lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-146796/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-146796/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4810
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Svea Finance AS11200943(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-146796

Tsiviilasi

Svea Finance AS hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 928,08 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943, asukoht Hallivanamehe tn 4, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Piret Palm (e-post: xxx) Kostja: X (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt X hageja Svea Finance OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1370,61 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 347,45 eurot ja viivis põhivõlalt (1370,61 eurot ) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 85% ulatuses kostja X Finance OÜ kanda.

kanda ja 15% ulatuses hageja Svea

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.
Mõista kostjalt X hageja Svea Finance OÜ kasuks välja menetluskulud summas 267,75 eurot.
6.Mõista kostjalt X väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21 ). Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1.Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1403,11 eurot, intress summas 154,33 eurot, haldustasu summas 23,20 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 84,35 eurot, viivis määras 15,90% aastas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulu summas 40 eurot. Juhul kui kohtu hinnangul on krediiti väljastades rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis hageja poolt esitatud alternatiivse nõude kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1370,61 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 50,19 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
2.Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt Svea Finance AS (edaspidi hageja) ja X (edaspidi kostja) sõlmisid 26.02.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr 027740649 (edaspidi Leping). Lepingu alusel väljastas hageja 28.02.2022 kostjale krediiti summas 1000 eurot (tuhat eurot), mille kostja arveldusarvele kandmist tõendab lisatud maksekorraldus ning 01.03.2022 summas 500 eurot (viissada eurot), mille kostja arveldusarvele kandmist tõendab lisatud maksekorraldus.
3.Vastavalt Lepingule kohustus kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o 14. kuupäev) krediidi (1 500 eurot), tehingutasu (22,50 eurot) ja maksma hagejale nende kasutamise eest intressi (15,90% aastas) ning tasuma haldustasu (2,90 eurot/kuus) igakuiste tagasimaksetena minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot .
4.Sõlmitud Leping on kehtiv ning ei ole VÕS § 406 2 ja 408 lõikega 1 vastuolu tõttu tühine. Leping on kooskõlas VÕS §-iga 4062, mille kohaselt tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei tohi ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 26.02.2022, mil Lepingu sõlmiti, oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%, millest tulenevalt oli maksimaalne lubatud krediidi kulukuse määr aastas 50,85%. Lepingus on krediidi kulukuse esialgne määr aastas 25,50%, mis jäi tunduvalt alla lubatud maksimaalse määra.

2 / 10

5.Kuivõrd kostja Lepingut kohaselt ei täitnud, sest jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse, siis ütles hageja Lepingu 16.11.2022 saadetud ülesütlemisavaldusega 16.11.2022 erakorraliselt üles. Ülesütlemisavaldus toimetati võlgniku e-posti aadressile XXX 16.11.2022 kell 8:15.
6.Kuivõrd kostja jäi Lepingust tuleneva kolme osamakse tasumisega viivitusse, andis hageja talle 17.08.2022 saadetud avaldusega täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevata summa tasumiseks ühes teatega, et kui kostja ei tasu võlga summas 219,39 eurot avalduses märgitud tähtpäevaks (31.08.2022), siis ütleb hageja Lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu võla tasumist. Osamaksed, mille tasumisega kostja täiendava tähtaja andmise avalduse esitamise seisuga võlgnevuses oli, on osamakse tasumise tähtajaga 14.06.2022 (võlgnevus summas 70,72 eurot (koos eelmiste perioodide võlgnevusega kokku 200,11 eurot), osamakse tasumise tähtajaga 14.07.2022 (võlgnevus summas 141,86 eurot (koos eelmise perioodi võlgnevusega)) ning osamakse tasumise tähtajaga 14.08.2022 (summas 214,39 eurot (sisaldas ka eelmiste perioodide võlgnevusi)).
7.Täiendava tähtaja andmise avalduses märgitud tähtpäevaks kostja oma võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega 16.11.2022 Lepingu erakorraliselt üles ja nõudis kogu võla tasumist.
8.Kostja on teinud lepingu kehtivuse ajal ühe tagasimakse summas 129,39 eurot, millest hageja on arvestanud 119,39 eurot põhiosa katteks ning 10 eurot kahe tasulise meeldetuletuskirja katteks, millest tulenevalt oli põhiosa võlgnevus lepingu ülesütlemisel ning on ka käesoleval hetkel 1403,11 eurot (s. o väljastatud krediit summas 1500 eurot + tehingutasu summas 22,50 eurot miinus Lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks tehtud tagasimakse summas 119,39 eurot).
9.Lepingu ülesütlemise päeva seisuga oli kostjal ning on ka käesoleval ajal tasumata intressivõlgnevus kokku summas 154,33 eurot. Hageja arvestab intresse päevapõhiselt kasutuses olevalt ostulimiidi jäägilt.
10.Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuist haldustasu 2,90 eurot/kuus. Kostja ei ole Lepingu kehtivuse ajal haldustasu tasunud, millest tulenevalt on Lepingust tulenev haldustasu võlgnevus summas 23,20 eurot, mis tuleneb kaheksast Lepingu kehtivuse ajal tasumata haldustasu osamaksest (aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november).
11.Lepingust tulenevalt on viivisemääraks 15,90%-i aastas, viivise aasta- ja päevamäär on toodud Lepingu esilehel kokkuleppe põhitingimustes. Lepingu kehtivuse ajal ei ole hageja võlgnevatelt osamaksetelt viivist arvestanud ning ei nõua seda. Alates Lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast (so alates 17.11.2022) kuni hagi esitamise päevani (03.04.2023) on kostja olnud põhivõla summas 1403,11 tasumisega viivituses 138 päeva, mistõttu viivise suuruseks on kokku 84,35 eurot, mis nähtub lisatud viivisearvestusest
12.Kooskõlas VÕS § 1132 lg-ga 1 sätestab Lepingu p 9.1, et Kokkuleppest tulenevate maksetega viivitamise korral Kokkuleppe kehtivusajal kohustub Klient tasuma Sveale tasulise meeldetuletuskirja saatmise hüvitist summas 5 (viis) eurot.
13.Kostjale on edastatud Lepingu kehtivuse jooksul korduvalt meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta. Juhindudes VÕS § 1132 lg-s sätestatust on hageja arvestanud ja nõuab kostjalt meeldetuletuskirjade eest, mis on saadetud kostjale Lepingu kehtivuse ajal ning mille eest kostja ei ole tasunud hüvitist summas 15 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad, mille eest hageja kostjalt hüvitist nõuab on saadetud kostjale vastavalt 27.06.2022, 21.07.2022 ja 17.08.2022. Nendele meeldetuletustele eelnesid tasuta meeldetuletused (SMS ja eposti teel edastatud teavitused), mida selgitab lisatud hageja poolt saadetud meeldetuletuste ülevaade.
14.Pooled on Lepingu punktis 12.3. kokku leppinud, et Lepingust tulenevate maksete mittetähtaegse tasumise korral ning hageja poolse Lepingu erakorralise ülesütlemise korral, on hagejal õigus nõuda Kliendilt sissenõudmiskulude hüvitamist. Pärast Lepingu ülesütlemist jätkas hageja Lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist kostjalt Svea Inkasso OÜ abil, kelle poolt 3 / 10

saadeti hageja nimel kostjale 23.11.2022 meeldetuletuskiri, millega seoses on hagejale tekkinud kahju summas 25 eurot ja mille hüvitamist hageja nõuab.

15.Lähtuvalt VÕS § 1132 sätestatust on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 40 eurot, millest 15 eurot Lepingu kestel saadetud meeldetuletuskirjade eest ja 25 eurot pärast Lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirja eest.
16.Kuigi hageja on seisukohal, et on lähtunud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning hinnanud laenu väljastades kostja krediidivõimelisust korrektselt, siis esitas hageja siiski VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja hagejale vaid ühe makse, s.o 09.06.2022 makse summas 129,39 eurot, millest hageja arvestas 119,39 eurot põhiosa katteks ning 10 eurot meeldetuletustasude katteks. Hageja arvestas kogu kostja poolt tasutud summa põhiosa katteks ning esitas järgneva ümberarvestuse. Hageja on väljastanud kostjale krediiti kogusummas 1 500 eurot. Hageja arvestab kostja poolt tehtud tagasimakse summas 129,39 eurot põhiosa katteks, millest tulenevalt on kostja uus põhiosa võlgnevus summas 1 370,61 eurot (s.o 1 500 eurot – 129,39 eurot = 1 370,61 eurot). Hageja selgitas, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei arvesta hageja lepingu kehtivuse perioodil VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lubatud seadusjärgses määras intressi, kuna vastavate arvestuste tegemisele kuluv tehniline ja ajaline ressurss ületab tunduvalt saadavat võimalikku tulu.
17.Leping on kehtivalt üles öeldud ning ka toodud tagasimaksete ümberarvestus ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Nimelt on poolte vahel sõlmitud Lepingu kohaselt tegemist vaba tagasimaksegraafikuga lepinguga – vastavalt lepingule kohustub kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o 14. kuupäev) krediidi (1000 eurot), tehingutasu (15 eurot) ja maksma hagejale nende kasutamise eest intressi (15,90% aastas) ning tasuma haldustasu (2,90 eurot/kuus) igakuiste tagasimaksetena minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot. Lepingu punkti 5.6. kohaselt on Kliendil õigus teha Sveale makseid, mis ületavad Kokkuleppe alusel Tagasimaksena tasumisele kuuluvat summat. Sveale laekunud summa võrra vabaneb Kasutatud Ostulimiit uuteks Toiminguteks. Seega oli kostjal kohustus igakuiselt tasuda minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast, kuid kostjal oli alati õigus tagastada kasutusel olevad vahendid ka suuremas mahus ning sellisel juhul ei ole tegemist ei ettemaksuga ega nõutust suurema tasumisega, vaid tavapärase lepingule vastava käitumisega. Arvestades, et alates 09.06.2022 ei ole kostja tasunud hagejale mitte ühtegi osamakset ehk ta on enam kui kolme osamaksega võlas ning hageja andis kostjale 17.08.2022 täiendava kahenädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks, siis oli hagejal õigus 16.11.2022 ülesütlemisavaldusega Leping üles öelda.
18.Hageja esitas alternatiivset nõuet silmas pidades täpsustatud viivisearvestuse ning arvestas viivist mitte Lepingus kokkulepitud määras, vaid seadusjärgses määras. Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS § 113 lg-st 1 ning tulenevalt asjaolust, et kostja on hageja ees raha maksmise kohustust rikkunud, nõuab hageja kostjalt viivise tasumist. Hageja arvestab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates Lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast, s.o alates 17.11.2022 kuni 31.12.2022 oli viivisemääraks 8% aastas ning kostja oli põhivõla summas 1370,61 euro tasumisega viivituses 45 päeva, mistõttu viivise suuruseks on 13,52 eurot, mida selgitab lisatud viivisearvestus. Alates 01.01.2023 kuni hagi esitamise päevani (03.04.2023) oli viivisemääraks 10,5% aastas ning on kostja on sel perioodil olnud põhivõla summas 1370,61 euro tasumisega viivituses 93 päeva, mistõttu viivise suuruseks on 36,67 eurot. Kokku on viivise suuruseks 50,19 eurot (s.o 13,52 + 36,6). Kostja seisukoht

Kostja ei ole hagile vastanud.

4 / 10

Kohtuotsuse põhjendused

20.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
21.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 26.02.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr 027740649 (edaspidi Leping) (dtl 98-106). Lepingu alusel väljastas hageja 28.02.2022 kostjale krediiti summas 1000 eurot (dtl 107) ning 01.03.2022 summas 500 eurot (dtl 108). Vastavalt Lepingule kohustus kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o 14. kuupäev) krediidi (1 500 eurot), tehingutasu (22,50 eurot) ja maksma hagejale nende kasutamise eest intressi (15,90% aastas) ning tasuma haldustasu (2,90 eurot/kuus) igakuiste tagasimaksetena minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot (Lepingu punktid 2.1. ja 5.5. ning Lepingu esilehel kokkuleppe põhitingimused). Kostja on teinud ühe tagasimakse summas 129,39 eurot, millest hageja on arvestanud 119,39 eurot põhiosa katteks ning 10 eurot kahe tasulise meeldetuletuskirja katteks.
22.Esile toodud asjaoludel andis hageja majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on l hageja ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.
23.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).
24.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.
25.Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 25,50% (dtl 105). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
26.Kostja sai 1500 eurot krediiti ja on teinud tagasimakseid summas 129,39 eurot, millest hageja on arvestanud 119,39 eurot põhiosa katteks ning 10 eurot kahe tasulise meeldetuletuskirja katteks. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõlga summas 1403,11 eurot, intressi summas 154,33 eurot, haldustasu summas 23,20 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 84,35 eurot, viivist määras 15,90% aastas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulu summas 40 eurot.
27.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17)

Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18. 5 / 10

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

29.Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
30.Hageja on selgitanud, et hageja viis läbi automaatse laenuanalüüsi eesmärgiga arvutada välja taotlejale sobilik laenukoormus. Taotleja regulaarsete finantskohustuste kindlakstegemiseks palus hageja kostjal esitada andmed oma finantskohustuste kohta. Taotlust esitades märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 930 eurot ning igakuisteks kohustusteks 200 eurot. Hageja tegi taotlejalt tema sissetulekute osas saadud info verifitseerimiseks järelpärimise taotleja pensionikonto kohta ASi Pensionikeskus poolt hallatavast kogumispensioni registrist, mille kohaselt oli kostja igakuine regulaarne sissetulek 760 eurot. Eeltoodust tulenevalt korrigeeris hageja analüüsis tarbeks kostja igakuised sissetulekuid ning lähtus laenuanalüüsi läbiviimisel, et kostja igakuine sissetulek on 760 eurot. Hageja lähtus põhimõttest, et laenutaotlejale, kelle netosissetulek on üle 699 - 800 euro kuus, arvestatakse kohustuste osakaalu maksimaalseks lubatud määraks 35%. Kostja poolt taotletud limiit summas 1550 eurot jäi laenuanalüüsiga lubatud piiridesse. Lepingu kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale igakuiselt minimaalselt 3% kasutuses olevast ostulimiidist, millele lisandub intress ning igakuine haldustasu ehk ca 70 eurot kuus (kui kasutuses olev ostulimiidi summa krediidi tagasimaksmisel väheneb, siis väheneb vastavalt ka igakuine tagasimakse, kuna intressi arvestatakse mitte algselt laenusummalt, vaid kasutuses olevalt ostulimiidi jäägilt, nii oleks korrektse maksekäitumise puhul teise kuu osamakse 67,93 eurot, kolmandal kuul 65,98 eurot, neljandal kuul 64,08 eurot, viiendal kuul 62,25 eurot jne)). Hageja hindas, et kostja sissetulekuid ja kohustusi arvestades, on kostja suuteline igakuiselt nimetatud summa hagejale tasuma. Hageja teostas lisaks kontrolli Creditinfo Eesti ASi maksehäireregistris, mille kohaselt ei olnud kostjal taotluse esitamise ajal avaldatud kehtivaid maksehäireid, samuti puudusid tal maksehäireid, mis olid lõpetatud vähem kui kuue kuu jooksul (dtl 111-113). Maksehäirete puudumist Lepingu sõlmimise ajal tõendab ka lisatud 30.03.2023 Maksehäireregistri väljavõte, millest nähtub, et kostja on küll neli lõpetatud ja kuus kehtivat maksehäiret, kuid kõik need maksehäired on hilisemad kui hageja poolt kostjale krediidi väljastamise aeg, millest tulenevalt ei saanud hageja krediiti väljastades nendega arvestada.
31.Kohus leiab, et kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab 6 / 10

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta.

32.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
33.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi. 2 VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%.3 Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
34.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar 7 / 10

35.Hageja on 10.12.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja on väljastanud kostjale krediiti kogusummas 1 500 eurot. Hageja arvestab kostja poolt tehtud tagasimakse summas 129,39 eurot põhiosa katteks, millest tulenevalt on kostja uus põhiosa võlgnevus summas 1 370,61 eurot (s.o 1 500 eurot – 129,39 eurot = 1 370,61 eurot)
36.Hageja arvestuse kohaselt ei ole kostja alates 09.06.2022 ühtegi makset teinud. Kohus tuvastab, et poolte vahel sõlmitud Lepingu kohaselt on tegemist vaba tagasimaksegraafikuga lepinguga – vastavalt lepingule kohustub kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o
14.kuupäev) krediidi (1000 eurot), tehingutasu (15 eurot) ja maksma hagejale nende kasutamise eest intressi (15,90% aastas) ning tasuma haldustasu (2,90 eurot/kuus) igakuiste tagasimaksetena minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot. Lepingu punkti 5.6. kohaselt on Kliendil õigus teha Sveale makseid, mis ületavad Kokkuleppe alusel Tagasimaksena tasumisele kuuluvat summat. Sveale laekunud summa võrra vabaneb Kasutatud Ostulimiit uuteks Toiminguteks. Seega oli kostjal kohustus igakuiselt tasuda minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast, kuid kostjal oli alati õigus tagastada kasutusel olevad vahendid ka suuremas mahus ning sellisel juhul ei ole tegemist ei ettemaksuga ega nõutust suurema tasumisega, vaid tavapärase lepingule vastava käitumisega. Arvestades, et alates 09.06.2022 ei ole kostja tasunud hagejale mitte ühtegi osamakset ehk ta on enam kui kolme osamaksega võlas ning hageja andis kostjale 17.08.2022 täiendava kahenädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks (dtl 115), siis oli hagejal õigus 16.11.2022 ülesütlemisavaldusega Leping üles öelda (dtl 114). Seega oli ülesütlemine 16.11.2022 avaldusega kehtiv.
37.Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Hageja on teatanud, et menetlusökonoomiast tulenevalt ei nõua ta VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lubatud seadusjärgses määras intressi, kuna vastavate arvestuste tegemisele kuluv tehniline ja ajaline ressurss ületab saadavat võimalikku tulu. Samuti ei ole hageja arvestanud viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest lepingu kehtivuse ajal. Seega mõistab kohus kostjalt välja tagastamata põhivõla 1 370,61 eurot.
38.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
39.Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.11.2022 (ülesütlemisele järgnevast päevast) vastavalt hageja taotlusele. Hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 50,19 eurot. Kohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses (dtl 164) vigu. Hageja taotlusel mõistab kohus välja viivise alates hagi esitamisest 04.04.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 24.01.2025 summas 297,26 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 25.01.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 1 370,61 eurot kuni põhinõude tasumiseni.
40.Hageja on ühtlasi nõudnud sissenõudmiskulu hüvitamist summas 40 eurot ning seda nõuet ei ole hageja esitanud alternatiivsena (s.t sõltuvana sellest, kas maakohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise või mitte). Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal õigus teha tasulisi sissenõudmistoiminguid. 8 / 10
41.VÕS 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.
42.Hageja nõuab enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 15 euro tasumist (VÕS § 1132 lg 1). Hageja on saatnud lepingu kehtivuse ajal kolm meeldetuletust (27.06.2022, 21.07.2002 ja 17.08.2022( dtl 126-128, 115). Neile eelnesid tasuta meeldetuletused (dtl 129). Eelnevast tulenevalt on hageja 15 euro suurune nõue VÕS § 113 2 lg 1 alusel põhjendatud ning samuti kooskõlas pooltevahelise lepingu punktiga 9.1. Maakohus rahuldab selle nõude ja mõistab kostjalt välja 15 eurot enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest (5 eurot iga kirja eest).
43.Hageja nõuab pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 25 euro tasumist (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Hageja nõuab hüvitist 25 eurot 23.11.2022 saadetud meeldetuletuskirja eest (dtl 130-131). See on kooskõlas VÕS § 113 2 lg 2 punktiga 3, samuti pooltevahelise lepingu punktiga
12.3.Maakohus rahuldab ka selle nõude ja mõistab kostjalt välja 25 eurot pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest.
44.Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning hageja 10.12.2024 kinnistuse alusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
46.Kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 85% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ning 15% ulatuses hageja kanda.
47.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
48.Harju Maakohtu 16.12.2024 määrusega andis kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on määruse 17.12.2024 AET’i kaudu kätte saanud, kuid ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. 9 / 10
49.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.
50.Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2). Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ning on põhjendatud. Hageja ei ole esitanud lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja ja seetõttu ei saa kohus hageja lepingulise esindaja menetluskulude suurust kindlaks määrata.
51.Kuna kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 85% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 267,75 eurot (85% 315eurot).
52.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
53.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

10 / 10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja