Isikuvastased süüteod › Vabadusevastased süüteod

Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt KrMS § 385 p-le 10 lõplik ja määruskaebe korras edasikaebamisele ei kuulu. Prokuröri taotlus Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 22278000204, milles menetlust alustati 07.02.2022.a. KarS § 136 lg tunnustel. P. L. on esitatud kahtlustus selles, et tema: - XXX.a. talvel XXX korteris pani alaealise M. J. (sünd. XXX.a) käeraudadega vähemalt tunniks ajaks narivoodi külge kinni, mille tagajärjel ei saanud M. vabalt liikuda, tegutseda ning oma toast lahkuda, võttes sellega M. seadusliku aluseta vabaduse. - XXX.a. XXX korteris pani M. J. käed selja taha kinni, pani lapse kõhuli asendisse kott-toolile ning hoidis teda niimoodi kinni vähemalt 5 minutit. Sellega pani P. L. toime KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, kusjuures tegu on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Kriminaalasjas on kogutud järgmised tõendid: XXX teade võimalikust väärkohtlemisest, alaealise kannatanu M. J., tunnistaja K. M. ja kahtlustatava P. L. ütlused. XXX sotsiaalosakonnast laekus politseisse teade, et P. L. ja K. M. peres kasutavad lapsevanemad pere vanima poja suhtes karistusliku meetmena käeraudu. Kannatanu M. J. andis ütlusi, et nende kodus on olnud tülisid. XXX P. L. on pannud tema käed karistuseks käeraudadega voodi külge kinni ja jätnud teda niimoodi rahunema. Selliselt oli ta kinni tund, poolteist. Samal ajal, kui tema rahunes, vaatasid XXX ja XXX televiisorit. Käeraudadega on teda kinni pandud korduvalt, kannatanu arvab, et rohkem kui kümme korda. Tunnistaja K. M. ütlustest nähtub, et XXX.a. enne jõule hakkas M. kõiki pereliikmeid (XXX, XXX, XXX ja P.) peksma. Nad keelasid M. korduvalt, kuid poiss korraldustele ei allunud. Siis panigi P. M. käed selja taha raudu. P. on M. suhtes kasutanud käeraudu kahel korral. Käerauad olid esimesel korral peal kuni minut, teisel korral kuni 5 minutit, nii kaua kuni XXX rahunes maha. P. L. annab kahtlustatavana ütlusi, et XXX.a. detsembrikuu algusest hakkas M. kaklema oma XXX ja XXX. Selline käitumine kestis kuni aastavahetuseni. M. sai eelnevalt hoiatatud, et kui ta järele ei jäta, siis kasutab ta tema suhtes käeraudu. Jõulude ja aastavahetuse paiku kasutaski ta M. peal käeraudu. Esimesel korral pani ta M. käeraudadega narivoodi külge kinni, teisel korral pani käed selja taha kinni ja M. kott-toolile pikali. Esimesel korral oli M. kinni umbes minuti, teisel korral 5 minutit. Prokurör leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud P. L. poolt KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine. XXX teatisest nähtub, et M. ja L. perekonnas on 6 liiget – 2 täiskasvanut ja 4 last. Pere elab kahetoalises korteris. Kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistid kohtusid P. L.. P.L. kinnitas, et on valmis tegema ametnikega koostööd. Ta on nõus pöörduma vanemlike oskuste parandamiseks nõustamisele.

2 (5)

Prokurör suhtles XXX lastekaitsespetsialisti K. P.. Ametniku sõnul suunasid nad kevadel P. L. nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskusesse Provida perenõustamisele. Nende andmetel P.L. nõustamisel ka käis. Prokurör suhtles lastekaitsespetsialisti K.P. ja MTÜ Vaiter koolitusjuhiga seoses programmi „Hoolivad isad: turvalisem elu lastele“ sobivusega kahtlustatavale. Spetsialistide kinnitusel aitab programmi läbimine muuta lapse ja vanema vahelist suhtlust. Programmi eesmärk on toetada peres terveid suhteid lapse ja vanema vahel, samuti vanemate omavahelisi suhteid. XXX.a. avaldas P. L. prokuratuuris, et ta on nõus läbima märgitud sotsiaalprogrammi ja tasuma kriminaalmenetluse kulud. Prokurör leiab, et P. L. puhul on tegemist isikuga, kelle vanemlikud oskused on puudulikud. Kogutud tõendid näitavad, et kahtlustatav ei oska toime tulla agressiivselt käituva lapsega. Kannatanu käitumine viis olukorrani, kus lapsevanemate suusõnalised keelud ja korraldused ei toiminud ning P. L. otsustas olukorrad lahendada lapse suhtes kuritegusid toime pannes. P.L. põhjendused, et M. tuli rahustada käeraudadega voodi külge kinni panemisega ja liikumise takistamisega, ei ole aktsepteeritavad. Lapsevanemal on kohustus tagada lapsele turvaline elukeskkond. Ta peab jälgima lapse arengut ja kasutama kasvatusmeetmeid, mis on lapse eale kohased. P. L. vajab põhjalikumat toetust lapsevanema oskuste arendamiseks. P.L. igakülgne toetamine tugiteenuste ja programmidega on vajalik, et õpetada teda korraldama pereelu ja kasvatama lapsi turvalises keskkonnas. Kuna vanemlike oskuste arendamine mõjub nii lastele kui perele tervikuna positiivsemalt, kui karistamine, siis leiab prokurör, et kahtlustatava suhtes on otstarbekas kohaldada kohustust – sotsiaalprogrammi läbimine. P. L. on kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata isik. Alaealise kannatanu M. J. esindaja advokaat Gerda-Johanna Aasmaa on nõus kriminaalasjas KrMS § 202 alusel menetluse lõpetamisega. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille asjaolud on selged, isiku süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokurör esitab kohtule taotluse kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202, prokurör taotleb:

3 (5)

probleeme või raskeid kognitiivseid häireid, mis häirivad tema võimet rühmas asjakohaselt osaleda, programmi vastu ei võeta. Programmi “Hoolivad isad” keskseks eesmärgiks on laste turvalisuse ja heaolu tagamine. Programmil on järgmised osad: 17-nädalat kestvad grupikohtumised (nädalas kaks tundi) isadele (grupis 8-12 isa), mida juhivad vastava väljaõppe läbinud grupijuhid; süsteemne kontakt emadega, tagamaks nende turvalisuse; koostöö (sh ühine juhtumikorraldus) suunajaga (lastekaitsetöötaja, kriminaalhooldaja, prokurör), ning vastavalt vajadusele teiste perega seotud spetsialistidega. Programmi viib läbi MTÜ Vaiter; [email protected]; koolitusprogrammi juht + 372 5517233; https://vaiter.ee/hoolivad-isad/. Kohtu seisukoht Vastavalt KrMS § 202 lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalasjas süüdistatakse P. L. KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi prokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks on täidetud. Seetõttu kuulub prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatava P. L. suhtes rahuldamisele. Kohus nõustub, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata P. L. karistamine vajalik. Karistust raskendavad asjaolud P. L. puhul puuduvad. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalide pinnalt on alust arvata, et tegemist oli pigem mõtlematu teoga keerulises olukorras, mis loob eelduse, et P. L. kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Lisaks saab kriminaalasja materjalidest nähtuva – kuriteo toimepanemise asjaolude (P. L. ei osanud ärritunud lapsega muudmoodi toime tulla, kui kasutades lapse suhtes käeraudu ja nende kasutamine oli pigem lühiajaline) – alusel asuda seisukohale, et süüdistatava P. L. süü ei ole suur. P. L. on andnud nõusoleku tasuda kriminaalmenetlusekulud suuruses 97,20 eurot ning osaleda sotsiaalprogrammis „Hoolivad isad: turvalisem elu lastele“. Antud kohustused on nõus P. L. täitma 6 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest.

4 (5)

Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega määrab kohus käesoleva määrusega süüdistatavale P. L. kohustuseks: 1) tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 97,20 eurot; 2) läbima sotsiaalprogrammi „Hoolivad isad: turvalisem elu lastele“. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 3 sätestatule tuleb süüdistataval nimetatud kohustused täita 6 kuu jooksul, s.o hiljemalt 25.04.2023. a. KrMS § 202 lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui P. L. ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.