Liiklussüüteod

Asjaolud ja menetluse käik:

L.S-i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 10.06.2022.a kella 17.16 ajal Harjumaal Harku vallas, Liikva-Rannamõisa tee 6 km suunaga Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee poole mootorsõidukit xxxx reg-nr xxxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,24 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l mõõtetulemus 1,12 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

-2-

LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega L.S pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub

Karistuse liik ja määr:

Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtult L.S ́i süüditunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10 -11.06.22, s.o 2 päeva, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 2 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil jäi süüdistatav L.S sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning menetlusosalised jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on L.S-ile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse osaliselt menetlukulud – pool sundrahast. Ülejäänud menetluskulud jäävad kokkuleppe kohaselt EV kanda. Menetluskulud kogusummas 490.50 eurot on kokkuleppe kohaselt L.S ́il võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuostsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb L.S süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

-3-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.