada teda tegema 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõikes 2, lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 sätestatut. A. V on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Kohus leiab, et 160 tundi üldkasuliku tööd on piisav mõjutamaks isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. A. Vil tuleb 160 tundi üldkasuliku tööd sooritada alates kriminaalmenetluse lõpetamisest 4 kuu jooksul. KarS § 421 kohaselt võib kohus kohaldada tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt KarS § 83 sätestatule. KarS § 83 lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Sellest tulenevalt konfiskeerib kohus A. Vile kuuluvad, kuriteo vahetuks objektiks olnud esemed, mis asuvad relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22ATH19926 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuris, s.o 2 tk .22LR kaliibrilise Margolini süsteemi püstolite MTsM kelku ja kaks tuvastamata detaili (pakend nr 11); kaks metalleset, mis koosnevad relvarauast, torust ja kuubikujulisest detailist (pakend nr 12); metallese, mis koosneb relvarauast ja kuubikujulisest detailist, silindrikujulised tihvtid (pakend nr 13), 7,92x57 mm kaliibrilise Mauseri tüüpi vintpüssi M1924 nr xxx lukukoda (pakend nr 7), Tokarevi süsteemi püstoli kelk (pakend nr 8); tuvastamata mudeli vintpüssi lukuosad, tõmmik, sulgur, lukuputk, kaitseriiv ja vinn (pakend nr 4); 7,92x57 mm kaliibrilise Mauseri tüüpi vintpüssi M1924 nr xxx lukukoda (pakend nr 6), Mauseri tüüpi vintpüss lukk (pakend nr 1); Rootsi Mauseri tüüpi vintpüsside lukkude osad: kaks sulguriga lukuputke ja kaks tõmmikut (pakend nr 3); vintpüssi Mannlicher-Carcano M91 lukukoda ja minigripp sulusega kilekotis päästikumehhanismi viis detaili (pakend nr 5); Rootsi Mauseri tüüpi vintpüssi M96 lukk; Rootsi Mauseri tüüpi vintpüssi M38 padrunisalve kere päästikukaitsmega ja minigrip sulusega kilekotis päästikukujuline metallist ese (pakend nr 2); revolvri British Buldog, kaliiber .380 nr xxx raam relvaravaga ja käepidemega; revolvri Nagan kaliiber 7,62x38R raam relvarauaga ja käepidemega; revolvri Nagan kaliiber 7,62x38R raam käepidemega; tuvastamata mudeli revolvri kaliiber .32 trummel; revolvri Nagan kaliiber 7,62x38R kaks trumlit; kuulipilduja RPD-44 kaliiber 7,62x39 mm sulguriga lukukere; püstoli TT mittekomplektne kelk; kuulipilduja DShKM nr 0615П kaliiber 12,7x108 mm lukk; 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin 1891/1930.a mudeli lukukoda; .22LR kaliibrilise vintpüssi TOZ-8 lukukoda; 6 tk .22LR kaliibriliste vintpüsside TOZ-8 lukku; .22LR kaliibrilise vintpüssi TOZ-8 lukukere sulguri- ja lukuputkega; .22LR kaliibrilise vintpüssi TOZ-8 lukukere sulguri- ja löökrauaga; 2 tk .22LR kaliibriliste vintpüsside TOZ-8 sulguriga lukukere; .22LR kaliibrilise vintpüssi TOZ-8 sulgur ja tuvastamata mudeli vintpüssi sulgur; 2 tk .22LR kaliibriliste tuvastamata mudeli vintpüsside sulguriga lukukere; 6 tk 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin lukkude sulgurit; .22LR kaliibrilise tuvastamata mudeli püstoli relvaraud; 7,68x38R kaliibrilise revolvri Nagan relvaraud; 7,62x38R kaliibrilise revolvri MTs-4 relvaraud (pakend nr 9); vintpüssi relvaraua jupp; erineva liiki padrunid koguses kokku 833 tk (pakendid nr 9, 10, 13, 14). Kohtumääruse jõustumisel ja pärast KrMS § 202 lg 2 p 1, 3 kohustuse täitmist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada eelnimetatud esemed kui väärtusetud asjad. Kohus selgitab, et KrMS § 202 lg 6 alusel kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri 4/5

1-23-129 taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Martin Tuulik eeluurimiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.