Liiklussüüteod

1-22-6836 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

2/4

1-22-6836

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Anton Pällingut süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 13.05.2021 kella 15:00 ajal Harjumaal Tallinn-Paldiski mnt 28. kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove: lõplik tulem 1,46 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, mõõtetulemus 1,32 mg/l) ja juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 28.01.2022 kella 18:25 ajal Tallinnas Koidu 46 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,44 mg/l laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, lõplik lugem 1,30 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. Liiklusseadus § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. Seega pani Anton Pälling toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav Anton Pälling ja tema kaitsja Kersti Põld sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus Anton Pällingule karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.05.2021 kuni 14.05.2021 ja 28.01.2022 kuni 29.01.2022, s.o neli päeva, seega kandmisele kuulub 1aasta 5 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada 1aasta 5 kuud ja 26 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 1aasta 5 kuud ja 26 päeva üldkasulikule tööle 536 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta 8 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustub Anton Pälling järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ehk: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada Anton Pällingut: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulu, milleks eeluurimise raames on kaitsjatasu summas 151,20 eurot. Kokku on kriminaalmenetluse kulud 1132,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb Anton Pällingul tasuda 1 aasta jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. 3/4

1-22-6836

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Anton Pälling kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Kokkuleppes märgitud asitõendi CD plaadi osas märgib kohus, et kuivõrd Riigikohtu lahendi nr 1-18-5732, p 125 kohaselt ei ole tegemist asitõendiga, siis kohus selle osas otsustust ei võta.

Katrin Paesoo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.