Liiklussüüteod

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et G.G on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Määrata G.G Tallinna Vangla Ida – Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.G-lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on G.G kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Menetluskulud: Välja mõista G.G-lt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3 alusel sundraha summas 981 eurot ning määratud kaitsjale määratud tasud summas 153 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1134 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 94,50 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUSE SISU

G.G on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 25.12.2021.a kella 00:30 paiku Tallinnas, Hooldekodu tee 21 juures, suunaga Hooldekodu tee 2 poole mootorsõidukit Renault Thalia registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem – alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,87 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,78 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Samuti tema juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt, 11.02.2022.a kella 21:07 paiku Tallinnas, Vabaõhumuuseumi teel, Kärneri tänava ja Lõuka tänava vahel, suunaga Lõuka tänava poole mootorsõidukit Renault Thalia registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem – alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,06 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,96 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega pani G.G toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 09.03.2022.a süüdistatav G.G , kaitsja Karine Nersesjan ning abiprokurör Urmo Paal sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta ning KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka G.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.12.2021.a ja 11.02.2022.a – 12.02.2022.a, s.o 3 päeva, seega ära kandmata karistuseks on vangistus 11 kuud ja 27 päeva. Kokkuleppe kohaselt KarS § 69 lg 1 alusel palub prokurör asendada mõistetud vangistuse (11 kuud ja 27 päeva, s.o 357 päeva) üldkasuliku tööga 357 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 4 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti kokkuleppe kohaselt palub prokurör KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata G.G-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis ning KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.G-lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on G.G kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasnevad sundraha, s.o 981 euro ning määratud kaitsjatasu summas, s.o 153 euro väljamõistmine. KrMS § 180 lg 3 alusel palub prokurör määrata G.G-l menetluskulude hüvitamise ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 94,50 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud üle süüdistatava ja prokuröri, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et käesolevas kokkuleppes esitatud süüdistus süüdistatava suhtes on tõendamist leidnud ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil jäid menetlusosalised sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav G.G süüdi tunnistada kohtuotsuse resolutiivosas toodud süüdistuses ning temale karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 5;

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.