Võlaõigus

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 15.03.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr CL-EEC-22004459, mille alusel sai kostja laenu 10 000 eurot, intressiga 11,90% aastas, lepingutasuga 150 eurot ja haldustasuga 1,99 eurot kuus. Kostja rikkus kohustust tagastada korrapäraselt laenumakseid. Laenulepingu ülesütlemiseni viis kokkulepitud osamaksete tasumata jätmine 2022 aasta juuli, augusti ja septembrikuu eest. Kostjale saadeti 06.09.2022 lepingute ülesütlemise hoiatus koos täiendava tähtaja andmisega (14 päeva). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingud üles 05.10.2022. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega e-posti aadressidel xxx ja xxx, kuid kostja kohtule dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Varasemas maksekäsu kiirmenetluses (xxx) on kostja ema kinnitanud 15.08.2022, et kostja ei ela rahvastikuregistri järgsel aadressil XXX. Ema sõnul võlgnik elab välismaal, riiki ei tea. Kohus saatis seetõttu kohus dokumendid kostjale tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel lisa-aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati 22.07.2024. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 30.07.2024 ning see loeti kättetoimetatuks 15.08.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (04.09.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 100 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid – õigusabi võlanõude aluseks olevale dokumentatsioonile, leping nr CL-EEC-22004459, summas 81,97 eurot (lisandub käibemaks). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 910 eurot. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks hageja lepingulise esindaja töö hinda 100 eurot. Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 81,97 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 910 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 991,97 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.