lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-21-6900/37

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-21-6900/37
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
13.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1161
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-21-6900/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.10.20211-21-6900/20Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium07.12.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

13. aprill 2022

Kriminaalasja number

1-21-6900

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28. märtsi 2022. a määrus Natalja Abrajevale (ik 49004015221) Viru Maakohtu 28. oktoobri 2021 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Natalja Abrajeva määruskaebus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 28. märtsi 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldama. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Natalja Abrajeva tunnistati süüdi Viru Maakohtu 28. oktoobri 2021 kohtuotsusega. Teda karistati KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja § 213 lg 2 p-de 1, 4 järgi, kohaldades KarS § 64 lg-t 1 vangistusega 1 aasta. Arvestades eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, mõisteti karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. See jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katsejaga. Katseajal pidi N. Abrajeva järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldus algas 24. detsembril 2021 ja selle lõpptähtaeg on 28. oktoober 2023.
2.Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata N. Abrajevale mõistetud kandmata jäänud karistus täitmisele. Nimelt ei täitnud N. Abrajeva kohustust saada kriminaalhooldusametnikult luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks. Varem on N. Abrajevale tehtud kaks kirjalikku hoiatust, kuna ta ei ilmunud registreerimistele (6. jaanuaril 2022 ja 21. kuni 25. jaanuarini 2022) ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. 14. märtsil 2022 edastas kriminaalhooldaja kohtule

täiendava info, et 6. märtsil 2022 ületas N. Abrajeva taas Eesti piiri kriminaalhooldaja eelneva loata.

3.Viru Maakohtu 28. märtsi 2022. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja N. Abrajevale Viru Maakohtu 28. oktoobri 2021. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (11 kuud 28 päeva vangistust) pöörati täitmisele.
4.Maakohus tuvastas, et N. Abrajeva rikkus kohustust saada Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks eelnevalt kriminaalhooldajalt luba – 6. veebruaril 2022 tuli ametnikule kiri, mille kohaselt ületas N. Abrajeva piiri kell 12.00. Peale erakorralise ettekande esitamist rikkus N. Abrajeva taas sama kohustust, ületades piiri 6. märtsil 2022. Enne seda rikkus N. Abrajeva kahel korral registreerimiskohustust, mille eest on talle tehtud kaks kirjalikku hoiatust.
5.Kohus leidis, et N. Abrajeva kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Ta ei huvitu kriminaalhooldusametnikuga koostööst ning suhtub negatiivselt karistusse. Ehkki see on esimene erakorraline ettekanne, on kriminaalhooldaja ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud. N. Abrajeva rikkus kolme kuu jooksul neli korda kontrollnõudeid – viimase rikkumise pani ta toime ajal, mil erakorraline ettekanne oli kohtule edastatud. Seetõttu puudus kohtul veendumus, et N. Abrajeva oma käitumist ja kriminaalhooldusesse suhtumist muudaks. Ta on kohtu usaldust kuritarvitanud ega võta karistust tõsiselt, ei järgi käitumiskontrolli nõudeid ega kohustusi. Süüdimõistetu, kes oma käitumisega näitab, et ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, tuleb saata karistust kandma.
6.N. Abrajeva rikkus kohustust tahtlikult, s.o sõitis Soome olles teadlik, et kriminaalhooldusametnik tal Eesti territooriumilt lahkuda ei lubanud. Täiendava kohustuse määramine ei ole põhjendatud, kuivõrd N. Abrajeva pole suutnud käitumiskontrolli nõuetele alluda. Kriminaalhooldus on ebaõnnestunud. Kriminaalhoodluse jätkamine ei ole põhjendatud, kuna süüdimõistetu ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta.
7.N. Abrajeva vaidlustas maakohtu määruse ja palub jätta karistus täitmisele pööramata ning asendada see rehabilitatsiooniga.
8.N. Abrajeva nõustub sellega, et rikkus tingimisi karistuse reegleid – käis kaks korda Soomes ja ei ilmunud registreerimisele. Põhjus peitub N. Abrajeva keerulises emotsionaalses seisundis. Sel perioodil tarvitas ta narkootikume, kuna isa suri ning elus oli palju probleeme. Ta kahetseb ja soovib minna Viljandisse rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta on ootejärjekorras. Tal on laps, kes elab tema emaga. Suhted on head ja N. Abrajeva tahaks nendega rohkem aega veeta ning registreerida end psühhiaatri juurde, sest saab aru, et ei oska enda olukorraga toime tulla.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Määruskaebuses ei vaidlusta N. Abrajaeva, et rikkus tingimisi karistusega talle pandud kontrollkohustusi, ent palub mitte pöörata karistust täitmisele vaid alluda narkorehabilitatsioonile.
10.Kuivõrd N. Abrajeva rikkumiste toimepanemist ei vaidlusta, peab ringkonnakohus määruskaebemenetluses hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve

teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).

11.Maakohtu arvates rikkus N. Abrajeva kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult ja sellega nõustub ka ringkonnakohus. N. Abrajeva kriminaalhooldus algas 24. detsembril 2021, ent juba esimesele registreerimisele ta ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjusest. 7. jaanuaril 2022 tegi kriminaalhooldja N. Abrajevale esimese hoiatuse registreerimiskohustuse rikkumise eest. Juba järgmisele määratud registreerimisele N. Abrajeva taas ei ilmunud. Kuna N. Abrajeva rikkus 12. kuni 25. jaanuarini 2022 registreerimiskohustust ega teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjustest, tehti talle 27. jaanuaril 2022. taas kirjalik hoiatus. Need kaks kirjalikku hoiatust ei muutnud aga midagi, sest 6. veebruaril 2022. lahkus N. Abrajeva Eesti territooriumilt kriminaalhooldaja loata. Viimane püüdis N. Abrajevat seejärel korduvalt telefonitsi tabada, ent 7.-9. veebruarini 2022 see ei õnnestunud. 9. veebruaril 2022 aga tuli ametnikule teavitus, et N. Abrajeva naasis Soomest Eestisse. Registreerimislehelt nähtub, et 10. veebruaril 2022 käis N. Abrajeva registreerimisel ning pidi taas tulema 8. märtsil 2022. 3. märtsil 2022 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande – seejärel aga laekus ametnikule täiendav info, et 6. märtsil 2022 ületas N. Abrajeva taas Eesti piiri kriminaalhooldaja eelneva loata. Neid rikkumisi N. Abrajeva ei vaidlusta.
12.Eeltoodust nähtub, et N. Abrajeva kriminaalhooldus on algusest peale olnud problemaatiline. Ta on korduvalt tahtlikult rikkunud mitmeid kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohtuotsuse tahtlikku täitmata jätmist õigustada emotsionaalse seisundi või elus ettetulevate probleemidega. Kui N. Abrajevale oleks oluline veeta rohkem aega lapsega ning oma olukorraga tegeleda, siis võinuks ta juba varasemalt mõelda, millised õiguslikud järelmid võivad kaasneda rikkumistega. Talle ju selgitati kohtuotsuse sisu ning võimalikke tagajärgi kohtuotsuse mittetäitmise korral. 7. jaanuaril 2022. a räägiti üle lisakohustuse täitmise tähendus ja samuti tagajärjed, mis kaasnevad rikkumistega. Isik kinnitas oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad, ent jättis ilmumata juba järgmisele määratud kohtumisele.
13.Tuvastanud rikkumise fakti, peab maakohus edasiselt otsustama, kas pikendada katseaega, määrata täiendav(ad) kohustus(ed) või pöörata karistus täitmisele. Praegusel juhul otsustas kohus viimase alternatiivi kasuks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus pööras õigustatult N. Abrajeva karistuse täitmisele seoses tema korduvate rikkumistega juba katseaja alguses. Lisakohustuse panemist ei peaks ringkonnakohus ka põhjendatuks, kuivõrd ilmselt leiaks N. Abrajeva taas õigustusi seda mitte täita. Ilmselgelt perspektiivitu oleks N. Abrajeva katseaega pikendada, sest tema kriminaalhooldus olnud algusest peale problemaatiline ning usk, et N. Abrajeva läbiks pika katseaja, ringkonnakohtul puudub. Kriminaalhoolduse ajal on N. Abrajevale tehtud kaks kirjalikku hoiatust. Olukorras, kus isiku rikkumised ei olnud vältimatud ja vabandatavad, vaid kantud tahtest kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda, on kriminaalhooldus läbi kukkunud ning karistuse täitmisele pööramine vältimatu.
14.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.