Liiklussüüteod

1-21-8379 - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ASJAOLUD

U.Z-ile on süüdistus esitatud selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja keda on karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest KarS § 4231 alusel Viru Maakohtu 03.05.2019 otsusega (episood 01.05.2019, viitega varasematele samasisulistele väärtegudele 24.01.2019 ja 28.02.2019), juhtis uuesti tahtlikult süstemaatiliselt 04.06.2020 kella 20.39 paiku Ida-Virumaal Lüganuse vallas Aa külas Voorepera-Saka tee 3. kilomeetril mootorsõidukit xxx reg nr xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. U.Z rikkus LS § 94 lg 1, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega U.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sel moel pani U.Z toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus U.Z

süüditunnistamist KarS § 423 järgi ning palub mõista karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 5 kuud vangistust eelmise Viru Maakohtu 18.05.2020 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust.

1-21-8379 KarS § 69 lg 1 ja 3, § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 390 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemiseks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel allutada U.Z üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 järgi käitumiskontrollile. U.Z-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele tingimusel, et ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ettenähtud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskulud osa sundraha osas - jätta riigi kanda ning sundraha summas 438 eurot ja kaitsjatasu 104,28 mõista välja U.Z-ilt. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav U.Z on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega

tuleb U.Z süüdi tunnistada KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2022.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 654 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 981 eurot (654*1,5=981). KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, s.o pool sundrahast riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o pool sundrahast ja kaitsjatasu mõista U.Z-ilt riigituludesse välja. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.