Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 28. septembri 2022 määrus
Määruskaebuse esitaja
Urmet Koorti kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello
Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Vangla
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
38704082741)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 28. septembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata Osaühingule Advokaadibüroo In Jure määruskaebemenetluses Urmet Koortile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32,40 eurot, sealhulgas käibemaks 5,40 eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Urmet Koortilt Eesti Vabariigi kasuks välja 32,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Tartu Maakohtu 7. juuli 2021 otsusega tunnistati Urmet Koort süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka U. Koorti eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti see vangistus tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata,
U. Koort allutati katseajaks käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
2.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 18. augustil 2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku keelata U. Koortil käitumiskontrolli ajaks alkoholi tarvitamine, kuna U. Koort ilmus registreerimisele alkoholijoobes. 24. augusti 2021 määrusega Tartu Maakohus rahuldas selle ettekande.
3.8. septembril 2021 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pikendada U. Koorti katseaega ühe kuu võrra ehk 7. augustini 2023, kuna U. Koort vahetas elukohta ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. 14. septembri 2021 määrusega rahuldas Tartu Maakohus ka selle ettekande.
4.29. aprillil 2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule U. Koorti suhtes kolmanda erakorralise ettekande. Selles ettekandes tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata U. Koorti vangistus täitmisele, kuna U. Koort rikkus kolm korda alkoholi tarvitamise keeldu. 2. juuni 2022 määrusega luges Tartu Maakohus need rikkumised tõendatuks, kuid leidis, et vangistuse täitmisele pööramise asemel tuleb U. Koortile määrata täiendavad kohustused asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ning alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus 18. juuni 2022.
5.21. juulil 2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule U. Koorti suhtes neljanda erakorralise ettekande, tehes taas ettepaneku pöörata U. Koorti vangistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et U. Koort rikkus registreerimiskohustust 27. juunil, 8. juulil, 12. juulil, 14. juulil ja 20. juulil 2022 ning ei asunud õigeaegselt täitma ravile allumise kohustust. 28. septembril 2022 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande lisa, mille kohaselt rikkus U. Koort a) registreerimiskohustust ka 5. augustil, 17. augustil ja 9. septembril 2022, b) 29. juulil ja 16. augustil 2022 alkoholi tarvitamise keeldu ja c) 24. juulil 2022 kohustuste täitmise kontrollile allumise kohustust. Vaidlustatud kohtumäärus
6.Tartu Maakohus rahuldas 28. septembri 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras U. Koorti vangistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
7.Registreerimislehtede ning U. Koorti selgitustega on tõendatud, et ta rikkus registreerimiskohustust 27. juunil, 8. juulil, 12. juulil, 14. juulil, 20. juulil, 5. augustil, 17. augustil ja 9. septembril 2022. U. Koort ise põhjendas registreerimiskohustuse rikkumisi 2022. aasta juunis ja juulis sisse magamisega, 5. augustil 2022 töökohustuste täitmisega ja 9. septembril 2022 tuttava juures tööl olemisega. 17. augusti 2022 rikkumist ta põhjendada ei osanud. Kuna kriminaalhooldusalusel on hooldusalusel kohustus korraldada oma elu ja töö selliselt, et ta jõuaks kokku lepitud ajal registreerima ning sisse magamine ja töökohustuste täitmine ei õigusta registreerimisele mitteilmumist, rikkus U. Koort kõigil kordadel registreerimiskohustust tahtlikult. Tahtlikult rikkus U. Koort ka alkoholi tarvitamise keeldu, mida tõendavad 29. juuli ja 16. augusti 2022 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid ning U. Koorti enda selgitused. Samuti rikkus U. Koort temale pandud ravile allumise kohustust, kuna pidi pöörduma hiljemalt 18. juulil 2022 alkoholitarvitamise vastasele ravile, aga ta ei teinud seda. Seda rikkumist põhjendas U. Koort raha puudumisega, kuigi talle oli juba ravikohustuse panemise ajal teada, et 2(4)
ravi on tasuline. Et praeguseks on U. Koort ravile pöördumise kohustuse täitnud, ei loe kohus seda rikkumist raskeks ega oluliseks.
8.Lisaks heidetakse U. Koortile ette 24. juulil 2022 kohustuste täitmise kontrollile mitteallumist. Nimelt nähtub erakorralise ettekande lisast, et sel päeval soovisid kriminaalhooldusosakonna ametnikud teha U. Koortile alkoholi tarvitamise kontrolli, kuid U. Koort oma elukohas ei viibinud ega vastanud telefonile. Hiljem helistas ta tagasi ja ütles, et on purjus ning viibib Jõgeva maakonnas Põltsamaal Väike Juuda talus. Samas kriminaalhooldusametnikule antud seletuses ja kohtuistungil väitis U. Koort, et tegelikult ta purjus ei olnud ning andis helistades teistsuguse selgituse, kuna viibimiskoha omanik ei tahtnud, et keegi sinna tuleks. Kuna U. Koortile on kohtumäärusega pandud alkoholi tarvitamise keeld, siis on kriminaalhooldusametnikul kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 261 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. Kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust või tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on KrHS § 261 lg 6 kohaselt tegemist kriminaalhooldusametniku kontrollile mitteallumisega ning sellisel juhul loeb kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusaluse tegevuse KarS § 75 lg 1 p 3 kohase kontrollnõude rikkumiseks. Kohtu hinnangul hõlmab KarS § 75 lg 1 p 3 järgne kontrollnõue muu hulgas kohustust võimaldada kontrolli läbiviimist ning kuivõrd alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist, peab süüdimõistetu avaldama kriminaalhooldusametnikule oma asukoha. Kuna U. Koort alkoholi tarvitamise kontrolliks kättesaadav ei olnud, rikkus ta kõnesolevat kontrollnõuet.
9.U. Koortile on korduvalt antud võimalusi elada vangla asemel vabaduses, kuid seda tingimusel, et ta täidab kõiki temale pandud kohustusi. Seda pole U. Koort teha suutnud, pannes toime rohkelt käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumisi ning seda isegi pärast viimase erakorralise ettekande esitamist. Ilmselgelt pole U. Koort aru saanud, et ta peab alluma käitumiskontrollile kõrvalekaldumatult. Kuna kohtu arvates on muud KarS § 74 lg-s 4 ettenähtud võimalused rikkumistele reageerimiseks U. Koorti puhul ammendunud, on põhjendatud pöörata tema vangistus täitmisele. Kuigi vangistuse täitmisele pööramisel on iseenesest võimalik asendada see KarS §-s 69 sätestatud korras süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga ja U. Koort on üldkasuliku tööga nõus, ei pea kohus seda siiski põhjendatuks. Nimelt peab süüdimõistetu ka üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 69 lg 4 kohaselt kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Kuna U. Koort ei ole suutnud senini käitumiskontrollile alluda, on äärmiselt kaheldav, et ta seda edaspidi teeks. Tõsi, praeguseks on U. Koort teinud alkoholi tarvitamist pärssiva süsti, mis vähendab tema alkoholi tarvitamisega seotud rikkumiste ohtu. Siiski ei saa jätta tähelepanuta, et kõik U. Koorti rikkumised alkoholi tarvitamisega seotud ei olnud: mitmed rikkumised olid tingitud pigem tema kohusetundetust suhtumisest. Seega pole kohus veendunud, et U. Koorti rikkumised lõppevad ja ta on üldkasuliku töö tegemiseks sobilik isik. Määruskaebus
10.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U. Koorti kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, paludes jätta U. Koorti vangistus täitmisele pööramata. Kaebuse kohaselt ei arvestanud kohus kaitsja või U. Koorti nägemust (kumma nägemust kaitsja silmas peab, jääb määruskaebusest ebaselgeks – ringkonnakohtu märkus) ning seda, et U. Koort oli nõus võtma endale lisakohustusi või tegema üldkasulikku tööd. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega 3(4)
kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist käitumiskontrolli ajal tervikuna.
12.Erakorralises ettekandes ja selle lisas heidetakse U. Koortile ette kaheksal korral KarS § 75 lg 1 p 2 järgse registreerimiskohustuse rikkumist, kahel korral KarS § 75 lg 2 p 2 järgse alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, KarS § 75 lg 2 p 5 järgse ravile allumise kohustuse mitteõigeaegset täitmist ning ühel korral kohustuste täitmise kontrollile mitteallumist, st KarS § 75 lg 1 p 3 rikkumist. Maakohus luges kõik need rikkumised tõendatuks ja ringkonnakohus nõustub sellega; rikkumisi määruskaebuses otseselt ka ei vaidlustata. Need rikkumised olid tahtlikud ja ühtegi mõjuvat põhjust U. Koortil rikkumistele ei olnud.
13.Vaidlusküsimuseks on praeguses asjas see, kas U. Koorti vangistus tuleks nende rikkumiste tõttu täitmisele pöörata või mitte ning kui tema vangistus siiski täitmisele pöörata, kas siis ei oleks põhjendatud asendada seda üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vangistuse täitmisele pööramine on põhjendatud ning ei ole otstarbekas asendada seda vangistust üldkasuliku tööga. Seda põhjusel, et U. Koort on senise katseaja kestel selgelt näidanud, et teda ei saa usaldada ning ta ei suuda täita vabaduses oma karistuse kandmise tingimusi. Praegune erakorraline ettekanne on U. Koorti suhtes juba neljas. Esimese kolme erakorralise ettekande järel püüti teda distsiplineerida täiendavate kohustuste määramise ja katseaja pikendamisega. Soovitud mõju sellega siiski ei saavutatud. U. Koort ei kasutanud talle antud võimalusi ära, vaid jätkas tingimuste rikkumist. Neid asjaolusid arvestades ei ole põhjust uskuda, et edaspidi U. Koort muudaks oma käitumist. Mingit alust eeldada positiivset tulemust poleks ringkonnakohtu meelest ka veel mingisuguste lisakohustuste panemisest, katseaja pikendamisest või vangistuse asemel üldkasuliku töö tegemise võimaldamisest. On vägagi tõenäoline, et nii katseaja jätkamisel kui ka üldkasuliku töö võimaldamisel rikuks U. Koort edaspidigi käitumiskontrolli nõudeid ja/või hoiduks üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning lõpuks tuleks ta ikkagi reaalselt vanglasse saata. Seetõttu ei täidaks kumbki karistuse kandmise viis oma eesmärki ning on põhjendatud saata U. Koort juba praegu vanglasse.
14.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 28. septembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
15.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal 30 minutit. Selle eest soovib ta tasu 32,40 eurot, sealhulgas käibemaks 5,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu U. Koortilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.