Liiklussüüteod

ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Valev Liivi poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Salvestised: CD-R plaat fotodega ja CD-R plaat häirekeskusele 20.11.2021 tehtud kõne helisalvestisega, mis asuvad kriminaaltoimikus (tl 39, 58) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Valev Liivi süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.11.2021 kella 12.39 paiku Tallinnas Nelgi tänav 56a maja juures mootorsõidukit Scania D320 registreerimismärgiga XXX ning tagurdades Nelgi tänav X maja poolt Nelgi tänav X maja suunas ei veendunud oma tegevuse ohutuses, mistõttu sõitis otsa tema taga paremal tee ääres samas suunas liikunud jalakäijale Väino Ilimarile, kes kokkupõrke tagajärjel hukkus liiklusõnnetuse sündmuskohal. Liiklusõnnetus toimus ning nimetatud tagajärg sai võimalikuks, kuna Valev Liiv rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (LS) nõudeid: LS § 14 lg 2 järgi peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 17 lg 5 järgi peab mitterööbassõiduki juht andma tagurdades teed kõigile liiklejaile; LS § 18 lg 1 järgi juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust; LS § 35 lg 1 järgi ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikurit ega jalgratturit; LS § 49 lg 1 järgi ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Seega pani Valev Liiv toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 22.08.2022 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Ansip-Kukk, süüdistatav Valev Liiv ja tema kaitsja Indrek Sirk järgneva kokkuleppe: Prokurör taotleb kohtus Valev Liivi süüdimõistmist KarS § 423 lg 1 järgi toimepandud kuriteos ja tema karistamist vangistusega 1 aasta.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Valev Liiv ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese: ei esitatud. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanule A. I. on kuriteoga tekitatud varalist kahju, kannatanu ei ole soovinud tsiviilhagi esitada. Kriminaalmenetluse kulud: • KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest on 1,5 kuupalga alammääras, s.o 981 eurot. • Surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-AOS0051/576) tegemisega tekkinud kulu summas 236 eurot (tl 46-56). Kulud kokku: 1217 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud summas 1217 eurot tuleb hüvitada 10 kuu jooksul ositi, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 121,70 eurot. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide ning salvestiste kohta: - CD fotodega (tl 39) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. - CD häirekeskusele 20.11.2021 tehtud kõne helisalvestisega (tl 58) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused, kaitsja ja prokuröri arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 423 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.