Liiklussüüteod

1-21-8468 Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile ja pööratakse kohtulahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 254 lg 6, 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R.B-d süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.04.2021.a kella 18:44 ajal Raplamaal Rapla vallas Kaigepere külas Rapla-Järvakandi-Kergu tee 12 km-l mootorsõidukit Volvo XC90 reg.märgiga xxxxxxxxx, olles joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema uriiniproovist leiti narkootilist ainet amfetamiini, nordasepaami, alprasolaami ja GHB-d, mille tarvitamisest esines tal narkojoove, mis väljendus selles, et tema kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldusid väliselt tajutavad häired ja muutused. (kerge rahutus, artikulatsioonihäired, ebakindlus/kõikumine Rombergi asendis, nüstagmi hindamisel pea liigub kaasa). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Juhtides mootorsõidukit narkojoobes rikkus R.B LS § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et j uhil

1-21-8468 on keelatud juhtida mootorsõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning LS 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega, R.B , juhtides mootorsõidukit narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör pidas võimalikuks kohaldada R.B-le põhikaristusena rahalist karistust ning t egi kohtule ettepaneku tunnistada R.B süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära s.o 4400 eurot (lähtudes isiku päevasissetulekust 44 eurot). KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada tasuda rahaline karistus osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, kohustades süüdistatavat tasuma igakuiselt hiljemalt 5ndaks kuupäevaks igakuine makse 366, 7 eurot kuus. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskuludena kuulub R.B-lt väljamõistmisele: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 876 eurot (vastavalt KrMS § 179 lg 1 punktile 2, s.o 1,5 kuupalga alammääras II astme kuriteos süüditunnistamisel). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud 87 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 140, 64 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud, kogusummas 1103, 64 eurot, tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul, kohustades R.B tasuma igakuiselt hiljemalt 5ndaks kuupäevaks 91, 97 eurot, kuni summa täieliku tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditega on R.B süü KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus ei tuvastanud R.B teo õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud kas rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistuse. Hinnates R.B teosüüd temale KarS § 424 lg 1 järgi etteheidetud kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et temal tuvastatud narkojoovet arvesse võttes on alust rääkida keskmisest süüst. R.B karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna R.B ei oma kehtivat karistust samaliigilise kuriteo eest ning ta käib tööl ja omab sissetulekut peab kohus võimalikuks temale põhikaristusena rahalise karistuse mõistmist ning leiab, et rahaline karistus on piisav mõjutamaks R.B edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul on, R.B

poolt toimepandud kuriteo raskust, asjaolusid ja tema isikut

1-21-8468 arvestades, karistuse eesmärke võimalik saavutada prokuröri poolt taotletava rahalise karistuse ja lisakaristuse mõistmisega. Kohus nõustub prokuröriga ka selles, et R.B sissetuleku suurust arvestades on põhjendatud määrata temale mõistetava rahalise karistuse kandmine ja menetluskulude tasumine ositi. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.