Liiklussüüteod

EDASIKAEBE KORD

Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

SÜÜDISTUS

Andrus Ausnerit süüdistatakse selles, et tema juhtis 10.10.2021 kella 20.27 ajal Harjumaal, Tallinnas, Pärnu mnt ja Jaama tn ristmikult Jaama tn 8 suunas mootorsõidukit xxx xxx registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,11 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 1,01 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Andrus Ausner pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus asub seisukohale, et prokuröri taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on põhjendatud ning täidetud on KrMS §-s 251 toodud eeldused käskmenetluse kohaldamisele. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süütegude tõendatuse ning karistuse määra osas. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele. Andrus Ausneri süüd kinnitavad süüdistusakti kohaselt: - Passi ja ID-kaardi koopia /tl 1/, mis tõendab kinnipidamise järgselt Andrus Ausneri isikut; - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 2-4/ tõendab, et Andrus Ausner peeti kinni 10.10.2021 kell 20.27 seoses kahtlusega mootorsõiduki xxx reg nr xxx juhtimisega 10.10.2021 Tallinnas, olles joobeseisundis. Ta vabastati 11.10.2021.a; - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos lisadega /tl 7-12/ tõendab joobe suurust 10.10.2021 kell 20.36 oli lõplikuks lugemiks 1,11 mg/l, laiendmääramatust ± 0,10 mg/l arvestades on mõõtetulemuseks 1,01 mg/l; - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 13/ ja auto teisaldamise akt /tl 14/ kinnitavad seda, et Andrus Ausner kõrvaldati mootorsõiduki xxx reg nr xxx juhtimiselt 10.10.2021.as Tallinnas seoses kahtlusega, et tema väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Antud sõiduki teisaldamise kohta tehti otsustus 10.10.2021.a kell 20.30; - Tunnistaja M V antud ütluste /tl 15/ kohaselt sai ta liiklusjärelevalvet teostades väljakutse, et xxx keskuse suunas sõidab arvatav joobes juht. Antud kaubik tegi parempöörde Pärnu mnt-lt Jaama tänavale ja jäi seisma Jaama 8 juures. Sõidukit juhtis Andrus Ausner, kellel suust oli tunda tugevat alkoholilõhna ja indikaatorvahendiga saadi näiduks 1,07 mg/l. Tunnistaja toimetas isiku tõendusliku alkomeetri juurde; - Andmebaasi väljatrükk mootorsõiduki xxx xxx registreerimisnumbriga xxx kohta /tl 16/, mis kinnitab sõiduki xxx reg nr xxx andmeid ja registreeritust xxx Vabariigis; - xxx juhiloa koopia /tl 17-18/ tõendab isikul kehtiva juhtimisõiguse olemasolu; - Õiend /tl 19/ tõendab kehtiva juhtimisõiguse olemasolu ning seda, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Andrus Ausneri tulude kohta 2019. ja 2020. aastal; - Kahtlustatava Andrus Ausneri antud ütlused /tl 22-23/, milles ta tunnistab oma süüd selles, et juhtis mootorsõidukit xxx xxx registreerimisnumbriga xxx, olles alkoholijoobes. Ta arvas, et on juba kaineks saanud, sest oli juba kaua kainenenud. Plaan oli sõita laeva peale ja minna xxx. Ta kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. Tema põhielukoht ja töökoht on xxx. xxx on tema põhipalk 1380 eurot. Ta on nõus rahalise karistusega. Ta on teadlik ja nõustub käskmenetlusega. - Karistusregistri väljavõte/tl 24/, millest nähtuvalt puuduvad Andrus Ausneril Eesti Vabariigis kehtivad karistused.

KrMS § 251 lg 1 kohaselt võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses, kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu on teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Antud kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged, seejuures on süüdistatav oma süüd täielikult tunnistanud. Kohus leiab, et Andrus Ausner on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (sõiduki juhtima asumist juhile keelatud joobeseisundis) ja seda ka möönma. Antud juhul on süüdistatav kinnitanud, et ta tarbis alkoholi, kuid arvas, et on juba kainenenud ja saab autoga sõita. Arvestades tal esinenud joobemäära (1,01 mg/l), pidi ta ilmselgelt võimalikuks pidama, et on tarvitanud enne sõiduki juhtima asumist rohkelt

alkoholi ja võib jätkuvalt joobeseisundis olla. Kohus ei ole tuvastanud teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Prokurör peab võimalikuks süüdistatava karistamist toimepandud kuriteo eest KarS § 424 lg 1 järgi rahalise karistusega 150 miinimumpäevamäära ulatuses, arvestades miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot, s.o summas 1500 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 10.10. kuni 11.10.2021, s.o 2 päev karistusaja hulka, arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mistõttu ära kandmisele kuulub rahaline karistus 144 päevamäära ulatuses, s.o summas 1440 eurot. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub prokuröri ettepanekuga. Süüdistatava Andrus Ausneri puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist, mitte vangistuse kohaldamist, sealjuures süüdistusaktis toodud ulatuses. Kohtu hinnangul on antud isikut arvestades rahalise karistusega võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmine. Kohus arvestab seejuures ka seda, et isikul ei ole Eesti Vabariigis ühtegi kehtivat karistust, ei väärteo- ega kriminaalkorras. Kuivõrd Andrus Ausner ei ole Eesti elanik, ta elab ja töötab xxx, ta ei ole teadaolevalt siin töötanud ja seega tulu deklareerinud, on tema puhul põhjendatud lähtuda ka seadusjärgsest miinimumpäevamäärast (10 eurot). Menetluskulud Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 32,40 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuuluvad nimetatud menetluskulud süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a. on selle suuruseks 876 eurot. hinnangul ei esine Andrus Ausneril erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tulenevalt menetluskulude suhtelisest suurusest ja suhtest isiku põhipalka (isiku väitel 1380 eurot), peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude (summas 908,40 eurot) hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena ning seega tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 75,70 eurot alates 15.01.2022.a kuni 15.12.2022.a. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 253 p 1, § 254. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.