Liiklussüüteod

1-22-4437 tekkinud kulud summas 84 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu summas 442,80 eurot, s.o kokku menetluskulud summas 1507,80 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Sobitkhuja Teshaboevit süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.11.2021 kella 13.24 ajal Tallinnas Pärnu maanteel sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx ning liikudes A.H. Tammsaare tee poolt Vabaduse pst suunas, sõitis otsa Virve tn 8 maja juures reguleeritud ülekäigurajal foori lubava rohelise tulega sõiduteed tema suhtes paremalt vasakule ületanud jalakäijale T. I.ile. Kokkupõrke tagajärjel sai kannatanu T. I. tervisekahjustuse, mis kestab üle nelja kuu. Sobitkhuja Teshaboev pidi liiklejana järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, samuti olema viisaks ja arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma kõigest, mis võib kahjustada inimesi ja vara; pidi juhinduma tee andmisel liikluskorraldusvahendite nõuetest ning andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale; pidi jääma seisma stoppjoone ees, kuivõrd foorituli keelas tal ülekäigurajale sõita. Sobitkhuja Teshaboev jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Liiklusõnnetus toimus ning nimetatud tagajärg sai võimalikuks, kuna Sobitkhuja Teshaboev rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (LS) nõudeid: LS § 14 lg 2 – iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 – liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

2/4

1-22-4437 LS § 17 lg 1 – liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; LS § 17 lg 5 p 21 – mitterööbassõiduki juht peab andma teed jalakäijale, jalgratturile, kergliikurijuhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti; LS § 18 lg 1 – juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust; LS § 35 lg 1 – juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikurit ega jalgratturit; LS § 35 lg 4 – juht peab seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees, kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale. Seega pani Sobitkhuja Teshaboev toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk, süüdistatav Sobitkhuja Teshaboev ja tema kaitsja Leelo Viil sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 1 (üks) aasta. KarS § 73 lg 1, 3 alusel taotleb prokurör jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Sobitkhuja Teshaboev ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu T. I.i tsiviilhagi tuleb rahuldada ning mõista süüdistatav Sobitkhuja Teshaboevilt ja tsiviilkostja S AS-lt solidaarselt välja kannatanu T. I.i kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 3500 eurot, mis on lisaks juba S AS poolt hüvitatud 2600 eurole. Välja mõistetud hüvitis tuleb tasuda kannatanu T. I.i arveldusarvele nr xxxx. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest on 1,5 kuupalga alamääras, s.o 981 eurot. Lisaks on menetluskuludeks isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21EAOI0249) tegemisega tekkinud kulud summas 84 eurot ja kaitsjatasu määratud kaitsjale Leelo Viil kohtueelses menetluses summas 442,80 eurot. Kulud kokku on 1507,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud summas 1507,80 eurot tuleb hüvitada 1 aasta jooksul ositi, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 125,65 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Sobitkhuja Teshaboev kuulub KarS § 423 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

3/4

1-22-4437 Kohtueelses menetluses on kannatanu T. I. esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 3500 eurot süüdistatava Sobitkhuja Teshaboevi ja tsiviilkostja S AS-i vastu solidaarselt. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, TsMS § 440 lg 1 alusel mõistab kohus süüdistavalt Sobitkhuja Teshaboevilt ja tsiviilkostjalt S AS-ilt solidaarselt välja kannatanule tekitatud mittevaralise kahju. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Kokkuleppes asitõenditena märgitud 3 DVD plaadi osas märgib kohus, et tegemist ei ole asitõenditega. Riigikohtu lahendi nr 1-18-5732, p 125 kohaselt on salvestised kohtutoimiku osa ning nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Tegemist ei ole KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.

Katrin Paesoo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.