Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number
1-21-1044
Kohtunik
Kristina Domaškina
Kriminaalasi
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Janne Pille katseaja pikendamiseks
Kriminaalhooldusametnik
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Eve Lillepuu
Süüdimõistetu
Janne Pille isikukood: 49106176516; elukoht: xxxxxxxxxxx
Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Janne Pillele Tartu Maakohtu 01.03.2021. a otsusega määratud ja Tartu Maakohtu 25.11.2021. a määrusega pikendatud katseaega täiendavalt 2 kuu võrra, s.o kuni 01.03.2023. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.2013. a määrus nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul ja olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb katseaja pikendamist.
Samas viibis J. Pille 17.12.2021-22.08.2022 (s.o veidi enam kui 8 kuud) SA-s Viljandi Haigla statsionaarsel rehabilitatsiooniteenusel ega ole viimase peaaegu 1 aasta jooksul (s.o pärast 26.10.2021) enam narkootikume tarvitanud. SA Viljandi Haigla vastuse kohaselt on teenus individuaalne ja kestab 5-9 kuud (tl 59 pöördel) ning nähtuvalt J. Pille kirjalikust selgitusest valis ta vabatahtlikult pikema programmi, et ei hakkaks uuesti narkootikume tarvitama (tl 54 pöördel). Seega järgis J. Pille valdava enamiku maksimaalsest raviperioodist kõiki nõudeid ja rikkus isekorraeeskirja vaid 2 nädalat enne ravi lõppu. Kuna rikkumine seisnes alkoholi tarvitamises, pole praegu alust arvata, et rehabilitatsiooniteenus ebaõnnestus ja et J. Pille pole narkootikumide tarvitamist lõpetanud. Pidades silmas J. Pille pingutusi, mõjub kriminaalhooldus talle üldiselt distsiplineerivalt. Samuti iseloomustab J. Pillet positiivselt, et ta töötab ametlikult.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.