1-22-679
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2022, Tallinn
Kriminaalasja number
1-22-679 (21231703243)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Eda Loor
Prokurör
Evelin Ansip-Kukk
Süüdistatav
Aimar Sakk
Aimar Sakki (Sakk) süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi Kokkuleppemenetluses
Ik: 37606095711, xxxx kodanik, xxxx, töökoht: S OÜ, elukoht: xxxx. Asukoht: xxxx, xxxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 30.07.2021 kuni 31.07.2021, 18.12.2021 kuni 19.12.2021, 22.12.2021, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 23.12.2021 määruse alusel. Varasem karistatus: kehtivad karistused puuduvad Kaitsja
Advokaat Karine Nersesjan
Aimar Sakk süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.07.2021 kuni 31.07.2021 ja 18.12.2021 kuni 19.12.2021, s.o 4 (neli) päeva karistusaja hulka, lugedes mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele ning koheselt kuulub ära kandmisele tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning koheselt ära kandmisele määratud 2-kuulise vangistuse kandmist arvestada alates Aimar Sakki viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.12.2021. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa mõistetud vangistusest, s.o tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva Aimar Sakki suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täitmisele pööramata tingimusel, et Aimar Sakk temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul
peab Aimar Sakk täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 5 ja 8 sätestatud kohustust Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 663 7076).
1-22-679, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aimar Sakki kinnipidamiskoha administratsioonile elekronpostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Aimar Sakki süüdistatakse selles, et tema juhtis 30.07.2021 kella 16.55 ajal Harjumaal Viljandi mnt 39a juures, liikudes Kiili suunas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem 1,06 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,96 mg/l). Samuti tema 18.12.2021 kella 12.50 ajal uuesti, s.o korduvalt juhtis Harjumaal Saue vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 18. km-l mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem 1,36 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,24 mg/l). Samuti tema 22.12.2021 kella 14.08 ajal taas juhtis Harjumaal Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 8. km-l suunaga Riisipere poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem 1,44 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, lõplik tulemus 1,30 mg/l ). Selliselt rikkus Aimar Sakk tahtlikult liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiramäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Aimar Sakk toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 16.02.2022 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk, süüdistatav Aimar Sakk ja tema kaitsja Karine Nersesjan järgneva kokkuleppe: Prokurör taotleb kohtus Aimar Sakki süüdimõistmist KarS § 424 lg 2 järgi toimepandud kuriteos ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 8 kuud.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata Aimar Sakki kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.07.2021 kuni 31.07.2021, 18.12.2021 kuni 19.12.2021, s.o 4 päeva karistusaja hulka. Kandmata karistus on 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust, mille algust arvata süüdistatava kinnipidamisest 22.12.2021 ning ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva jätta KarS § 74 lg-te 1-3 alusel tingimisi kohaldamata, kui Aimar Sakk ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt KarS § 75 lg 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli ajaks määrata Aimar Sakkile järgnevad lisakohustused: 1) KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi; 2) KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma ettenähtud ravile; 3) KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Aimar Sakkile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. Kaitsjatasu määratud kaitsja Karine Nersesjanile kohtueelses menetluses summas 317, 40 eurot (tl 52-54, 102-104, 105-106, 116-117) Kulud kokku 1289,40 eurot, sellele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses, mille summa ei ole prokuratuurile käesoleval hetkel teada. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud summas 1298,40 eurot ja sellele lisanduv kaitsjatasu kohtumenetluses tuleb hüvitada 1 aasta jooskul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: - CD plaat fotodega sündmuskohalt 30.07.2021 asub kriminaalasja toimikus (tl 98) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused, prokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.