Kriminaalasi nr 1-22-466
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.03.2022.a Tallinnas
Kriminaalasja number
1-22-466 (kohtueelses menetluses 21230200453)
Kohtunik
Kristina Väliste
Sekretär
Simona Šois
Prokurör
Natalia Duškina
Kaitsja
Indrek Sirk
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: ARNE KAASIK isikukood: 36206062751; elukoht: xxxx (peamine); xxxx; kodakondsus: xxxx; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; töökoht: M OÜ (xxxx); kriminaalkorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine: 16.10.2021 kuni 17.10.2021. a. süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Arne Kaasik kohustatud käitumiskontrolli ajal: - osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
Arne Kaasikut (Kaasik) süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 16.10.2021.a kella 11.31 ajal, Tallinn-Narva mnt 10 km suunaga Mustakivi tee poole mootorsõidukit xxxx reg/nr xxxx, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakt nr 1541T järgi etanooli veres 2,69 mg/g +/- 0,06, k=2, st alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,63 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Arne Kaasik pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga kahju ei tekitatud.
Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Arne Kaasiku, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Arne Kaasiku karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi 6 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada 2 eelvangistuses viibitud päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 5 kuud 28 päeva vangistust, mis tuleb KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui Arne Kaasik ei pane 1 aasta 6 pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid. Lisaks tuleb Arne Kaasikut KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Niisamuti tuleb KarS § 75 lg 4 alusel Arne Kaasikule lisakohustus ehk kohustus hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis
kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Arne Kaasikult välja mõista menetluskulud järgnevalt: ekspertiisikulud summas 59 eurot ja sundraha summas 981 eurot. Samuti tuleb määrata need menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Arne Kaasiku süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Arne Kaasik tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Arne Kaasikult väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulud summas 59 eurot, mis kuuluvad Arne Kaasikult väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2022.a 981 eurot, mis tuleb Arne Kaasikult samuti välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul muid erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.